Vägivald eestis (1)

Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 10–15 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi – seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab.
Mis on perevägivald?
Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal.
Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad:

• praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald - paarisuhtevägivald;
  
• laste väärkohtlemine;
  
• vägivald (vana)vanemate suhtes;
  
• õdede-vendade omavaheline vägivald.
  

Perevägivalla mõiste ei määratle ära sündmuse toimu mise kohta. Vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla toimepanija kodus või väljaspool seda, näiteks tänaval, külas või mujal.
Paarisuhtevägivalda võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühholoogilist, füüsilist või majanduslikku vägivalda või seksuaalset sundust ning mis võib tekitada ohvrile psühholoogilisi kahjustusi ja füüsilist valu. Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav.
Vägivalla liigid
Vaimne vägivald – verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk , rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võt misena jm.
Füüsiline vägivald – teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused. Füüsiline vägivald võib avalduda juustest tirimise, löömise, peksmise, kägistamise, lämmatamise, kriimustamise, mürgitamise, põletamise või muul moel füüsilise valu tekitamisena, samuti agressiivne kehalise kontaktina (trügimine, lükkamine, tõukamine, raputamine, millegiga viskamine jmt) või liikumise takistamise ja füüsilise vabaduse võtmisena relva kasutamisega või ilma.
Seksuaalne vägivald – on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele. Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner , intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine.
Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes .
Statistika
Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal ( Pettai : 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all ( Kase : 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina.
2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest.
2009. aastal korraldatud uuringus tunnistas pool paarisuhte kogemusega 15–74- aastastest , et on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga, 39% on kokku puutunud vaimse vägivallaga, kolmandik füüsilise vägivallaga ja 4% on kokku puutunud seksuaalse vägivallaga paarisuhtes alates 15. eluaastast. Enam kui pooled on paarisuhtes vägivallaga kokku puutunud mitu korda, peagu viiendik (18%) rohkem kui viiel korral.
Sotsioloog M. Johnson (2008) on aastaid uurinud paarisuhtevägivalda ja toonud välja selle tüübid ja leviku soo järgi.
Kui vägivald paarisuhtes juba aset leiab, siis mehed kogevad enamasti esemega loopimist või löömist, naised seevastu raskemat vägivalda: peksmist, kägistamist, relvaga ründamist, seksuaalset vägivalda vms. Kogu elu jooksul füüsilist vägivalda kogenud meestest sai vaid 6% tunda peksmist või kägistamist, kuid naiste hulgas on seda kogenuid mitu korda rohkem: 32% (joonis 1). Seega on tõenäoliselt suur osa meeste kogetud füüsilisest vägivallast paarisuhtes naisepoolne enesekaitse või ka kättemaks.
Paarisuhtes vägivalda kogenud naiste hulgas on enam neid, kes on paarisuhtes kokku puutunud erinevate füüsilise vägivalla liikidega: kolmandik naistest on elu jooksul kokku puutunud vähemalt kolme vägivallaliigiga, 92% meestest on kokku puutunud vaid 1–2 füüsilise vägivalla liigiga , enamasti on partner neid loopinud mingi esemega, lükanud või löönud. Seega langeb meestele paarisuhtes osaks pigem kergem ja naistele raskem vägivald. Seetõttu on ka füüsilise vägivalla tagajärjel saadud vigastused meestel ja naistel erinevad. Nendest meestest, kes viimase viie aasta jooksul on kogenud füüsilist vägivalda paarisuhtes, ei saanud viimase juhtumi ajal 80% mingeid füüsilisi vigastusi (joonis 2). Seevastu vaid pool naistest pääses vigastusteta.
2009. aasta uuringu andmetel on naiste seas enam paarisuhtevägivallaga kokkupuutunuid ja viimasest sellisest juhtumist kellelegi rääkinuid: viimati toimunust rääkis 77% naistest ja 37% meestest. Pool naistest koges viimase juhtumi ajal raskemat füüsilist vägivalda (peksmist, kägistamist, relvaga rünnakut vms) ja neljandik neist ei rääkinud sellest juhtumist kellelegi. Meeste puhul oli viimase juhtumi ajal raske füüsilise vägivallaga kokkupuutunute hulk nii väike, et neid tulemusi ei ole võimalik valikuuringuga analüüsida. Kui analüüsida mitterääkimise põhjuseid üldiselt, siis viimasest vägivallajuhtumist ei rääkinud peagu pool meestest (42%) ja vähem kui viiendik naistest (17%), sest ei pidanud juhtunut oluliseks ning peagu iga kümnes naine (9%), sest tundis juhtunu pärast häbi (joonis 3). Meeste hulgas oli häbi pärast mitterääkinuid nii vähe, et need andmed on avaldamiseks mitteusaldusväärsed.
Naised ja mehed tunnistavad võrdselt kokkupuudet paarisuhtevägivallaga, kuid naistele osaks saanud vägivald on sageli raskem ja tagajärjed rängemad. Tegelikult ei saa suur osa meestest paarisuhtevägivalla tagajärjel üldse füüsilisi vigastusi. On tõsi, et naised on meestest altimad vägivallakogemust kellegagi jagama, kuid mitte alati. Kui mees ei räägi kogetud vägivallast paarisuhtes, sest ta ei pea juhtunut piisavalt oluliseks, siis naistel on samavõrd oluline põhjus hirm ja süütunne.
Vägivald on levinud kõigis ühiskonnagruppides, sõltumata inimeste haridustasemest, sotsiaalmajanduslikust staatusest või edukusest. Analüüsides küsitlushetke haridustaset ja vägivalla
kogemist paarisuhtes alates 15. eluaastast, ei saa öelda, et vägivalla kogemus sõltuks väga palju
haridustasemest. Küll aga ilmnevad erinevused, lähtudes vägivalla tüübist. Kõrgema haridustasemega meeste hulgas on enam neid, kes on elu jooksul kogenud vaimset vägivalda paarisuhtes, kõrgharidusega naiste hulgas on vähem neid, kes on kogenud vaimset ja füüsilist
vägivalda.
Haridustase elu jooksul tõenäoliselt muutub, kuid vägivalla kogemus võib pärineda varasemast
ajast, seetõttu on oluline analüüsida haridustaset vastamise ajal ja vägivalla kogemust viimase
aasta jooksul. Kõrgharidusega inimeste hulgas on viimase aasta jooksul paarisuhtes füüsilise
vägivallaga kokku puutunuid vähem kui madalama haridustasemega inimeste hulgas.
Paarisuhtevägivalda on kogenud nii töötavad kui ka mittetöötavad inimesed. Kuid enam on
viimase aasta jooksul kogenud vägivalda paarisuhtes töötud, seda nii naiste kui ka meeste
hulgas. Samuti on vägivallaga paarisuhtes kokku puutunud kehvemas majanduslikus olukorras
olevad inimesed: kui pere majanduslik toimetulek on halb, siis on viimase aasta jooksul olnud
enam kokkupuuteid vägivallaga paarisuhtes.
Niisiis esineb paarisuhtevägivalda nii paremini kui ka halvemini toimetulevates peredes ja
vägivalda on kogenud nii kõrgemalt kui ka madalamalt haritud. Kuid üks põhjusi, miks edukust ja
vägivalda seostatakse , võib olla ekspertide hinnangul selles, et vaestel on rikkamatega võrreldes
märgatavalt väiksemad võimalused koduvägivalda varjata.
Viimase viie aasta jooksul paarisuhte vägivalda kogenud nentisid, et pooltel kordadel ei olnud
viimase füüsilise vägivalla juhtumi ajal kumbki partneritest tarvitanud alkoholi või narkootikume.
Mõlemad partnerid olid viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi enam kui iga kümnenda
juhtumi ajal.
Viimase viie aasta jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud naistest märkis 63%, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud alkoholi või narkootikume. 17% tunnistas, et nad olid ise
viimase vägivallajuhtumi ajal tarvitanud alkoholi või narkootikume (joonis 6).
Meeste kogemustes oli tendents täpselt vastupidine : viiendik viimase viie aasta jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud meestest märkis, et viimase vägivallajuhtumi ajal oli partner tarvitanud
alkoholi või narkootikume ja kolmandik tunnistas, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal
tarvitanud alkoholi või narkootikume.
Kuigi alkohol on riskitegur, mis võib soodustada vägivalla esinemist paarisuhtes, on eksperdid
rõhutanud, et ainus viis vägivaldsusest võitu saada on tegeleda vägivaldsuse probleemiga.
Vägivaldne isik vastutab ise täielikult oma tegude eest ja ohver ei ole see, kes „sunnib” oma
partnerit end väärkohtlema.
Kokkuvõte
2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti ka vägivalla
esinemise kohta paarisuhtes. Paarisuhtevägivalla andmeid koguti ainult nendelt, kellel oli
paarisuhte kogemus: kes olid uuringu korraldamise ajal paarisuhtes või olid paarisuhtes olnud
varem.
Vägivald ei ole kindlasti see, mis paarisuhtega kaasnema peaks, kuid siiski kogeb aastas üks
paar kümnest oma suhtes vägivalda ja vaid pooled neist puutuvad kokku ainult vaimse vägivallaga. Kuivõrd paarisuhtes on kaks poolt, siis vägivalla esinemise puhul on loomulikult mõlemad pooled sellega võrdselt kokku puutunud. Kuid mehed puutuvad enamasti kokku kergema ja
naised raskema ning korduva vägivallaga: näiteks füüsilise vägivallaga kokku puutunud naistest
oli enam kui poolte puhul tegemist raskema füüsilise vägivallaga — partner oli neid rusikaga
löönud, peksnud, kägistanud, lämmatanud, põletanud, relvaga rünnanud või sundinud seksuaalvahekorda. Seetõttu on ka füüsilise vägivalla tagajärjel saadud vigastused meestel ja naistel
erinevad. 80% meestest, kes on viimase viie aasta jooksul paarisuhtes kogenud füüsilist
vägivalda, ei saanud viimase juhtumi ajal mingeid füüsilisi vigastusi. Niisiis on paarisuhtevägivald
levinud nii naiste kui ka meeste hulgas, samuti on vägivallatsejaid mõlema soo esindajate hulgas,
kuid vägivalla all kannatavaid naisi on märksa rohkem.
Paarisuhtevägivalda esineb nii linna- kui ka maapiirkondades, samuti eri ühiskonnakihtides ja nii
paremini kui ka halvemini toimetulevates peredes. Vägivalda on kogenud nii kõrgemalt kui ka
madalamalt haritud. Paarisuhtevägivalda on kogenud nii töötavad kui ka mittetöötavad inimesed,
kuid enam on viimase aasta jooksul kogenud paarisuhtevägivalda töötud.
Alkohol on riskitegur, mis võib põhjustada vägivalda paarisuhtes. Paarisuhtes vägivallaga kokkupuutunud naised on sagedamini kannatanud alkoholi- või narkojoobes partneri vägivalla all.
Mehed on sagedamini tarvitanud ise vägivallajuhtumi ajal alkoholi või narkootikume. Siiski ei saa
paarisuhtevägivallas näha süüd ümbritseval keskkonnal või muudel teguritel. Vägivaldne isik on
täielikult oma tegude eest ise vastutav ja ainus viis vägivaldsusest võitu saada on tegelemine
vägivaldsuse probleemiga.
15–74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest arvab kolmveerand, et paarisuhtevägivald
on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Paarisuhtevägivallaga kokkupuutunud naiste
hulgas oli sellisel arvamusel olijate osatähtsus suurem. Samal ajal ei pea mitte kõik paarisuhtevägivalla tagajärjel füüsilisi vigastusi saanud paarisuhtevägivalda probleemiks Eesti ühiskonnas. Eeldus praeguse olukorra muutmiseks on, et suureneb teadlikkus paarisuhtevägivallast kui probleemist ning tagatud on sotsiaal- ja juriidilise abi süsteem.
Sotsiaalne kaitse
Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad sotsiaalkindlustuseks ja hoolekandeks.
Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide (surm, toitjakaotus, vanadus , töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või maksetest kui ka vabatahtlikest maksetest.
Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoolekandelisteks instrumentideks (toiminguteks) võivad olla nii toetused kui hoolekandeteenused.

• Sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooniteenus; igapäevaelu toetamise teenus; töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; lapsehoiuteenus; koduteenused; eluasemeteenused; hooldamine perekonnas; asenduskoduteenus; hooldamine hoolekandeasutuses ; toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.
  
• Sotsiaaltoetused: ajutise töövõimetuse hüvitised, elatisabi, kuriteoohvridele kahju korvamine, pere- ja lastetoetused , sotsiaaltoetused puudega inimesele, sünnitoetus, toetus represseritutele, toetused töötutele, toimetuletoetus, vanemhüvitis.
  

Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad
Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist elupaika, psühholoogilist nõustamist ja kriisiabi , abi ametiasutustega suhtlemisel (nt politsei, sotsiaalosakond, ohvriabi ), informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt lähenemiskeelu taotlemine, lahutamine, lapsega suhtlemis- ja hooldusõiguse määramine jms) ja sõltuvalt varjupaiga võimalustest juristi konsultatsiooni, tuge nn uue elu alustamisel (tugi eluaseme , töökoha leidmisel vms) lähtuvalt kliendi vajadustest .
Kõik varjupaigad kuuluvad eraõiguslikele juriidiliste isikutele. 2010. aastal osutasid ajutist varjupaigateenust 12 varjupaika, millest 9 olid naiste varjupaigad ning 3 emade ja laste varjupaigad. 2010. aasta lõpu seisuga osutas nendes varjupaigateenust 34 töötajat, neist 10 sotsiaaltöötajat ja 5 psühholoogi.
2010. aastal sai naiste varjupaikades ning emade ja laste varjupaikades varjupaigateenust
630 inimest.
Varjupaigateenuse kasutajatest oli täiskasvanuid 65,2%, neist enam kui pooled (59%) olid
25–49-aastased. Lapsi oli 34,8%, kellest 64,4% olid 0–6-aastased.
Kõikidest varjupaigateenuse kasutajatest oli naisi 6,5 korda rohkem kui mehi ehk 86,7%
teenusekasutajatest olid naised. Täiskasvanud teenusekasutajatest olid peamiselt kõik
(99,3%) naised, laste puhul oli tüdrukute osakaal 63%.
Peamiseks naiste varjupaika ning emade ja laste varjupaika sattumise põhjuseks (86,3% ehk
544 inimest) oli perevägivald. Väike osa (ca 14%) vajas abi rohkem mingi muu põhjuse tõttu,
millest esikohal oli elukoha puudumine.

Lähisuhtevägivalla korral abipakkuvad järgmised asutused Eestis

Varjupaigad:

• Tartu Naiste Varjupaik
  

Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (nii lastega kui ilma); naiste tugigrupp ; lähisuhtevägivalla teemalised koolitused .  Koduleht :  www.naistetugi.ee

• Tallinna Naiste Kriisikodu

Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht:  www.naisteabi.ee

• Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik

Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht:  www.naistetugikeskus.ee

• Viru Naiste Varjupaik

Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht:  http://virunaistetugi.wordpress.com/kontaktid/

• Pärnu Naiste Varjupaik

Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (ka koos lastega)

•  MTÜ Enne ja pärast sündi

• Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse ema-lapse varjupaik

• Kuressaare linna laste varjupaik “ Laurits ”

• Kohtla-Järve Laste Varjupaik

• Viljandi Naiste Varjupaik

• Järva Naiste Varjupaik

Muud abiasutused ja organisatsioonid

• Politsei Tel: 110 Koduleht:  www.politsei.ee

• Hädaabi Tel: 112 Koduleht:  www.rescue.ee

• Usaldustelefon

Jagab informatsiooni abisaamise võimaluste kohta. Tel: 126 Koduleht:   http://www.usaldus.ee/

• Pärnu Pereabikeskus

Sotsiaalnõustamine, psühholoogiline kriisiabi; hooldus ja rehabilitatsioon laste varjupaigas. Koduleht:  http://www.pereabikeskus.ee

• MTÜ Eluliin

Psühholoogiline kriisinõustamine. Koduleht:  http://www.eluliin.ee/

• Kuriteo ohvrite toetamise ühing “Ohvriabi”

Kuriteo ohvrite nõustamine ja tugiisikute teenus kohtus ja politseis. Koduleht:  www.ohvriabi.ee

• Psühholoogiline kriisi-ja uimastisõltuvusalane nõustamine.

Perenõustamine ja teraapia.

• Riiklikud ohvriabitöötajad

35 ohvriabi töötajat üle Eesti, kes pakuvad vägivalla ohvritele emotsionaalset tuge, infot abisaamise võimalustest ning juhendavad , kuidas organisatsioonidega suhelda.

Naistele vägivalla-kaitse kava:

• Naisteühenduste Ümarlaud
  

Koduleht: http://www.enu.ee/enu.php

• Eesti Naiste Varjupaikade Liit
  

Koduleht: http://www.naisteliin.ee/index.php?id=5

• MTÜ Eluliin
  

Koduleht:  http://www.eluliin.ee/

• MTÜ Living for Tomorrow
  

Koduleht: http://www.lft.ee/
Projektid :
Projekt HEVI 2008-2010. Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna õpetajad vägivalla vastu. Sotsiaalministeerium ning Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolid osalesid aastatel 2008-2010 projektis HEVI - Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna õpetajad vägivalla vastu. Projekti algatamise põhjuseks oli sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna õpetajate vajadus materjalide järele lähisuhtevägivallaga seonduva temaatika õpetamisel ja praktika juhendamisel. Projekti eesmärgiks on toetada nii kutse- kui kõrgharidust andvate haridusasutuste sotsiaaltöö, sotsiaalhoolduse ja tervishoiu valdkonna õppejõude paarisuhtevägivalla  temaatika õpetamises.
HEVI 2008-2010 projekti tulemused:

Lähisuhtevägivalla koolitusevajaduse ja õppekava arenduse uuring seitsmes erinevas Euroopa riigis (vastas 104 kõrgkooli õppejõudu) viidi läbi eesmärgiga selgitada välja täienduskoolituse ja -õppekava arendamise vajadus. Uuringu tulemused näitasid, et õppekavades on lähisuhtevägivalla temaatikale pööratud vähe tähelepanu ja õppejõud vajavad vastavat täienduskoolitust. 47%-l õenduseriala õpetajate ja 25%-l sotsiaalala õpetajate ainekavades puudus lähisuhtevägivalla teema. Samuti oli sotsiaalala õpetajate vajadus koolituse järele suurem: 67% sotsiaalala õppejõududest ja 59% õenduse õppejõududest leidsid , et koolitus on väga vajalik;

Valmis voldik HEVI projekti ja lähisuhtevägivalla teemal;

Pidevalt uuendati infot projekti kodulehel;

Toimusid projekti meeskonna kohtumised – nii siseriiklikud kui rahvusvahelised seminarid;

Viidi läbi pilootkoolitused õpetajatele (Eestis toimusid need Tallinna- ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis);

Valmisid „Õpetaja käsiraamatu“ ja „Õpetaja käsiraamatu lisamaterjali“ lõplikud versioonid.
Kasutatud kirjandus:

VÄGIVALD PAARISUHTES — MÜÜDID JA TEGELIKKUS, Merle Paats (Statistikaamet) http://www.naisteabi.ee/failid/Vagivald_paarisuhtes_-_myydid_ja_tegelikkus.pdf

Vägivald lähisuhtes: selle põhjused ja võimalikud lahendused, Airi-Alina Allaste ning Vaike Võõbus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4021/1/Allaste%20ja%20V%C3%B5%C3%B5bus%2c%202008.pdf

Kuritegevus ja statistika https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11

Vägivald ja naiste tervis, Sotsioloogilise uuringu materjalid. Iris Pettai, Ivi Proos http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20779/Vagivald_ja_naiste_tervis%5B1%5D.pdf

E-kursuse "Sotsiaalprobleemide analüüs" materjalid. Tatjana Sile (Tartu Ülikool),2012 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2658/Sotsiaalprobleemide_anal%C3%BC%C3%BCsi_materjalid.pdf

VÄGIVALLA VÄHENDAMISE ARENGUKAVA AASTATEKS 2010–2014 http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49975/V%E4givalla+v%E4hendamise+arengukava+aastateks+2010-2014.pdf

Kelle problem on naistevastane vägivald? Laine Tarvis http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=22848&sec=0

Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/

Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/Naiste_varjupaigad_ning_emade_ja_laste_varjupaigad_2010.pdf