VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool

VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA
Essee
Õppejõud: Triin Vahur
Mõdriku
2012
On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks .
Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb inimese tegutsema. Väärtused määravad ära inimese suhtumise ja on osa inimese identiteedist. Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus , töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst ) jne.
Samas, eetka kui moraalifilosoofia, esitab meile küsimuse :“Kuidas peab elama?“, kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama , et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada.
Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid?
Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja ei ole oma otsustes vaba, vaid lähtub selles ühiskonnas omaks võetud väärtustest ning sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti , on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised väärtuspõhimõtted, mille täpse sõnastusega sotsiaaltöötajad teiste elukutsete esindajate seas on silma paistnud. See on sotsiaaltöö ja distsipliini iseloomulik joon. Sotsiaaltööd tehakse olukordades , kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöös tuleb teha otsuseid sünnist ja surmani, tuleb valida indiviidi või grupi huvide vahel.
Ühiskonda puudutavad otsused ja valikud põhinevad alati teatud väärtustel. See, mida tehakse või otsustatakse, pole ainus võimalus. Ülejäänud võimalustest loobumine põhineb väärtustel.
On olukordi , kus sotsiaaltöötaja peab määrama oma seisukoha ja sageli tuleb võtta vastu otsus kohe, sest puudub võimalus pidada nõu sõltumatu eksperdiga. Samuti ei ole lihtne ka ametialase eetikajuhendi kasutamine, paljudel asjaolude juures ei ole võimalik lihtsalt sellest kinni pidada.
Oluliseks osaks sotsiaaltöötaja ametioskustest on võime eetiliste kaalutluste-, valikute- ja jälduste analüüsiks.
Aidata inimest, tähendab ühtlasi tungimist tema privaatsusesse. Sotsiaaltöötaja peab olema teadlik oma teo tagajärgedest. Ta ei tohi oma otsusega teisi inimesi kahjustada. See nõuab sotsiaaltöötajalt tavalisest suuremat vastutust. Sotsiaaltöötaja peab vastutama isiklikult oma professionaalsete oskuste ja valikute eest.
Otsuseid saab teha vaid faktide ja väärtuste üheaegsel kaalumisel, muidu võime teha traagilisi otsuseid, mõistmata nende tagajärgi.
Inimene, kes on valinud oma tööks mis tahes sotsiaalvaldkonna, peab täitma üldkehtivaid käitumisnorme, peab käituma väärikalt, peab olema ustav ja usuldatav, kindel kokkulepetes. Inimene, kes on valinud endale sotsiaaltöötaja elukutse , peab omaks võtma sotsiaaltöötaja eetikakoodeksi põhimõtted, seab endale piirangud tegevuste ja tegemata jätmiste suhtes. Ei saa ega tohi anda katteta lubadusi, valetada, varastada, ebakorrektselt käituda, osaleda kahtlaste väärtustega ettevõtmistes. Seda ei tohi me unustada ei töös ega ka eraelus. Ausus ja avatus , mõistmine ja dolerantsus, nendest tuleb kindlasti kinni pidada.
Sellest järeldame, et väärtusteta ja eetikata ei saa olla sotsiaaltööd s.t. „Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö süda“.