Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt (0)

Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt
STSTB, 1. kursus
Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis , haridus , tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud ? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust?
Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist , analüüsib ja püüab leida lahendusi ( Eetikaveeb ). „Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid. Siin on käsitluse objektiks ühiskonnakorraldus, ühiskonna poliitiline elu, võimu kasutamist ja elulaadi puudutavad probleemid, eriti indiviidi, pere ja avaliku võimu vahelised vastutus- ja õigussuhted“, on määratlenud Hämäläinen (vt. Tiko , 1997 järgi). Hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt tähendab kuidas hinnata Eesti ühiskonna suhtumist erinevatesse indiviididesse ja rühmadesse ning nende kohtlemist meie ühiskonnas.
Jälgides Eesti ajakirjanduses käsitletud teemasid ja sotsiaalmeedias kajastatut viimase aasta jooksul, võib järeldada, et suurim probleem Eestis on sallivus. „Eesti ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu. Meid on liiga vähe, et kedagi diskrimineerida“, ütles president T. H. Ilves 2014. aasta oktoobris ( Postimees , 9.10.2014). Ometigi kärises väike eesti ühiskond kiiresti kaheks pooluseks, nii kooseluseadusest alguse saanud homoseksuaalsuse teema puhul, kui viimase ja hetkel kõige suurema sotsiaalprobleemi – pagulasteema puhul. Taolises olukorras on probleemile lahendust raske leida, sest puudub normaalne diskussioon ühiskonnas. Probleemi suhtutakse kas lõpuni pooldavalt, olles kurt ja pime objektiivsete vastuväidete suhtes, või siis väga eitavalt, võttes kõike isikliku rünnakuna. Lõppkokkuvõtteks valitseb üleüldine sallimatus, sest sallijad omakorda ei tolereeri mittesallijaid.
Sallimine on probleemiks vähemuse kõrvalekaldumisel enamuse tavadest, näiteks väike usurühmitus või homoseksuaalsus . Üldiselt peetakse sallivust positiivseks ja sallimatust negatiivseks nähtuseks. Kuid võib ka vastupidi olla, näiteks sallimatus narkomaania suhtes on positiivne. Salliv suhtumine alkoholi liigtarvitamisse on negatiivne nähtus, sest nii me sallime inimese enesehävituslikku käitumist. Kahjuks võib eesti ühiskonna suhtumist alkoholi tarvitamisse pidada sallivaks.
Koos taasiseseisvusega tuli 1990ndatel tuuesti hakata üles ehitama oma riiki. Ülesanne oli suur ja vastutusrikas, valida tuli õige tee. Läbi raskuste, tõusude ja mõõnade on Eesti majanduslikult jõudnud vanadele lääne-euroopa riikidele kannule. See pingutus on nõudnud lõivu sotsiaalsüsteemilt ja jätnud ühiskonda oma jälje.
1980ndate lõpus algas Eestis elatusallikate struktuuri muutus ja üleminek algtoodangule põhinevast ühiskonnast töötlevale tööstusele ja teenindusele rajanevasse ühiskonda. Kui mujal Euroopas toimus üleminek aastakümneid, siis Eesti tegi suurema osa muutustest läbi esimese kümne aastaga. Kiired muutused elatusallikate struktuuris tõid endaga kaasa struktuurse töötuse. Noorem elanikkond suutis muutustega suhteliselt hästi kohaneda, kuid pooled 45-60-aastased jäid töötuks. Pensionärid pidid leppima minimaalse elatusrahaga, mis ei lubanud neil nautida uusi tarbimisvõimalusi. (Malvet, Mikkola, 1998, 27-28)
Algusaastate toimetuleku raskused murdsid paljusid, murede leevendamiseks valiti alkohol . Kes läbi murdsid ja edukaks said, neid hakkas painama edukuse koorem ja taas haarati alkoholi järele. Tänaseks on alkoholist saanud lahendus igale olukorrale – aitab uputada muret, tähistada rõõmsat sündmust või täita tühimikku hinges . Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on kõrge – tööealiste meeste hulgas 11% ja naiste hulgas 2,1% (Sotsiaalministeerium, 2014). Alkoholismist on saanud sotsiaalprobleem, mis saadab meid läbi aastate. Eestlased põhjendavad oma alkoholilembust traditsioonidega ning põhjamaise pimeda ja külma kliimaga . Pitsi tõstmiseks leitaks alati põhjust ja alkoholi puudutavaid piiranguid peetakse lausa inimõiguste rikkumiseks.
Sotsiaaleetika lähtekohaks on mõte, et moraali alus peitub ühiskonnas, mitte üksikindiviidis. Ta analüüsib, mis on ühiskonnas ja tema tavades moraali seisukohalt hea või halb (Tiko, 1997). Alkoholism ei ole ainult ühe kitsa sotsiaalse grupi probleem. Alkoholi liigtarvitamist on nii vaeste kui rikaste seas, vanade ja noorte hulgas, kultuuri- ja äriringkondades. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud . Alkohol põhjustas 2012. aastal otsest majanduskahju (tervisekaotus, kuritegevus ) kuni 2,5% SKP-st, siia lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Kõigel sellel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. (Sotsiaalministeerium, 2014)
Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku keelustamist poliitilise enesetapuga. Vastuseisu alkoholipoliitika rakendamisele kohtab ka ettevõtjate poolt, eelkõige alkoholitootjate poolt, kelle väitel jääb palju inimesi töötuks, kui alkoholi tootmist vähendada. Taaskord sotsiaaleetiline probleem – alkoholismi otsesed jakaudsed mõjud vs tööhõive. Kas on õige turgutada alkoholi müügiga eesti majandust kui selle tagajärjeks on kahjud rahvatervisele? Arvan, et alkoholisõltuvusest tekitatud majanduslikud kahjud on siiski märksa suuremad kui müügist saamata jäänud tulu või vähenenud tööhõive. Alkoholi tootmisest vabanenud tööjõu võiks suunata tervislikema jookide tootmisse. Tekitades sel moel uus tööstusharu ja läbi selle muuta elanikkonna tarbimisharjumisi tervislikumaks.
Vastuseis ei tule mitte ainult tootjatelt. Käesoleva aasta oktoobri alguses tegi sotsiaalkaitseminister ettepaneku keelustada alkoholimüük tanklates. Vastasseis alkoholi müügiga tegelejate poolt on ühehäälne ja heidetakse ette ühe ettevõtlusvormi diskrimineerimist, küsides millist probleemi see lahendab (Ärileht, 8.10.15). Erik Ernits maanteametist selgitab selle piirangu laiemat positiivset mõju ühiskonnale: “Maailma praktika näitab, et alkoholi kättesaadavuse vähendamine vähendab ka alkoholist ühiskonnale tingitud kahju. Sealjuures võib alkoholi füüsiline kättesaadavus mõjustada sotsiaalseid ja kultuurilisi norme, mis omakorda mõjutavad alkoholi tarvitamise mustreid .“ (Ärileht, 9.10.15)
Mul on hea meel, et riik jätkab hoolimata ühiskonna vastuseisust alkoholipoliitika elluviimist. Võiks küsida, kas on riigi poolt eetiline piirata oma kodanike sissejuurdunud tavasid ja vastu astuda enamuse tahtele. Arvan, et riigil on see õigus ja loodan, et taoliste diskussioonide jätkumine meedias alkoholipoliitika ja alkoholi liigtarbimise laiemate mõjude üle ühiskonnas, viib nii sotsiaaleetilisest kui sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast parimate lahendusteni.
Tänasel päeval näevad eestlased pagulaste vastuvõtmises või mittetraditsioonilise peremudeli sallimises suuremat ohtu ühiskonnale kui alkoholisõltuvuses. Alkoholismist on saanud eestlasi hävitav haigus. Alkoholi- ja tubakafoorumil 2014. aasta mais tõdeti, et ainuüksi tervishoiule tehtavad kulutused, mis tulenevad alkoholist, on kordades suuremad kui aktsiisist saadav tulu. Lisaks kulud mis kaasnevad alkoholist tingitud kriminaalsusega, liiklusvigastustega ja perele osutatud kahju. Kodanikutasandilt on alkoholisõltuvuse vastane tegevus pigem passiivne. On üksikuid algatusi, kuid siin ei kohta sellist vastukaja ja tulist seisukohavõttu kui näiteks pereväärtuste, rahvusluse või pagulasteema puhul. Inimeste üldine teadlikkus alkoholi ohtlikkusest ja alkoholisõltuvusest kui haigusest, on madal.
Tõsiselt sotsiaaleetiline probleem minu meelest on selles, et alguses soositakse ühiskondlikult alkoholi tarvitamist, hiljem aga, kui alkoholi tarvitamine on muutunud probleemseks, jäetakse inimene üksi. Siis on see vaid tema isiklik probleem, abi ei ole kerge leida ja ravi kättesaadavus ei ole piisav. Kui üldiselt on alkoholi tarvitamisse salliv suhtumine, siis tõsise alkoholiprobleemiga inimest kaldutakse häbimärgistama. Eestis puudub sotsiaalsüsteem, mis toetaks alkoholismiravi. Sotsiaalministeeriumi 2014. aastal avaldatud Alkoholipoliitika Roheline Raamat loetleb seonduvaid probleeme Eestis: Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise. Sotsiaalsüsteemis puuduvad alkoholisõltuvusest vabanemist või sõltuvuse kontrolli all hoidmist ning sõltuvusega isiku sotsiaalse toimetuleku parandamist soodustavad rehabilitatsiooni - või erihoolekandeteenused. Puudub kaasaegne tõenduspõhine alkoholisõltuvuse diagnostika ja ravijuhis. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi sidusus sõltuvusprobleemide lahendamisel on nõrk. Mittetõenduspõhiste meetodite levik patsientide ja ka spetsialistide seas takistab teaduspõhiste meetodite rakendamist. Puuduvad käitumissoovitused ja nõustamisteenused alkoholisõltuvusega inimese lähedastele ja pereliikmetele.
Eelkõige tuleks aga lahendada küsimus, kas alkoholism on haigus, mille ravi peaks riik toetama või on see inimese käitumisharjumus, mille eest ise vastutab? Dilemma siin kindlasti on, sest alkoholismi ei nakatuta tahtmatult vaid jõutakse siiski omaenese käitumise ja teadlike valikute tagajärjel. Kui aga vaadata, et alkoholism on elustiili haigus nagu seda on näiteks ka 2.tüüpi diabeet, siis tuleks nende haiguste ravi ka võrdselt käsitleda. 2.tüüpi diabeedi ravimid on riigi poolt kompenseeritavad. 2.tüüpi diabeediravi kajastub ka perearstide kvaliteedijuhises, mis tähendab, et perearstil on 2.tüüpi diabeedi patsiendi jälgimissüsteem. Kõige selle jaoks on riiklik rahastus leitud, seega võiks samadel alustel olla toetatud ka alkoholismi ravi.
Ühise vaenlase olemasolu on olnud eestlaste jaoks edsasiviiv jõud. Eelpool kirjeldatud sallivuse ja sallimatuse teema on ühiskonnas tervalt päevakorral. Kui suudaks alkoholi liigtarbimise sallimise muuta sallimatuseks ja näha alkoholis ühist vaenlast , saaks paljud sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused kiire ja positiivse lahenduse. Väga tervitatavad on kodanikualgatuslikud liikumised nagu „ Joome poole vähem“ või „Septembris ei joo“. Esimesed sammud ühiskonna hoiakute muutmiseks on tehtud ja loodetavasti liitub nende liikumistega järjest rohkem inimesi ja lisandub uusi projekte. Riigi ja kogukondlike liikumiste koostöös jõuame eesmärgile lähemale ja alkoholisõltuvuse mõjud jõuavad ka ühiskonna laiemate kihtide teadvusse. Siis ei tekita sotsiaaleetiliselt positsioonilt enam küsimust, kas alkoholimüügi piirang toob majanduslikku kasu või kahju. Alkoholismi, kui kroonilise haiguse teadvustamine , aitaks muuta ühiskonna suhtumist ja sotsiaaleetiliselt tasandilt oleks põhjendatud alkoholismi ravi riiklik toetamine sarnaselt teistele elustiilihaigustele.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eetikaveeb. (s.a.). Sotsiaaleetika. Alla laaditud 09.oktoobril 2015, http://www.eetika.ee
Malvet, M., Mikkola, M. (1998). Sotsiaalhoolekanne . Helsinki: EL Komisjon , legisactio OY
Postimees. (2014, 9.oktoober). President kuulutas kooseluseaduse kiirkorras välja.
Alla laaditud 7.oktoobril 2015, http://www.postimees.ee/2948755/president-kuulutas-kooseluseaduse-kiirkorras-valja
Rand , E., (2015, 9.oktoober). Maanteeamet : tanklates alkomüügi keelustamine parandab liiklusohutust.
Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maanteeamet-tanklates-alkomuugi-keelustamine-parandab-liiklusohutust?id=72662669
Rand, E., (2015, 8.oktoober). Tanklates alkomüügi keelustamine paneb IRL-i oma vihavaenlastega ühte paati. Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tanklates-alkomuugi-keelamine-paneb-irli-oma-vihavaenlasega-uhte-paati?id=72655147
Sotsiaalministeerium. (2014). Alkoholipoliitika Roheline Raamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium
Tiko, A. (1997). Väärtused ja eetika sotsiaaltöös. Tiko, A., Pints , P. Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähetkohana.Tallinn: TPÜ