Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda (0)

1 Hindamata
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST13KÕ2
VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA
Essee
Õppejõud: Anu Varep
Mõdriku
2014
Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks. Koguni võib öelda, et eetika ja väärtused on sotsiaaltöö teostuse süda.
Mõeldes, milline on siis eetiline käitumine, tuleks esile tuua näiteks empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaaltööd ja pakkuda sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuna empaatiline inimene tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus . Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine. Kui tuua veel näiteid kodututest, siis eetiline on ka eelarvamustevaba suhtumine. Sotsiaaltöötaja suhtumine kodututesse ei tohiks kindlasti olla eelarvamuslik, näitkes selline, et kodutu on igal juhul ise süüdi oma olukorras. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad ning keegi ei taha, et nendesse suhtutaks eelarvamulikult. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks nii kodutusse, ei leiaks ta võibolla põhjust kodutule ka sotsiaalabi pakkuda ja sel juhul kaoks sotsiaaltöö mõte üldse ära. Samamoodi rääkides võlgade või mõne muu probleemiga hätta jäänud inimestest, kes on sunnitud toimetulekutoetust taotlema, ei oleks sotsiaaltöötaja puhul eelarvamuslikkus eetiline. Eetilise käitumise alla sotsiaaltöös loetakse suuresti ka konfidentsiaalsust. Näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teab kes saab sotsiaalabi, toetusi ja muud sellist, kui ebaeetiline oleks sotsiaaltöötajala seda informaatsiooni levitada.
Väärtused on sotsiaaltöö oluline osa, mis loob eetilised lähtekohad prioriteetide määramisel. Sotsiaaltöös ja sotsiaaltöötaja väärtushinnanguteks peaks olema näiteks moraalne käitumine, milleks võib lugeda abivajaja märkamisel tema abistamine, viisakus ja lugupidamine (ka kõikide sotsiaalabi vajavate inimeste suhtes) ja muud.
Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #1 Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anitaaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda
8
docx

Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Essee VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Mõdriku 2014 ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,, Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine. 2

Sotsiaaltöö
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
Nõustamispsühholoogia
42
doc

Nõustamispsühholoogia

· Kommunikatsiooniteooria alused ­ suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus

Psüholoogia
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Ei saa välja jätta kooli, kus lapsed ja noored veedavad enamuse oma ajast. Kui juhtub ka, et pere on mingil põhjusel võimetu probleemi märkama ja abi küsima, siis saab kool 14 sekkuda. Kooli üheks põhi eesmärgiks on teadmiste edasi andmine, et kõik inimesed suudaksid ühiskonnas toime tulla ja edasises elus hakkama saada. Siiski on koolil ka kasvatuslik roll, moraali ja eetika normide õppimise roll, sotsiaalsuse arendamine ja koostöö õppimine. Kool on koht kus saab noort suunata ja esimeste probleemide ilmnemisel aidata. Loomulikult tuleb koostööd teha ka lapsevanematega ja ka neid vajadusel nõustama. Kindel on, et noor inimene vajab enda kõrvale mõistvaid ja toetavaid ning eeskujuks olevaid täiskasvanuid. Väga olulisel kohal on ka minu arvates erinevate asutuste vaheline koostöö ja selle loomine

Pedagoogika
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile, avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms) Osalus noorteorganisatsioonides: Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%) Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed) Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide

Sotsioloogia
Uurimustöö alused
84
doc

Uurimustöö alused

.............................................................56 3.2.4Vaatlusmeetod..............................................................................................57 3.3Valimi määramine...............................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. Lisa 3. Sotsiaalsed probleemid. 3 SISSEJUHATUS Inimkonna areng on olnud pidevas liikumises ning seda on püütud jaotada etappidesse

Uurimistöö alused ja metoodika
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun