Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976). Hirstile toetudes väitis ta, et õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad
5 · äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks; · äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; · isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke; · tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida. N. Roose (2005). Reklaam turunduses. EV REKLAAMISEADUSEST- Reklaamina ei käsitata: · teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta - MÜÜGIKOHA AKNAL TEAVE MÜÜDAVA KAUBA KOHTA ON LUBATUD
mu särgist kinni haaras. (Olin sosistanud midagi enda taga istuvale sõbrale.) Seejärel torkas ta selsamal teemal. mind sõrmedega rindu ja küsis, „Kas sind kasvatati või lasti lihtsalt „vohada“, Rogers?“ Ma ei meeldinud talle. Süda pekslemas, tõusin ma püsti ja ütlesin: „See pole kõige vähematki teie Olin üsnagi ärritatud fraasist „end ise akadeemiliseks äpardujaks kuulutanud...“ (ma pole kunagi asi!“ (Isegi 15-aastaselt olin ma temast natuke pikem). Kellelegi polnud lubatud rünnata minu midagi sellist öelnud ega uskunud): ennasttäis ajakirjanduslik tõlgendusvabadus, mis muud. vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja
arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid väärtusi, mis kellelegi on eluliselt vajalikud ja sotsiaalsete gruppide väärtuste hierarhia; terve ühiskonna ja riigi väärtused) Konflikti faasid: - latentne konflikt (seisneb teatud vastuolus isikute või gruppide vahel ja millest mõlemad osapooled on teadlikud) - konflikti ilmnemine (mingi sündmus või intsident teravdab olukorda)
pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee- Kuna andekad lapsed on kognitiivsetelt võimetelt sarnasemad neist ealiselt rimist. vanemate lastega, siis võimaldab laialdasem baasteadmiste tase neil esine- da kõrgemal tasemel kui eakaaslased. On ka leitud, et suurem kogemus mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago- pal, 2007) näiteid eksperimentide kohta, milles spetsiaalse mälutreeningu tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun-
- nägemuse saamise juhtimise ja juhtide tegevuse eripärast, millised ootavad meid 21. sajandil; - mitmesuguste juhtimisdokumentide koostamise ja analüüsimise vilumuste omandamise. ,,Juhtimise aluste" õpetamisel püütakse lähtuda põhimõttest kõigepealt anda algteadmisi juhtimisest, edaspidi aga käsitleda detailsemalt käsitleda alusteadmistel tuginevaid süvaprobleeme. Käesolev konspekt ei sisalda üldjuhul kommentaare teooria ja praktika seoste kohta, sest kogu õppetegevus on üles ehitatud põhimõttele: põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta.
Kõik kommentaarid