LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö
õppetool
ST11
Sandra
Suviste
ERGONOOMIKA
Referaat
Juhendaja :
Kristiina Klaas
Mõdrku
2011
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
summsumm
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õpptool I JA Karin Kõrts ERGONOOMIKA JA TÖÖKOHA FENG SHUI Referaat Juhendaja: Lia Valdek Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................... 6 2.1 Töökoht Feng Shui reeglite järgi..........................................................................6 3.TUGITOOL EDU VÕTI .........................................................................................8 4.HOOLITSUS ISIKLIKU ALA E
[1] Ergonoomika taotleb töö kohandamist inimesega. Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge aga ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. [1] Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii ergonoomika. See on levinud eriti endistes sotsialismimaades, kus sõna ohutus ei olnud populaarne formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.[1] Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest. Juba 25 sajandit tagasi kasutati Kreekas ergonoomika kriteeriume tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Samas on ergonoomika läbi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2.1Hoolitsus isikliku ala eest......................................................................................6 2.2Treenitus vähendab hädasid...................................................................................6 2.3Värvid päikeseliseks..............................................................................................6 2.4 Pisiasjad paika....................................
(microergonomics). Hoopis laialdasemalt kui varem uuritakse käesoleval ajal kodust tööd. Ergonoomika seisukohalt pole põhimõttelist erinevust, kas uuritav töötab ametiasutuses või kodus, kas ta istub kontoris või oma elutoas, kus ta mõtleb. Sellega seoses on kujunemas koduse töö ergonoomika. Oluline ergonoomika valdkond on terviseergonoomika, mis käsitleb tervise kindlustamise optimeerimist, hõlmates süsteemselt ennetuslikke meetmeid. Lähem analüüs näitab, et kulutuste efektiivsus ennetuslike meetmete puhul erineb tuhandeid kordi, mille tõttu on palju võimalusi olukorda parandada kulutusi suurendamata. Tekivad terviseergonoomika keskused kõrgkoolides (nt Suurbritannias). Terviseergonoomika on seotud haiglaergonoomikaga (hospital ergonomics), mis tegeleb haigla organisatsioonilise disainiga, mööblidisainiga, haigla töötajate tervisega ja haiguste ennetamisega, teenindamise kvaliteediga. Sellega on tihedalt seotud
.., 1997), mis kujutavad endast füüsilise treeningu programme eesmärgiga vähendada ametitöö ebasoodsat mõju ja on suunatud jõu, painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Et programm oleks efektiivne, peab ta: 1) olema suurema intensiivsusega kui töö, 2) kasutama harjutusi, mis sarnanevad tööliigutuste ja tööasendiga, 3) olema hinnatud testidega, mis sarnanevad tööga. Mitmesuguseid kehaliste harjutuste programme on välja mõeldud ka töötajate jaoks, kes töötavad pidevalt arvutiga. Harjutusi tehakse enamasti töökohal. Need harjutused peavad: 1) pidevalt koormatud ja pingul olevaid lihaseid lõdvestama, 2) andma mitmekülgse kerge koormuse lülisambale, 3) koormama pidevalt lõdvestunud lihaseid, 4) tühjendama alajäsemete veene. Toitumine ettevõttes Organism peaks saama optimaalse koguse süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja teisi toidu komponente, mille vajadus sõltub omakorda tegevusest. Ka Eestis on paljude inimeste toidulaud
valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, · et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, · mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 7 2.3. KLAHVISTIK JA HIIR
among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga. Miljoneid inimesi kannatavad terviseprobleemide ja valude käes igapäevase istuva töö tõttu. Kõige tavalisemad neist on seljavalud kuid ka silma- ja peavalud. Ergonoomika on tegelenud nendele
tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni olukord. Mikrokliima optimiseerimine Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid