Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

42

rtf

Narko

NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini,

Ühiskonnaõpetus

19

doc

Konspekt I osa

ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas Mõdu - piirkondades, kus olid mesilased (3 kuud kääritamist- õlle eelkäija) Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas

Sõltuvuskäitumine

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4

Sotsiaalpoliitika

54

docx

Tervis ja heaolu

Psüühikahäired ja ühiskond: • Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud •koolivägivald •psühhosomaatilised haigused •hoiakud ja käitumistavad •suhtumine psüühikahäiretega isikutesse •vaimse tervise kajastamine meedias

Inimeseõpetus

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................

Ühiskond

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused  1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid:  Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.  Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.  Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus

Sotsioloogia

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme tänulikud tellija esindajatele Kaisa-Maarja Pärtelile, Monika Schmeimanile ja Tõnu Poopuule, kes abistasid meid igati uuringu valmimise protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda: Kerly Espenberg (e-post [email protected]) Lossi 36-124, 51003, Tartu Telefon/meil 737 6378, [email protected] http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5 1

Sotsiaalse analüüsi alused

66

doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast

Sissejuhatus õigusteadusesse

Kommentaarid (0)