Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sekkumisplaan (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Julia Uvarova
SEKKUMISPLAAN
Iseseisev töö
Juhendajad: Airi Mitendorf , MSW
Reeli Sirotkina , MSW
Tallinn 2014

HINDAMINE


Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi.
Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele ( perearst , muud andmebaasid ( arhiivid )).
Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta.
Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadusel selgitada sugulastele perekonnaseadusest lähtuvalt ülalpidamiskohustust. Sotsiaalse võrgustiku uuring aitab välja selgitada lähedaste inimeste olemasolu tuttavate ja naabrite seas.
Antud juhtumilahenduse meetodiks töö üksikisikuga, kuna kliendisuhe on ühe konkreetse isikuga ja töö kogukonnaga, kuna info saamiseks tuleb tööd teha  ka naabritega . Oluline on hoolikalt valida alus, mille põhjal tehakse otsustusi.
Minu arvates, ei saa antud juhtumi käsitledes kasutada ühte konkreetsed teooriad. Peab rakendama eklektitsismi, ehk teooriate sobitamise. Kuna klienti peab võtma kui tervikud, siis tuleb kasutada süsteemiteooria ja kuna klienditöös on info vahetus väga tähtis, siis ka kommunikatsiooni teooria.
Süsteemiteooria rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekond ja ühiskonnad, kohta. ( Payne , 1995)
Nelsoni järgi on kommunikatsiooniteooria lähtekohaks see, et kui me midagi teeme, siis teeme seda alati reageerimaks mingile saadud infole. (Payne, 1995)
Usalduslik suhe võimaldab klienti julgustada elumuutuste ettevõtmiseks, kasvatada tema eneseusku ja teda motiveerida. Usaldussuhte loomine on protsess, mis nõuab aega. ( Saari , 2006, 19)
Hindamine on protsess ja inimese vajadusi tuleks hinnata mitme kohtumise põhjal, sest on oht, et ühekordse hindamistegevuse tulemusel samastub klient probleemiga. (Milner, O’Byrne 2002)
Kohtumistel peab selgitama välja Alice nägemuse probleemist, tema enda soovitused ja ootused saadava abi ja probleemi lahenduse osas. Kontrollida Alice tervisliku seisundi, teha lühikese testi dementsuse kahtluse korral ja geriaatriline hindamine. Vajalik ka hooldusvajaduse hindamise test. Tähtis teada saada Alice majandusliku toimetuleku, elukeskkonda, läbi viia kodu vaatluse.
Peale läbi viidud hindamise ja juhtumianalüüsi, selgitatakse välja eesmärgid ja koostatakse koos kliendiga sekkumisplaani.
Aidates tuleb alustada sealt, kus klient on, mitte sealt, kus sotsiaaltöötaja arvab klienti olevat. Klient peab osalema valiku tegemisel, millest sekkumist alustatakse. ( Compton & Galaway 1994)

ALICE KESKKONNAKAART


Keskkonnakaardi abil näeme Alice perekonna ja keskkonna suhte mudeli. Keskkonnakaart aitas meid paremini näha Alice vajadusi ning olemasolevaid ja puuduvaid ressursse. Keskkonnakaardi koostamine on lihtne ja tulemus on informatiivne.
Minevik . Alice oli raamatukoguhoidja
Teised naabrid . Püüavad läheneda
SHO. Esmane kontakt.
Pr Tamm. Soovib Alice hooldekodu paigutamist
Sugulased. Elavad kaugel. Info puudub
Füüsiline tervis. Nõrk. Kukkumised .
David. Käib külastamas 1 kord nädalas
Elamistingimused halvad.
Perearst. Info puudub.
Alice 88 a.

SEKKUMISE EESMÄRGID


  • Leida sugulasi või lähedast inimest naabrite seas.
  • Korraldada Alice tervisekontroll koostöös perearsti ja vajadusel eriarstiga.
  • Taotleda puudevormistamine.
  • Toetada Alice igapäeva toimetulekud.
  • Parandada eluaseme sanitaarset olukorda.
  • Muuta maja tuleohutuks.
  • Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge).

    SEKKUMISPLAAN


    Peab pakkuma kliendile välja tema vajadustele vastavad sekkumisalternatiivid ja koostöös kliendiga koostada eesmärkide saavutamiseks konkreetne tegevusplaan ning viimaks aidata kaasa sekkumisplaani rakendumisele ning jooksvalt jälgida ja hinnata töö käiku . ( Kiis, 2006, 33)
    Sekkumisplaani koostamisel tuleb lähtuda Alice sõnastatud probleemist, sest tema on see, kes peab läbi tegema vajalikud tema elu parandamiseks muudatused.
    Vajalik teenus või abi liik
    Aeg, sagedus, kestvus
    Teenuse maksumus
    Sotsiaaltöötaja koduvisiit
    Vastavalt vajadusele
    Hooldustöötaja
    2x nädalas
    David, igapäevase toimetuleku toetamiseks
    1 x nädalas
    Häirenupp
    Tasuta teenus
    Käimistugiraam
    73.-
    Suitsuandurite paigaldus
    2 x 10.60, vajadusel töömees
    Potikõrgendus Clipper III
    38.03
    Tugikäepidemed
    Maksumus vastavalt pikkusele



    VÕRGUSTIK


    Juhtumikorraldust ei saa rakendada ilma toimiva võrgustikuta. ( Medar , 2006, 43)
    Naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks.
    Erialaspetsialisti ja ametiasutisi, kes on seotud kliendi probleemi lahendusega nimetatakse ametlikeks ehk teadlikult tekkinud võrgustikeks.
    Eesmärgid:
  • Sotsiaaltöötaja- parandada Alice elukvaliteeti, korraldada võrgustiku tööd.
  • Perearst- Alice tervisekontroll, vajadusel saatekiri eriarsti juurde.
  • Eriarst - Kontrollida patsiendi vaimne tervis, vajadusel vormistada puue.
  • Hooldustöötaja- aidata Alicel igapäevaselt toime tulla (poes käia, organiseerida pesu pesemist , süüa teha).
  • David- usaldus isik, maksude korraldaja. Vajadusel saab Davidi kaudu mõjutada Alice.
  • Naabrid- vajadesel info kogumine ja edastamine .
    Sotsiaaltöötaja
    hooldustöötaja
    perearst
    eriarst
    Naabrid
    David, tugiisik
    ALICE

    KOKKUVÕTE JA ENESEREFLEKTSIOON


    Kui Alice vaimne ja füüsiline tervis võimaldab tal kodus elada siis hoolekandele paigutamine ei ole vajalik, piisab hooldustöötaja määramisest, kes külastaks Alice pidevalt ja aitaks teda igapäevaselt toime tulla. Tulekahju ohu likvideerimiseks peab Alice kodus paigutama suitsuandurid. Võimalusel paigutada turvaliseks liikumiseks abivahendid ja häirenupp.
    Antud juhtumi korralduses ei saa toetuda pr. Tamm väidele, et Alice on vaimselt ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. Kliendi terviseseisundi peab selgitama perearstilt ja vajadusel ka erispetsialistidega. See, et inimene ei taha naabritega suhelda ja keeldub abist ei tähenda, et Alice ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma.
    Sekkumisplaani koostamisel mõistsin, et sotsiaaltöö on päris raske. Abi vajavad inimesed on erinevad ja kõikidega peab oskama leida kontakti. Avastasin, et sotsiaaltöötaja ongi nagu imeinimene - ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama .
    Sotsiaaltööd õppides saab palju teadmisi inimese psüühikast, käitumisest ja üleüldse silmaring väga laieneb ja seega loob sotsiaaltööalane haridus soodsa pinnase elus paremini toime tulla ja oskuse inimestega suhelda. Mina arvan, et mina isiklikult ka inimesena tänu sellele väga arenenud.
    Läksin sotsiaaltööd õppima, sest tahan aidata igal inimesel endaga hästi toime tulla. Arvamus, et sotsiaaltöötaja tegeleb ainult asotsiaalide või sõltlastega, on paraku veel üsna levinud. Tegelikult võib igaühel meist millalgi elu jooksul sotsiaaltöötaja abi vaja minna.
    Arvan, et sotsiaaltöö , kui valdkond on ühiskonnale väga vajalik. Olen piisava pingetaluvusega, et sotsiaaltöötajana hakkama saada ning sooviksin anda oma panuse kellegi elu muutmisele.
    KASUTATUD KIRJANDUS
  • Narusson , D. 2005. Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. – Sotsiaaltöö nr 2.
    2. Robert Kreem , Sotsiaaltöö teooria ja praktika. Tartu, 1995
    3. M.Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. Tallinn 1995
    4. Juhtumikorralduse käsiraamat , 2006, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kujundaja: rebaseonu.ee oü
  • Vasakule Paremale
    Sekkumisplaan #1 Sekkumisplaan #2 Sekkumisplaan #3 Sekkumisplaan #4 Sekkumisplaan #5 Sekkumisplaan #6 Sekkumisplaan #7 Sekkumisplaan #8 Sekkumisplaan #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 328 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia Kovaljova Õppematerjali autor
    Sotsiaaltöö teooria ja meetodid aine

    Sarnased õppematerjalid

    Juthumikorraldus
    18
    docx

    Juthumikorraldus

    Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria vajadusi. SOTSIAALTEEN

    Sotsiaaltöö
    Juhtumiplaan- Alic i juhtum
    11
    docx

    Juhtumiplaan- Alic'i juhtum

    Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid...

    Sotsioloogia
    SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I
    34
    doc

    SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I

    Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline

    Sotsiaaltöö
    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
    109
    doc

    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

    TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega

    Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
    Loengukonspekt-Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid
    40
    doc

    Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid

    Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne - kaitsta klienti

    Sotsioloogia
    Nõustamispsühholoogia
    42
    doc

    Nõustamispsühholoogia

    Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik

    Psüholoogia
    Lastekaitse seaduse hindamine
    103
    pdf

    Lastekaitse seaduse hindamine

    Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

    Sotsiaalse analüüsi alused
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

    Psühholoogia




    Kommentaarid (2)

    luukere1 profiilipilt
    luukere1: hea ja konkreetne
    20:26 29-12-2015
    296355 profiilipilt
    296355: jah väga
    22:17 11-10-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun