Tallinn 2015
Hi- viirus ja AIDSHI-viirus ning AIDS on ülemaailmne
pandeemia , mis mõjutab
üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel
on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja
AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale
ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu
institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse,
sotsiaaltöö ja
tervishoiu kutsealade vahel.
Ränne, turism,
kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada
viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise.
Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või
kogukonna liikmeks
kuuluvuse järgi.
Praeguseks on teada HIV-
nakkuse levikuteed vere,
sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev
sureb
8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt
tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest
oma tervislikust seisundist.
Ida-Euroopas
ja Kesk-Aasias levib HIV / AIDS levib peamiselt narkootikumide
süstimise kaudu süstalde jagamisel (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Olukord Eestis 2015. aastal (diagnoositud HIV-positiivsed)
2015. a
seisuga 27. märts on Eestis diagnoositud 79
HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus
diagnoositud 9072 inimesel, sealhulgas AIDS 436 inimesel. 2015.
aastal registreeritud (tõbi) kuude
lõikes (uuendatud 04. märts, 2015. a)
2015.
aastal nakatunud - HIV nakkus maakonnitiTallinn 39
Harjumaa 2
Ida-Virumaa 14
Narva 20
Lääne-Virumaa 1
Tartumaa 3
Kokku 79(
Terviseamet 2015).
Miks on oluline teha koostööd teiste sotsiaaltöötajatega ka
rahvusvahelisel tasandil?Uuringud on viidanud, et erinevate maade spetsialistide arvates
peetakse oluliseks koostöövõimaluste laiendamist EL
liikmesriikidest pärit kolleegide vahel, kes oma töös puutuvad
kokku sarnaste probleemide lahendamisega. Koostööd soovitakse
edendada nii väljaõppe tasandil, võrdlevate uurimuste teostamisel
kui praktilises töös erinevate klientidega. Koostöös nähakse
suurepärast võimalust mõistete ühtlustamiseks sotsiaalvaldkonnas,
parima praktika vahendamiseks ja juurutamiseks, uute mõttemallide
sisseviimiseks ning globaalse nägemuse arendamiseks kohalike
probleemide lahendamisel. (
Medar 2004).
Milleks see kasulik on HI-viiruse ja AIDSI-ga võitlemisel?Esiteks. HIV Eestis on täna jätkuvalt suur problem nagu ülaltoodud
tabelgi näitab. Kogudes infot, kasutades juba väljatöötatud ja
katsetatud toimivaid
meetodeid /vahendeid teistelt riikidelt, saame
hoida kokku palju aega ja ressursse.
Teiseks. Mis ei ole probleem meie jaoks täna, võib seda juba homme
olla. Kui
eeltöö tehtud ja baas loodud, on vajaliku metoodika
integreerimine valutum ja kiirem.
Kolmandaks. Ühesed väljatöötatud
standardid riikide vahel
võimaldavad tagada suuremat kvaliteeti ja kontrolli nakatanute,
ravimijaotuse jm üle.
Neljandaks. Sotsiaaltöö vallas peaksid tehtavad otsused soodustama
indiviidi, perekonna, kogukonna ja majandusega seotud tegureid.
Organisatsioonidevaheline
partnerlus peab arvestama poliitilist,
sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilisti konteksti. Tegelemine
kõigis ühiskonnasektorites on vajalik.
Probleemid on rahvusvahelisedPeamisteks võtmesõnadeks selles osas on häbimärgistamine ehk
stigmatiseerimine, müüdid ja tegelikkus, teadmatus, kultuurilised
ja usulised
tõkked , rassism ja
diskrimineerimine (seda nii
soopõhiselt kui ka tööalaselt).
Isegi tänapäeval diskrimineeritakse HIV-positiivseid paljudes
eluvaldkondades- tööhõive,
eluase , tervishoiuteenuste osutamisel
jne. See õõnestab inimese
julgust avaldada oma diagnoosi ka
lähedastele, kellelt muidu võiks saada mõistmist ja toetust.
Stigmatiseerimine võib olla takistavaks
teguriks juba testimisel
(Tomaszewski, MSW, ACSW
2006). Ameerikas on vähemalt 32 osariigis
stigmatiseerivad seadused, mis kriminaalkaristuse ähvardusel
keelavad HIV positiivsel maha sülitada. Seadus tehti siis,, kui veel
ei teatud täpselt kuidas nakkus levib, kuid siiani pole seadust
umber tehtud.
Seega peab olema seaduste
kirjutamisel ettevaatlik, et kuigi võib
aru saada et need tehakse kellegi kaitseks, võib see tuua kaasa
hoopis vastupidiseid tagajärgi (The
Center for HIV Law and
Policy 2014)
Stigmatiseerimine on HIV- staatusega inimesetele suur probleem kogu
maailmas ning hirm
diskrimineerimise ees sunnib paljusid oma haigust
varjama. Kõige haavatavamad on need ühiskonnaliikmed, kellel on
väiksem ligipääs
ennetus - ja raviteenustele. Mõnedes
laiaulatuslikult nakatunud kogukondades aga ei peeta HIV-probleemi
käsitlemist esmaoluliseks, kuna nad on hõivatud kuritegevuse,
töötuse, kodutuse või mõne muu terava probleemiga.
Selleks, et tulemuslikumat tegelada HIV -ga on vaja lähenemisviise,
mis keskenduvad HIV
ravile või ennetamisele, suunates neile
vastavaid sotsiaalteenuseid (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Üha rohkem on tõendeid sellest, et
sotsiaalkaitse süsteemid võivad
vähendada HIV ja AIDS-i levikut. Sotsiaalkaitse süsteemid peaksid
tagama, et kogu elutsükli jooksul on kõigil inimestel juurdepääs
olulistele tervishoiuteenustele, kindlustatud piisav sissetulek ja
sotsiaalsed tugiteenused. Maailmas
seostatakse HIV-d ja AIDS-i
peamiselt vaesusega, teadmiste vähesusega ja kaasaegase tervishoiu
kättesaadavuse
puudulikkusega . Sotsiaaltöötajad üle maailma on
otseselt seotud kogukonna harimisega ning viirust põdevate inimeste
abistamisega. Lisaks sellele, et võimaldame inimesele saada raviks
raha, saame aidata kogu tema peret, kui inimesel on võimalik jääda
tööle,
andes sellega peamise sissetuleku. Arvata, et keskendudes
sotsiaalkaitse süsteemis ainult HIV või AIDS-iga inimesele, on
lühinägelik. Ehk siis - oluline on teha palju teavitustööd.
Haiguse tõttu vanema(d) kaotanud orvuks jäänud lapsed on
riskirühm, kellele on samuti oluline tähelepanu pöörata. Kuna nad
on ilma jäetud stabiilsest ja hoolivast
perest , võib neil ette
tulla pikemas perspektivis sotsiaalseid probleeme ja raskusi.
Jätkusuutliku sotsiaaltöö aluspõhimõte viirushaigete abistamisel
on keerata „tragöödiad võimalusteks“ (Truell, 2014).
Rahvusvahelised HIV-ennetus konverentsid ja EestiEestis on aastaid tegeldud peamiselt ravi ja rehabilitatsiooniga, aga
ennetustöö on olnud nõrk. 2008 aastal viidi Tallinnas läbi
rahvusvaheline seminar City-AIDS 2008, kus erinevate linnade
esindused jagasid oma kogemusi võitluses HIV
levikuga . Seminar
korraldati koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega UNITAR, mis
on
ÜRO uuringu- ja koolitusorganisatsioon
Genfis ja
ÜRO aidsiprogrammiga UNAIDS. Osalesid esindused Tallinnast, Narvast,
Riiast , Vilniusest, Klaipedast, Peterburist, Kaliningradist,
Odessast, Helsingist ja Stockholmist. Iga linna esindus koostas
seminari lõpuks lihtsa tegevusplaani HIV ohjamiseks oma linnas, kus
toodi välja olulised valupunktid, valiti sobivaid meetmeid ning
vajalikke ressursse plaanide elluviimiseks (Erala 2008).
2011a. toimus Euroopa HIV-i konverentsi,
mis tõi Tallinna kokku ligi 500 rahvatervise spetsialisti üle kogu
Euroopa ja Kesk-
Aasia . Konverents keskendus HIV-i ennetustöö ja
terviseteenustega seotud väljakutsetele ning
saavutustele Ida-Euroopa riikides. Konverentsi üheks oluliseks võtmesõnaks oli
koostöö, seda kõige erinevamatel tasanditel ja institutsioonide
vahel. HIV-nakkus ei tunnista riigipiire ega erialasid, seetõttu on
tõhusaks ennetuseks vajalik nii riikidevaheline kui ka rohujuure
tasandil väga erinevate valdkondade spetsialistide koostöö. Eestis
rakendatakse esimest üleriiklikku HIV-nakkuse ennetamise strateegiat
juba mitu aastat ja TAI (Tervise Arengu Instituut) kogemus kinnitab
seda, et vaid erinevate sektorite ühiste jõupingutustega on
võimalik nakkuse levikut
pidurdada .
Konverentsi rõhuasetus oli
inimestel, kes süstivad narkootikume, kes on peamiseks riskigrupiks
HI-viiruse levikul Ida-Euroopas. Konverentsi raames tehti soovitused
Euroopa komisjonile, Euroopa riikide valitsustele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele ning initsiatiividele, kuidas
tõhustada riikidevahelist koostööd.
Konverentsil osalesid
poliitikud ja avaliku sektori töötajad, HIV programmide juhid,
kodanikeühenduste esindajad, rahvusvaheliste organisatsioonide
esindajad, teadlased, ajakirjanikud, HIV-iga elavad inimesed ning
kõik teised valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed.
Konverentsi „HIV
in European Region -
unity and
diversity “
korraldas Tervise Arengu Instituut koostöös Euroopa Liidu Tervise
ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiga (EAHC), ÜRO Narkomaania ja
Kuritegevuse Büroo (UNODC), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa
Keskus (
ECDC ), Euroopa Haiguste Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO),
ÜRO HIV- ja aidsivastase programmi (UNAIDS), Põhjamõõtme
rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus (NDPHS) ning teiste
rahvusvaheliste organisatsioonidega. Konverentsi põhirahastaja oli
Euroopa Liidu Tervise ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet
(Noormets,
2011).
Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi
riiklikul tasandil ellu Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015
raames.
Strateegia
peamised
tegevusvaldkonnad on:
- Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis - ja tervishoiuteenused
- HIV ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas
- Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused
- Kinnipidamisasutustes HIV ennetamine
- Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine
- HIV ennetamine meestega seksivate meeste seas
- Kutsetöö käigus HIV ennetamine
- HIV testimine ja nõustamine
- Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine
- HIV ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine
- Tegevuste seire ja hindamine
(
http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-ennetamine-Eestis )
Maailma Sotsiaaltöö päev 2015 ja UNAIDSSeda päeva tähistatakse iga aasta märtsi kolmandal teisipäeval.
Korraldajateks on International
Association of Schools of
Social Work (IASSW) (www.iassw-aiets.org) ja International Federation of
Social Workers (IFSW) (www.ifsw.org).
EASSW on üks programmi organisaatoritest Šveitsis, osaledes ka
Rahvusvahelisel Sotsiaalhoolekande
Nõukogus (ICSW). Eesmärkideks on
edendada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust,
keskkonnasäästlikkust, väärikust ja väärtust ja tugevdada
inimsuhete tunnustamist. Selleaastane
kohtumine on pühendatud AIDS-i
ennetusele, kuidas vähendada AIDS-i levikut ja sellega seotud
mõjusid ning kuidas sotsiaaltöö saaks sellele kaasa aidata.
Erilist tähelepanu pööratakse:
-Sotsiaaltöö põhimõtete ja väärtuste rollile inimväärikuse
austamise edendamisel ja sotsiaalse õigluse arengul, tulemuslike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, sealhulgas HIV-ga seotud teenuste
arendamisel;
-Sotsiaalsele turvalisusele kui hädavajalikule osale väärikuse
säilitamisel ja isiksuse arengul;
- Sotsiaalkaitse süsteemide olulisusele, mis tagavad elementaarse
sissetuleku ja juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, sealhulgas
kõikehõlmavate ja tasakaalustatud HIV- teenuste arengule.
UNAIDS ühendab mitmete osranisatsioonide jõupingutused. UNHCR,
UNICEF , WFP, ÜRO arenguprogramm, UNFPA, UNODC, UN
Women , ILO,
UNESCO , WHO ja
Maailmapank teevad tihedat koostööd ülemaailmsete
ja siseriiklike partneritega, et maksimeerida tulemusi AIDS vastu
võitlemisel. Strateegiaks on “Saada nulli”. See tähendab, et
HIV-i nakatunute arv on null, diskrimineerimine on null ning samuti
ka AIDS-iga seotud surmade arv on null. Praegu HI-viirusessesse
nakatumine ja AIDSI suremise arv väheneb ja rekordiline arv inimesi
saab ravi. Siiski on inimesi, kes on enam HIV tõttu haavatavamad,
tõrjutumad ja diskrimineeritumad. Nende hulka kuuluvad murdeeas
tüdrukud, noored naised,
rasedad , vangid, võõrtöölised, süstivad
narkomaanid, mehed kes seksivad meestega (MSM), transseksuaalid,
puuetega inimesed, vanuses 50 ja vanemad, kellel on HI-viirus (UNAIDS
Gap
Report 2014).
Piiriülene
koostöö sotsiaaltöö võrdlevate uuringute läbiviimisel ja
kohaliku parima praktika edastamisel.
Rahvusvaheline piiriülene koostöö tänases sotsiaaltöö praktikas
on seotud eelkõige immigrantide ja pagulastega ning AIDS-i haigete
toetamisega. See rahvusvaheline sotsiaaltöö on paljuski seotud
riikide- ja valitsustevahelise tööga ning organisatsioonidega, sh
punane
Rist ja UNICEF. Ülesandeks on töötada koos muutustega
kasutades sotsiaaltöö meetodeid, teooriaid jne, sest ka
rahvusvahelise sotsiaaltöö valdkonnas toimub pidev praktika ja
teooria vaheline diskussioon, koostöö ja areng (Medar 2008)
Partnerluse loomineIFSW
tunnistab , et partnerlus - globaalsete, riiklike ja kohalike
organisatsioonidega on oluline, et võidelda epideemiaga.
IFSW peab oluliseks:
Toetada diskrimineerimisvastast poliitikat
Toetada juurdepääsu ja rahastamist programmidele, mis võimaldavad
kergendada ravimitele ligipääsetavust
Julgustada ametnikke kohtlema inimesi võrdselt sõltumata õltumata
nende soost, vanusest, seksuaalsest sättumusest, rassi, usu,
perekonnaseis , ja kuuluvusest, kultuurist ja veendumustest
Edendada karskuse ja abielu kui HIV/AIDS-i ennetavaid meetmeid
Julgustada rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid arendada
poliitikat ja tavasid, mis edandavad ennetustööd, ravi ja
hoolitsust.
Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega,
võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus,
õigus enesemääramisele ja individuaalsusele.
Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja
programmid , mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada
viirusega.
Haridus ja ennetus• Sotsiaaltöötaja peaks
toetama ja ellu viima
programme , mis
sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid.
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama
teadusel põhinevaid terviklikke
seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele.
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja
vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori
abi, et tagada koolitus- ja
täiendõppe kõigile füüsilise ja
vaimse tervise pakkujatele.
• Sotsiaaltöö haridus peab hõlmama
õppekava , mis käsitlevad
HIV / AIDS elukutse vaatenurgast. Sotsiaaltöötaja on kohustatud
pidevalt täiendama oma teadmisi kõigis HIV-d puudutavates
aspektides, sealhulgas olema kursis uute ennetamise strateegiatega,
ravi ja hoolduse mudelitega, ravimite, teadusuuringute ja
poliitikaga.
Põhjalik toetus ja ravi
IFSW toetab juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad soodsa hinnaga
katkematut hoolekannet.
Õiglasemat ja lihtsamat ressursside, tugistruktuuride ja teenuste
jaotust.
Igal inimesel peaks olema jurdepääs tervisekindlustusele sõltumata
maksevõimest
Laste ja noorte kaitse ja psühhosotsiaalne toetus HIV/AIDS lastele
Julgustada vabatahtlikku testimist, tagada nende kättesaadavus
võimalusel tasuta.
Võtta kasutusele ennetuse ravi ja hoolekande programmid, mis on
kohaldatud HIV/AIDS -i nakatunutele
Arendada strateegilisi liite teiste partneritega mitmetes
valdkondades võitluses epideemiaga.
IFSW toetab erinevaid tervisuuringuid, sh HIV/AIDS ravimite arenduse
ja levitamise edendamiseks (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Ülaltoodut arvesse võttes võib tähendada, et koos oleme tugevamad
võitluses epideemiaga ning ühtsete eesmärkide ning vahenditega
võime ehk kunagi ka HI-viiruse allutada.
Kasutatud kirjandus:
Medar. M. (2004). Muutused ühiskonnas, hoolekandes ja sotsiaaltöö
hariduses Eesti kogemuse põhjal. Estonian Social
Science Online.
Alla laaditud 15. märtsil
http://oeiax4.nw.eenet.ee/vana/esso3/6/marju_medar.ht m
Medar. M. (2008). Rahvusvaheline sotsiaaltöö 21. sajandi suur
väljakutse . Koolimaterjal. Alla laaditud 15. Märtsil
The Center for HIV Law and Policy. (2014). When sex is a
crime and
spit is a dangerous
weapon . A snapshot of HIV criminalization in the
United States. Alla laaditud 1.
aprillil .
http://hivlawandpolicy.org/sites/www.hivlawandpolicy.org/files/Snapshot%20of%20HIV%20Criminalization%20Updated%20April%202014.pdf Tomaszewski. E. P., MSW, ACSW.
(2012). HIV and AIDS. Alla laaditud 15. märtsil. http://ifsw.org/policies/hiv-and-aids/
Truell. R. (2014). World AIDS Day: HIV /AIDS & Social
Protection .
Alla laaditud 1. aprillil.
(
http://ifsw.org/news/world-aids-day-hiv-aids-social-protection/ )
UNAIDS Gap Report. (2014). Alla laaditud 15. märtsil
http://www.eassw.org/news/article-156/en/world-social-work-day-at-unaids-geneva.html
Kõik kommentaarid