Jõustamine sotsiaaltöös (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
JÕUSTAMINE
Portfoolio
KOOSTAS: LISETTE ELMIK
TALLINN 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Termin „ empowerment ” 4
Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis 6
Artiklite ülevaade 8
1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008) 8
„Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine 8
2. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3 , 2008) 8
„Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu ja võime andmine” 8
Mõttekaart 10
Enesereflektsioon 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Minu portfoolio räägib jõustamisest kui ühest praktilisest tegevusest sotsiaaltöös. Jõustamist kasutatakse väga mitmetes valdkondades, seega ei ole sellele terminile täpipealt ühtset seletust. Lisaks jõustamisele kasutatakse sama tegevuse väljendamiseks sõnu „võimestamine” ja „võimustamine”.
Oma töös keskendud pigem jõustamisele kui Eesti sotsiaalvaldkonnas olevale terminile, seega kasutasin enamasti eesti keelseid artikleid, töid, raamatuid, muid materjale. Valisin selle teema sellepärast, et enne valiku tegemist tutvusin umbes viie kuue teemaga ning see teema pakkus mulle kõige rohkem huvi. Arvan, et jõustamine on üks tõhusamaid ja vajalikemaid kontseptsioone sotsiaaltöös.

Termin „empowerment”

Empowerment on ingliskeelne mitmetähenduslik termin, mis on aastakümneid olnud käibel eri valdkondades. Kõige sagedamini kasutatakse mõistet sotsiaal-, tervishoiu- ja juhtimisalases kirjanduses.( Puusepp , Aro 2007)
Mõiste empowerment kasutamist vaadeldes selgub, et sellel on kaks selgelt eristatavat tähendust. Empowerment sisaldab endas ühteaegu nii enesele suunatud eneses toimuvat muutumist ( võimestumine ) kui ka väljapoole suunatud mõjutamist, mille käigus võimestujat muutumisel toetatakse (võimestamine) .Kuna eesti keeles on nende nähtuste kirjeldamiseks võimalik kasutada kaht mõistet, siis vaatlemegi kummagi mõiste iseloomulikke tunnuseid eraldi.( ibid )
Mõiste „võimestamine” on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi( nii üksikisikuid kui gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga toimetulekul ning saavutataks kontroll oma elu üle.
„Võimestumine” on enesearengu protsess, mille käigus tehakse kriitiline eneseanalüüs , leitakse isiklik motivatsioon ja potentsiaal, langetatakse põhjendatud otsuseid ning muudetakse isiklike hoiakuid või käitumisviise eesmärgiga saavutada positiivsed muutused eluga toimetulekul ja kontroll oma elu üle. (ibid)
Inglise-eesti/ eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastikus, mille autoriteks on Erika Jeret ja Marju Medar , on tõlgitud sõna „empowerment” hoopis kolmandat moodi: võimustamine ehk jõustamine. Seega võib eeldada, et eeltoodud seletused on sotsiaaltöös koondunud kokku üheks terminiks, kus on natuke üht ja natuke teist. Samuti tuleb ette, kus ühes või teises sotsiaaltöö kontseptsioonis kõneletakse eelpool mainitud termineid erinevalt kasutates , kuid sisult mõeldakse seda sama.
Näiteks kirjutab Marika Ratnik ajakirjas Sotsiaaltöö (2008, nr3), kaasates Helle Niitu, et praktilises sotsiaaltöös, sealhulgas perekeskses töös peab ta sobilikumaks kasutada mõiste empowerment eestikeelse vastena siiski jõustamist, mitte võimustamist. Jõustamise eesmärk perekeskses töös on perede (sealhulgas kõigi pereliikmete ) toimimisele kaasaaitamine juba olemasolevate tegevuste kaudu, juhendades ja toetades perekonna samme kujunemisel selliseks pereks, nagu pere seda ise soovib. Võib öelda ka nii, et jõustamine on perekonnas olemasolevate tugevuste ja ressursside võimendamine (sõna „võim” kasutatakse jõustamise puhul ainult selles kontektis) selleks, et hetkel valitsevat olukorda muuta.

Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis

Jõustamine on sotsiaaltöö väga tähtis osa. Sotsiaaltöö näeb jõustavas töös oma praktika tuuma: jõustav lähenemine kätkeb endas võimalusi tööks nii indiviidi-, grupi- kui ühiskonnatasandil (MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus, 2012.) See tõusis esile 1980/90-ndatel aastatel rõhutades võrdsust ja sotsiaalset õiglust. Ameerikas kasutatakse seda peamiselt töötades etniliste vähemustega, eriti grupi ja kogukonnatöös (Kiipli, 2012.) Barbara Salomon käsitleb oma raamatus (1976) kõiki rõhutud kogukondi. Mitmes kogukondades elavaid inimesi on negatiivselt väärtustatud nõnda suurem määral ja kaua, et nende jõupuudus on ulatuslik ja vigastav. Negatiivne väärtustamine toimub iga päevaelus, organisatsioonides ja sündmustes, mis diskrimineerivad vähemusrühmi ning samuti keeles, mis kasutab halvustavaid väljendeid selliste gruppide kohta. Suurbritannias püütakse selle põhimõtteid liita riikliku sotsiaalpoliitikaga. Jõustamine Eesti sotsiaaltöös on seotud tugevustel põhineva lähenemisega ning koos moodustavad nad loogilise terviku, keskendudes jõu andmisele individuaalselt. ( Kiipli, 2012)
Jõustamise kohta ei ole selget kontseptsiooni, mis tuleneb ühtse definitsiooni puudumisest (ibid.)
DuBois ja Miley (2011) toovad välja jõustamise järgmised põhimõtted: koostööl põhinev protsess, kus klient ja sotsiaaltöötaja tegutsevad üheskoos partneritena; kliendi nägemine kompetentse ja suutlikuna viima läbi muutusi, leides juurdepääsu ressurssidele ja võimalustele; klient kui tegur muutuste saavutamiseks; sotsiaalse võrgustiku olulisus stressi vähendamiseks ja enesekontrolli suurendamiseks ; kliendi osalus jõustamisprotsessis: klient püstitab eesmärgid, vahendid ja tulemused; dünaamilisus, pidevalt muutuv ja arenev protsess.(Toros, 2013)
See tähendab, et jõustamine on aktiivne protsess, mille eesmärgiks on muuta passiivne tegevus aktiivseks, protsess, kus suurendatakse personaalseid, interpersonaalseid ja sotsiaalseid oskusi ning suutlikkust, et indiviidid , pered ja kogukonnad oleksid võimelised saavutama eesmärke, mis on neile olulised. Jõustamise eelduseks on kombinatsioon vastastikkusest toetamisest, eneseabist ja liberaalsetest liikumistest (nt anti-rassism, feminism , ealine, seksuaalne, usuline vm diskrimineerimine ). (Kiipli, 2012)
Jõustamise eesmärgiks on eriliste strateegiate kasutamine ühiskonnas jõudu omavate , teatud isikud ning sotsiaalseid rühmi mõjutavate gruppide poolt lähtuva negatiivse väärtustamise vähendamiseks, elimineerimiseks, selle vastu võitlemiseks ja ka vastupidiseks muutumiseks. Seda on eriti kasulik rakendada perekonnatöös, sest vastastikune toetus võib tugevdada võimete arengut perekonnaliikemtel ja aidata neil interpreteerida töötaja sekkumisi seostatuna perekonna kultuuriga . ( Payne , Waveri ja Piderhughesi järgi, 1995) Läbi jõustamise muutuvad indiviidid, grupid ja/või kogukonnad võimeliseks saavutama kontrolli oma olukorra üle ning saavutama endile püstitatud eesmärke, olles sealjuures võimelised töötama iseenda ja teistega parandamaks elukvaliteeti. (Kiipli, 2012)
Jõustamise all mõistetakse püüdlust anda oma klientidele võimet teostada nii palju kui võimalik kontrolli oma elu üle ja kasutada keskkonnas olemasolevaid ressursse vastavalt oma vajadustele (Kiipli, 2012.)
Jõustamise kontseptsioon toob traditsioonilisse probleemilahenduslikku mudelisse töö kliendi tugevuste ja jõuvarudega, alustades nende identifitseerimise ja sõnastamisega. Töö põhineb töötaja ja kliendi partnerlussuhtel süsteemi kõigil tasanditel, liikudes kliendi kompetentsuse paranemise suunas.(MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus, 2012)
Malcom Payne’i (1995) sõnul on jõustamise eesmärkideks lisaks eelnevale ka aidata inimestel mõista ennast kui põhjuslikke toimijaid, kes peavad leidma lahendusi oma probleemidele, aidata mõista sotsiaaltöötajaid kui inimesi, kellel on teadmised ja oskused, mida kliendid võivad kasutada ning aidata mõista sotsiaaltöötajaid kui võrdseid partnereid probleemide lahendamisel ja koos sellega jõustruktuure, mis on keerkuad ja osalt avatud mõjutustele.
Kliendi jõustamine mõjub positiivselt tema enesehinnangule- ja kindlusele, minapildile ning moraalile, kuid selleni jõudmine on tihti aeganõudev protsess.
Jõustamine on vahend, mis aitab tegeleda võimuta rahvastiku probleemidega ning selle rolliga, mida võimutus mängib sotsiaalprobleemide tekitamises ning püsimajäämises nii arenevates kui ka arenenud ühiskondades (Medar, 2010)
Üldiselt võib siiski öelda, et jõustamine ongi tugevustel põhinev lähenemine.
Seal juures peavad sotsiaaltöötajad alati olema teadlikud ka jõuetuse võimalusest. Näiteks toetust sotsiaalkindlustustoetuse saamiseks võib vaadata kui töötaja oskuste kasutamist või kui kliendi vabaduse äravõtmist tegutseda enda eest. Töötajad peaksid ettevaatlikud olema käsitlema kliente kui oma probleemide põhjusi lihtsalt seetõttu, et nad püüavad näha kliente kui põhjuslikke toimijaid oma probleemide lahendamisel.(Payne, 1995)

Artiklite ülevaade

1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)

„Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine

Autor: Marju Selg
Autor alustab artikli kirjutamist järgmiselt : „Käsitlen võrdlevalt kahte olulist mõistet, püüan välja tuua nende tähendusnüansse ja näidata, millistesse avaramatesse mõistesüsteemidesse need kuuluvad.”Artiklis on räägitud nende kahe mõiste esisust ning erinevusest. Autorit ennast ajendas seda kirjutama Dagmar Narussoni „Juhtumikorralduse käsiraamat ”, kus „ei joonistu selgelt välja nende kahe lähenemisviisi vastastikku täiendavad jooned ja põhimõttelised erievused. Need on esitatud kui ühe raamistiku komponendid, mis üksteist täiendavad”.
Samuti nendib ta, et Eesti sostisaaltöö kirjanduses on nende kahe mõiste rakendus pisiavalt avamata ja lahti seletamata. Teiseks seletab ta, et sõna empowerment ei ole korrektne sõna selle tähenduse väljatoomiseks. Ta soovitab (ja kasutab ka ise edaspidi) „jõustamise” asemel „võimustamine”. Kolmandas artikli osas toetub ta kirjutamisel üsna palju Malcom Payne’ile. Samuti seletab ta mõiste advocacy ehk eestkõnelemine kasutamist sotsiaaltöös. Üldiselt oli artikkel huvitav, lugemisel keskendusin pigem jõustamist kirjeldavale osale, samas on artiklis väga hästi välja toodud kahe mõiste erinevused, mis oligi selle artikli põhiidee. Lõpetuseks on välja toodud, et autor tunnetab sõnade „jõustamine” ja „võimustamise” vahel erinevust.

2. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3 , 2008)

„Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu ja võime andmine”

Autor: Katrin Raamat
Artikli autor alustab samuti terminite üle arutamisega. Ta väidab, et püüd termineid tõlkida jääb alati vaidluste objektiks , kuna orginaalkeeles terminid omavad paljusid omavahel mittekattuvaid tähendusi. Seejärejel kirjeldab ta, miks võivad probleemid tekkida terminite tõlgendamisel täpsemalt. Terminite tähenduste „kokkulepped sünnivad raskelt ja ei ole tõenäoliselt kunagi ühehäälsed ega lõplikud”. Vaidlused tulenevad sellest, et samu termineid kasutatakse päritolukeeles paljudes erialades.
Veel kirjtuab autor sõna „empowerment” lähtekohtadest. Selle kasutamisel tuleks lähtuda erialases mõtlemises, sotsiaaltöö mõtlemises. Autor refereerib Schiverit ning kirjtuab, et tema jaoks on empowerment kui konspetsioon , mis on abiks sotsiaaltöö põhieesmärgi saavutamisel: ressursside ümberjaotamisel viisil, mis annaks seni kaasarääkimise võimaluseta inimestele hääle ja võimaluse oma vaatenurga esitamiseks. Autor lisab, et eesti keeles on antud terminile seni antud tõlkeid „jõustamine” ja „võimestamine”. Jõustamine on omaseks saanud pigem sotsiaaltöös. Termin „võimestumine”, mida võib „jõustamise” alternatiiviks pidada võib näida hea lahendusena aga seda senikaua kuni me ei lähene mõiste sisule sotsiaaltöö, eriti empowerment-põhises kontekstis. Lõpetukeks järeldab Raamat, et sõnad „jõud” ja „jõustamine” sobivad sotsiaaltöö konteksti siiski paremini.
Minu arvates oli artikkel väga huvitav, käsitles erievaid tähendusi ja lähenemisi sõnale „jõustamine” ning tõi välja asjakohaseid põhjendusi ja selgitusi.

Mõttekaart

Võimustamine-----

Enesereflektsioon

Portfooliot asusin tegema suure põnevusega. Võib öelda, et mida rohkem ma süvenesin, seda huvitavamaks teema minu jaoks muutus. Enne ülikooli astumist , mul ei olnud sotsiaaltöö protsessidest mitte mingisugust ettekujutust, mis muutis kogu eriala põnevaks. Portfoolio koostamine andis mulle kogemusi juurde info otsimise valdkonnas, samuti ajaplaneerimises.
Kõige raskemad osad portfoolio koostamisel olid teadusartiklite otsimine ja skeemi tegemine. Valisin kaks eesti keelset artiklit ning ausalt öeldes ma rohkem eesti keelseid ei leidnudki. Inglisekeelset artiklit ei võtnud selle pärast, et kardan saada valesti aru autori mõttest, sest inglise keeles on palju mitmetähenduslikke sõnu.
Kindlasti ei ole minu töö oma ala profesionaalidega võrreldav, kuid see andis mulle väga palju juurde, just süvenenud teadmisi. Portfoolio koostamine andis mulle hoogu rohkem ja rohkem uurida ka teiste mudelite ja konstseptsioonide kohta.
Kuna alustasin portfoolio tegemist üsna varakult ning vahepeal tekkis suur paus sisse, siis oli mõnikord ka raskus selle uuesti alustamisega, kuid kui hoo sisse sain siis tihti oli kell juba märkamatult liikunud öötundide suunas.
Kuna Malcom Payne käsitleb oma raamatus „Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus” jõustamist ja kaitsmist koos, siis püstitasin mina enda eesmärgiks ennast kurssi viia nende kahe konstseptsiooni vahega tänapäeval. Minu arvates ei tuleks neid koos käsitleda, sest mõlemad on omaette suured teemad ning väärivad tähelepanu.
Kindlasti plaanin teada saadud tarkusi, infot kasutada ka edasipidi õpingutel ja oma töös.

Kasutatud kirjandus

Jeret, E., Medar, M. (2012). Inglise-eesti/eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik. Dictionary of Social Work English -Estonian/Estonian-English. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Kiipli, G. (2012). Pere tugiisikuteenuse osutamine SA Dharma Tugiisikute Tugikeskuse näitel.
[ Magistritöö ]. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Medar, E (2010). Sotsiaaltöö ametkonna tegevuse kontekst ühiskonnas. Alla laaditud 3. märtsil 2015,
http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt%F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/5.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20ametkonna%20tegevuse%20kontekst%20%FChiskonnas.pdf
MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus (2012). ABIMATERJAL Profesionaalsele tugiisikule ja sotsiaaltöötajale . Alla laaditud 24. veebruaril 2015,
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/abimaterjal_professionaalsele_tugiisikule_ja_sotsiaaltootajale.pdf
Payne, M. (1995). Tänapöeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.
Puusepp, K., Aro, I. (2007). Võimestamine ja võimestumine – mõisteanalüüs. Eesti Arst, 736-743. Alla laaditud 23. veebruaril 2015,
http://www.eestiarst.ee/static/files/001/voimestamine_ja_voimestumine__moisteanalyys.pdf
Raamat, K. (2008). Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu või võime andmine. Sotsiaaltöö. 24-28. Alla laaditud 23. veebruaril 2015,
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130683094167_Sotsiaaltoo_2008_3.pdf
Selg, M. (2008). „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine. Sotsiaaltöö. 19-23. Alla laaditud 23. veebruaril 2015,
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130683094167_Sotsiaaltoo_2008_3.pdf
Toros, K. (2013). Tugevustele suunatud lähenemine. Külastatud 2. märtsil 2015,
https://sites.google.com/site/tugevustelesuunatudlaehenemine/5-oppematerjalid/6-tugevustele-suunatud-laehenemine-ja-olulised-kontseptsioonid
12