Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
Essee
VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA
Mõdriku 2014
,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,,
Sotsiaaltööd tehakse olukordades , kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne.
Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele :
  • Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine.
  • Kesktase ehk vahendavad väärtused. Nendeks on: hästi funktsioneeriva isiksuse, hea perekonna, hea kogukonna omadused.
  • Instrumentaalsed ehk operatsionaalsed väärtused, mis viivad hea sotsiaalse toimejõu, hea valitsuse, hea professionaali käitumuslike karakteristikuteni.( Anne Tiko , Peeter Pints 1997)
    Nimetatud kolme tasandi väärtused peavad olema omavahel kooskõlas ja kindlas seoses. Paljudel klientidel, kes tulevad sotsiaaltöötaja juurde, on väärtusprobleeme. Tuleks analüüsida emsalt iseenda väärtuskonflikte: mis seisukoht mul endal on, kuidas on minu väärtused kujunenud. Mõelda, kas olen nõus oma väärtusi, seisukohti muutma , kas olen mõnele väärtusele nii andunud , et hakkan kliendile survet avaldama. Kuidas teavitaksin klienti oma väärtustest, kuidas minu väärtused ja uskumused mõjutavad isiklikku suhtlemist kliendiga, kas näen oma otsuse tagajärgi ette, kas võtan vastu otsuse inimese huvide eest seistes ning kuidas suhtun enesetappu ja eutanaasiasse.
    Eetilise vastuolu analüüsi puhul tuleb peatuda kolmel aspektil. Enda seisukohtade selgitamine , hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine , riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid . (Sotsiaaltöötaja kutsestandard , 2001).
    Eetilise käitumise all tooksin kõigepealt esile empaatiavõime. Empaatiline inimene on südamlik ning soovib siiralt aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi, võimalik, et selline inimene on selle ka ise läbi elanud ning teab, mis tunne on olla majanduslikes raskustes ning sealt tuleneb ka tema siiras soov teisi sellest olukorrast välja aidata. Tolerantsus , tolerantsus erivajadustega inimeste ja kodutute vastu on samuti väga tähtis. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks kodutudesse, kes otsivad prügikastist süüa ning taarat koguvad sallimatult, ei suuda ega taha ta neid ilmselt ka aidata, kuid sotsiaaltöötaja kohuseks on ju aidata kõiki, kes abi vajavad. Samuti tuleb sotsiaaltöötajal aru saada, et meie ühiskonnas on ka erivajadustega inimesi, kel on füüsiline või vaimne puue. Erivajadustega indiviidid on ühiskonnas tihti tõrjutud kuid vajavad palju abi ja mõistmist, kui sotsiaaltöötaja suhtuks neisse samuti lugupidamatult ning ei näe nende elul mõtet, on ilmselge, et ta ei sobi sellele töökohale. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad.
    Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast , enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad lapsed kiinduvad kergesti ning lahkumine võib olla üsnagi emotsionaalne mõlemale poolele. Meie, sotsiaaltöötajana, peame juhinduma seadustest, ühiskonnagruppidest, eetikast ja süda peab samuti olema õigel kohal.
    Kasutatud kirjandus
    Anne Tiko, Peeter Pints 1997 ,,Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähtekohana,,
    Sotsiaaltöötaja kutsestandard 2001 http://raulpage.org/koolitus/kutsestandard.html
    4
  • Vasakule Paremale
    Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #1 Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #2 Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #3 Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luscinia4 Õppematerjali autor
    Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976). Hirstile toetudes väitis ta, et õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
    Reklaaamipsühholoogia konspekt
    71
    docx

    Reklaaamipsühholoogia konspekt

    5 · äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks; · äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; · isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke; · tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida. N. Roose (2005). Reklaam turunduses. EV REKLAAMISEADUSEST- Reklaamina ei käsitata: · teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta - MÜÜGIKOHA AKNAL TEAVE MÜÜDAVA KAUBA KOHTA ON LUBATUD

    Reklaamipsühholoogia
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    mu särgist kinni haaras. (Olin sosistanud midagi enda taga istuvale sõbrale.) Seejärel torkas ta selsamal teemal. mind sõrmedega rindu ja küsis, „Kas sind kasvatati või lasti lihtsalt „vohada“, Rogers?“ Ma ei meeldinud talle. Süda pekslemas, tõusin ma püsti ja ütlesin: „See pole kõige vähematki teie Olin üsnagi ärritatud fraasist „end ise akadeemiliseks äpardujaks kuulutanud...“ (ma pole kunagi asi!“ (Isegi 15-aastaselt olin ma temast natuke pikem). Kellelegi polnud lubatud rünnata minu midagi sellist öelnud ega uskunud): ennasttäis ajakirjanduslik tõlgendusvabadus, mis muud. vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja

    Psühholoogia
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc

    Õiguse sotsioloogia

    arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim ­ poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet ­ kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon ­ küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused ­ need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid väärtusi, mis kellelegi on eluliselt vajalikud ja sotsiaalsete gruppide väärtuste hierarhia; terve ühiskonna ja riigi väärtused) Konflikti faasid: - latentne konflikt (seisneb teatud vastuolus isikute või gruppide vahel ja millest mõlemad osapooled on teadlikud) - konflikti ilmnemine (mingi sündmus või intsident teravdab olukorda)

    Õiguse sotsioloogia
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee- Kuna andekad lapsed on kognitiivsetelt võimetelt sarnasemad neist ealiselt rimist. vanemate lastega, siis võimaldab laialdasem baasteadmiste tase neil esine- da kõrgemal tasemel kui eakaaslased. On ka leitud, et suurem kogemus mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago- pal, 2007) näiteid eksperimentide kohta, milles spetsiaalse mälutreeningu tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun-

    Psühholoogia
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    - nägemuse saamise juhtimise ja juhtide tegevuse eripärast, millised ootavad meid 21. sajandil; - mitmesuguste juhtimisdokumentide koostamise ja analüüsimise vilumuste omandamise. ,,Juhtimise aluste" õpetamisel püütakse lähtuda põhimõttest ­ kõigepealt anda algteadmisi juhtimisest, edaspidi aga käsitleda detailsemalt käsitleda alusteadmistel tuginevaid süvaprobleeme. Käesolev konspekt ei sisalda üldjuhul kommentaare teooria ja praktika seoste kohta, sest kogu õppetegevus on üles ehitatud põhimõttele: põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta.

    Juhtimine



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun