Margit
Metsma
12/13
S AÜ
I
KODUTÖÖ
Making Sense of social work
Mõtted:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matuy
Õppematerjali autor
5. Arengu reflektsioon - mineviku mõjude mõistmiseks ja hindamiseks 6. Kliendi ja teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõjutamine 7. Kommunikatsioon kliendile oluliste isikutega 8. Lisaressursi hankimine abiasutustest või kliendiga seotud asutustest (töökoht, kool), olulistelt isikutelt 8. Kliendi esindamine, vahendamine, tõlkimine, kaitsmine jne. III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein (1981) Social Learning and Change: a Cognitive approach to Human Services; (1984) Creative Change:a Cognitive-Humanistic Approach to Social Work Practice (1986) A Cognitive-humanistic Approach to the Hard-to-reach Client (humanistlik lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv käitumise siis tuleb tunnistada iga inimese õigust tajuda reaalsust omal viisil.) Beck(78),Ellis(62), -ratsionaal-emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund Glasser(65) - reaalsusteraapia
ja keskkond. Bandura oli veendunud, et lapsed, valides ja luues maailma, milles nad elavad, mõjutavad keskkonda sama palju, kui keskkond mõjutab neid. Lapsed määravad, kuidas teised suhtuvad neisse ning kuivõrd nad on ise teistest mõjutatud. Inimene jälgib teiste käitumist, hindab seda, võrdleb enda käitumisega ja peegeldab. Sotsiaalne õppimine on sotsiaalse informatsiooni ja käitumise omandamine. (Karotamm, 2016) Albert Bandura teooria kokkuvõte: Bandura's Social Cognitive Theory: An Introduction (Davidson Films, Inc.) Kalle juhtumi puhul toimus Kallel sotsiaalne õppimine just lapsepõlves kogetud ja nähtud kogemuste põhjal. Laps on vaatleja ja hilisemas elus ta lihtsalt jäljendab talle tuttavaid mustreid ja keskkonnas nähtud situatsioonide lahendusi. Ta kasuisa ei rääkinud kunagi oma probleemidest ja elukogemustest, pigem uputas need alkoholi. Kallele oli see teooria kohaselt „elus mudel“
BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERI -MINE 1. ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERIMISE PROTSESS. Lasteaeda või kooli jõuavad lapsed erinevate eelteadmiste ja oskustega. Selleks, et õpetamine toimuks lapsest lähtuvalt, tuleb teha kindlaks, millisel tasemel laps hetkel on ja millised on tema eripärad õppimises. Alles selle põhjal saab otsustada, mida ja kuidas talle järgnevalt õpetada. Enamuse laste oskused-teadmised on piisavalt ühesugusel tasemel, et neid saaks õpetada enam-vähem ühtemoodi. Siiski märkavad õpetajad, et mõne lapse oskused-teadmised või käitumine erinevad rühma/klassi keskmisest sedavõrd, et nende edasiminek on tunduvalt aeglasem (andekate puhul aga kiirem) ja nende õpetamisel tuleb teha olulisi muudatusi. Nüüd, et milliseid muudatusi täpsemalt? Et seda otsustada, peab õpetaja mõistma, milles täpsemalt mahajäämus seisneb ehk lapse erivajadused tuleb identifit
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Siplane, A. (1997). Orvuna kasvanute toimetulekust. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö õppetool. Sõnkoval, L. (2000). Sotsiaaltöö nr.2. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Tankler, M.(1999). Kuidas areneb laps. EEKBL Laste- ja Noortetöö keskus. Kristlik Kirjandusselts LOGOS. Tallinn. Tonts, K. (1999). Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes. Tartu: Tartu Ülikool/ sotsiaalteaduskond/ eripedagoogika osakond. Toren, C. (1996). The Social Science encyclopedia. Kuper, A. Kuper, J. London/ New York. Tulva, T. Tikerpuu-Kattel, A. Viiralt, I. Väljataga, S. Laps Eesti ühiskonnas: probleemid kodus ja koolis. Tallinn: Tallinna pedagoogika Ülikool. Tuulik, M., Tuulik, A. 1999. Perekonnaõpetus. Tallinn: Riikliku eksami ja kvalifikatsioonikeskus. , . 1995. Tartu: . Tartu Ülikool Veetamm, H. 1998. . Tallinn: SOS- Lasteküla Eesti Ühing. Vooglaid, Ü. 1999. Lastekodu kui kasvukeskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid