HIV ja Aidsi ennetus Eestis (0)

Tallinn 2015
Hi- viirus ja AIDS
HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia , mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel.
Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV- nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust seisundist.
Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias levib HIV / AIDS levib peamiselt narkootikumide süstimise kaudu süstalde jagamisel (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Olukord Eestis 2015. aastal (diagnoositud HIV-positiivsed)
2015. a seisuga 27. märts on Eestis diagnoositud 79 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9072 inimesel, sealhulgas AIDS 436 inimesel. 2015. aastal registreeritud (tõbi)  kuude lõikes (uuendatud 04. märts, 2015. a)

2015. aastal nakatunud - HIV nakkus maakonniti
Tallinn 39
Harjumaa 2
Ida-Virumaa 14
Narva 20
Lääne-Virumaa 1
Tartumaa 3
Kokku 79
( Terviseamet 2015).
Miks on oluline teha koostööd teiste sotsiaaltöötajatega ka rahvusvahelisel tasandil?
Uuringud on viidanud, et erinevate maade spetsialistide arvates peetakse oluliseks koostöövõimaluste laiendamist EL liikmesriikidest pärit kolleegide vahel, kes oma töös puutuvad kokku sarnaste probleemide lahendamisega. Koostööd soovitakse edendada nii väljaõppe tasandil, võrdlevate uurimuste teostamisel kui praktilises töös erinevate klientidega. Koostöös nähakse suurepärast võimalust mõistete ühtlustamiseks sotsiaalvaldkonnas, parima praktika vahendamiseks ja juurutamiseks, uute mõttemallide sisseviimiseks ning globaalse nägemuse arendamiseks kohalike probleemide lahendamisel. ( Medar 2004).
Milleks see kasulik on HI-viiruse ja AIDSI-ga võitlemisel?
Esiteks. HIV Eestis on täna jätkuvalt suur problem nagu ülaltoodud tabelgi näitab. Kogudes infot, kasutades juba väljatöötatud ja katsetatud toimivaid meetodeid /vahendeid teistelt riikidelt, saame hoida kokku palju aega ja ressursse.
Teiseks. Mis ei ole probleem meie jaoks täna, võib seda juba homme olla. Kui eeltöö tehtud ja baas loodud, on vajaliku metoodika integreerimine valutum ja kiirem.
Kolmandaks. Ühesed väljatöötatud standardid riikide vahel võimaldavad tagada suuremat kvaliteeti ja kontrolli nakatanute, ravimijaotuse jm üle.
Neljandaks. Sotsiaaltöö vallas peaksid tehtavad otsused soodustama indiviidi, perekonna, kogukonna ja majandusega seotud tegureid. Organisatsioonidevaheline partnerlus peab arvestama poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilisti konteksti. Tegelemine kõigis ühiskonnasektorites on vajalik.
Probleemid on rahvusvahelised
Peamisteks võtmesõnadeks selles osas on häbimärgistamine ehk stigmatiseerimine, müüdid ja tegelikkus, teadmatus, kultuurilised ja usulised tõkked , rassism ja diskrimineerimine (seda nii soopõhiselt kui ka tööalaselt).
Isegi tänapäeval diskrimineeritakse HIV-positiivseid paljudes eluvaldkondades- tööhõive, eluase , tervishoiuteenuste osutamisel jne. See õõnestab inimese julgust avaldada oma diagnoosi ka lähedastele, kellelt muidu võiks saada mõistmist ja toetust. Stigmatiseerimine võib olla takistavaks teguriks juba testimisel (Tomaszewski, MSW, ACSW
2006). Ameerikas on vähemalt 32 osariigis stigmatiseerivad seadused, mis kriminaalkaristuse ähvardusel keelavad HIV positiivsel maha sülitada. Seadus tehti siis,, kui veel ei teatud täpselt kuidas nakkus levib, kuid siiani pole seadust umber tehtud.
Seega peab olema seaduste kirjutamisel ettevaatlik, et kuigi võib aru saada et need tehakse kellegi kaitseks, võib see tuua kaasa hoopis vastupidiseid tagajärgi (The Center for HIV Law and Policy 2014)
Stigmatiseerimine on HIV- staatusega inimesetele suur probleem kogu maailmas ning hirm diskrimineerimise ees sunnib paljusid oma haigust varjama. Kõige haavatavamad on need ühiskonnaliikmed, kellel on väiksem ligipääs ennetus - ja raviteenustele. Mõnedes laiaulatuslikult nakatunud kogukondades aga ei peeta HIV-probleemi käsitlemist esmaoluliseks, kuna nad on hõivatud kuritegevuse, töötuse, kodutuse või mõne muu terava probleemiga.
Selleks, et tulemuslikumat tegelada HIV -ga on vaja lähenemisviise, mis keskenduvad HIV ravile või ennetamisele, suunates neile vastavaid sotsiaalteenuseid (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Üha rohkem on tõendeid sellest, et sotsiaalkaitse süsteemid võivad vähendada HIV ja AIDS-i levikut. Sotsiaalkaitse süsteemid peaksid tagama, et kogu elutsükli jooksul on kõigil inimestel juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele, kindlustatud piisav sissetulek ja sotsiaalsed tugiteenused. Maailmas seostatakse HIV-d ja AIDS-i peamiselt vaesusega, teadmiste vähesusega ja kaasaegase tervishoiu kättesaadavuse puudulikkusega . Sotsiaaltöötajad üle maailma on otseselt seotud kogukonna harimisega ning viirust põdevate inimeste abistamisega. Lisaks sellele, et võimaldame inimesele saada raviks raha, saame aidata kogu tema peret, kui inimesel on võimalik jääda tööle, andes sellega peamise sissetuleku. Arvata, et keskendudes sotsiaalkaitse süsteemis ainult HIV või AIDS-iga inimesele, on lühinägelik. Ehk siis - oluline on teha palju teavitustööd. Haiguse tõttu vanema(d) kaotanud orvuks jäänud lapsed on riskirühm, kellele on samuti oluline tähelepanu pöörata. Kuna nad on ilma jäetud stabiilsest ja hoolivast perest , võib neil ette tulla pikemas perspektivis sotsiaalseid probleeme ja raskusi. Jätkusuutliku sotsiaaltöö aluspõhimõte viirushaigete abistamisel on keerata „tragöödiad võimalusteks“ (Truell, 2014).
Rahvusvahelised HIV-ennetus konverentsid ja Eesti
Eestis on aastaid tegeldud peamiselt ravi ja rehabilitatsiooniga, aga ennetustöö on olnud nõrk. 2008 aastal viidi Tallinnas läbi rahvusvaheline seminar City-AIDS 2008, kus erinevate linnade esindused jagasid oma kogemusi võitluses HIV levikuga . Seminar korraldati koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega UNITAR, mis on ÜRO uuringu- ja koolitusorganisatsioon Genfis ja ÜRO aidsiprogrammiga UNAIDS. Osalesid esindused Tallinnast, Narvast, Riiast , Vilniusest, Klaipedast, Peterburist, Kaliningradist, Odessast, Helsingist ja Stockholmist. Iga linna esindus koostas seminari lõpuks lihtsa tegevusplaani HIV ohjamiseks oma linnas, kus toodi välja olulised valupunktid, valiti sobivaid meetmeid ning vajalikke ressursse plaanide elluviimiseks (Erala 2008).
2011a. toimus Euroopa HIV-i konverentsi, mis tõi Tallinna kokku ligi 500 rahvatervise spetsialisti üle kogu Euroopa ja Kesk- Aasia . Konverents keskendus HIV-i ennetustöö ja terviseteenustega seotud väljakutsetele ning saavutustele Ida-Euroopa riikides. Konverentsi üheks oluliseks võtmesõnaks oli koostöö, seda kõige erinevamatel tasanditel ja institutsioonide vahel. HIV-nakkus ei tunnista riigipiire ega erialasid, seetõttu on tõhusaks ennetuseks vajalik nii riikidevaheline kui ka rohujuure tasandil väga erinevate valdkondade spetsialistide koostöö. Eestis rakendatakse esimest üleriiklikku HIV-nakkuse ennetamise strateegiat juba mitu aastat ja TAI (Tervise Arengu Instituut) kogemus kinnitab seda, et vaid erinevate sektorite ühiste jõupingutustega on võimalik nakkuse levikut pidurdada .
Konverentsi rõhuasetus oli inimestel, kes süstivad narkootikume, kes on peamiseks riskigrupiks HI-viiruse levikul Ida-Euroopas. Konverentsi raames tehti soovitused Euroopa komisjonile, Euroopa riikide valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning initsiatiividele, kuidas tõhustada riikidevahelist koostööd. Konverentsil osalesid poliitikud ja avaliku sektori töötajad, HIV programmide juhid, kodanikeühenduste esindajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, teadlased, ajakirjanikud, HIV-iga elavad inimesed ning kõik teised valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed.
Konverentsi „HIV in European Region - unity and diversity “ korraldas Tervise Arengu Instituut koostöös Euroopa Liidu Tervise ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiga (EAHC), ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroo (UNODC), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ( ECDC ), Euroopa Haiguste Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO HIV- ja aidsivastase programmi (UNAIDS), Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus (NDPHS) ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Konverentsi põhirahastaja oli Euroopa Liidu Tervise ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet
(Noormets, 2011).
Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi riiklikul tasandil ellu Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 raames.
Strateegia peamised tegevusvaldkonnad on:

• Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis - ja tervishoiuteenused
  
• HIV ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas
  
• Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused
  
• Kinnipidamisasutustes HIV ennetamine
  
• Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine
  
• HIV ennetamine meestega seksivate meeste seas
  
• Kutsetöö käigus HIV ennetamine
  
• HIV testimine ja nõustamine
  
• Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine
  
• HIV ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine
  
• Tegevuste seire ja hindamine
  

( http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-ennetamine-Eestis )
Maailma Sotsiaaltöö päev 2015 ja UNAIDS
Seda päeva tähistatakse iga aasta märtsi kolmandal teisipäeval. Korraldajateks on International Association of Schools of Social Work (IASSW) (www.iassw-aiets.org) ja International Federation of Social Workers (IFSW) (www.ifsw.org). EASSW on üks programmi organisaatoritest Šveitsis, osaledes ka Rahvusvahelisel Sotsiaalhoolekande Nõukogus (ICSW). Eesmärkideks on edendada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust, keskkonnasäästlikkust, väärikust ja väärtust ja tugevdada inimsuhete tunnustamist. Selleaastane kohtumine on pühendatud AIDS-i ennetusele, kuidas vähendada AIDS-i levikut ja sellega seotud mõjusid ning kuidas sotsiaaltöö saaks sellele kaasa aidata.
Erilist tähelepanu pööratakse:
-Sotsiaaltöö põhimõtete ja väärtuste rollile inimväärikuse austamise edendamisel ja sotsiaalse õigluse arengul, tulemuslike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, sealhulgas HIV-ga seotud teenuste arendamisel;
-Sotsiaalsele turvalisusele kui hädavajalikule osale väärikuse säilitamisel ja isiksuse arengul;
- Sotsiaalkaitse süsteemide olulisusele, mis tagavad elementaarse sissetuleku ja juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, sealhulgas kõikehõlmavate ja tasakaalustatud HIV- teenuste arengule.
UNAIDS ühendab mitmete osranisatsioonide jõupingutused. UNHCR, UNICEF , WFP, ÜRO arenguprogramm, UNFPA, UNODC, UN Women , ILO, UNESCO , WHO ja Maailmapank teevad tihedat koostööd ülemaailmsete ja siseriiklike partneritega, et maksimeerida tulemusi AIDS vastu võitlemisel. Strateegiaks on “Saada nulli”. See tähendab, et HIV-i nakatunute arv on null, diskrimineerimine on null ning samuti ka AIDS-iga seotud surmade arv on null. Praegu HI-viirusessesse nakatumine ja AIDSI suremise arv väheneb ja rekordiline arv inimesi saab ravi. Siiski on inimesi, kes on enam HIV tõttu haavatavamad, tõrjutumad ja diskrimineeritumad. Nende hulka kuuluvad murdeeas tüdrukud, noored naised, rasedad , vangid, võõrtöölised, süstivad narkomaanid, mehed kes seksivad meestega (MSM), transseksuaalid, puuetega inimesed, vanuses 50 ja vanemad, kellel on HI-viirus (UNAIDS Gap Report 2014).
Piiriülene koostöö sotsiaaltöö võrdlevate uuringute läbiviimisel ja kohaliku parima praktika edastamisel.
Rahvusvaheline piiriülene koostöö tänases sotsiaaltöö praktikas on seotud eelkõige immigrantide ja pagulastega ning AIDS-i haigete toetamisega. See rahvusvaheline sotsiaaltöö on paljuski seotud riikide- ja valitsustevahelise tööga ning organisatsioonidega, sh punane Rist ja UNICEF. Ülesandeks on töötada koos muutustega kasutades sotsiaaltöö meetodeid, teooriaid jne, sest ka rahvusvahelise sotsiaaltöö valdkonnas toimub pidev praktika ja teooria vaheline diskussioon, koostöö ja areng (Medar 2008)
Partnerluse loomine
IFSW tunnistab , et partnerlus - globaalsete, riiklike ja kohalike organisatsioonidega on oluline, et võidelda epideemiaga.
IFSW peab oluliseks:
Toetada diskrimineerimisvastast poliitikat
Toetada juurdepääsu ja rahastamist programmidele, mis võimaldavad kergendada ravimitele ligipääsetavust
Julgustada ametnikke kohtlema inimesi võrdselt sõltumata õltumata nende soost, vanusest, seksuaalsest sättumusest, rassi, usu, perekonnaseis , ja kuuluvusest, kultuurist ja veendumustest
Edendada karskuse ja abielu kui HIV/AIDS-i ennetavaid meetmeid
Julgustada rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid arendada poliitikat ja tavasid, mis edandavad ennetustööd, ravi ja hoolitsust.
Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega, võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus, õigus enesemääramisele ja individuaalsusele.
Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja programmid , mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada viirusega.
Haridus ja ennetus
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama ja ellu viima programme , mis sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid.
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama teadusel põhinevaid terviklikke seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele.
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori abi, et tagada koolitus- ja täiendõppe kõigile füüsilise ja vaimse tervise pakkujatele.
• Sotsiaaltöö haridus peab hõlmama õppekava , mis käsitlevad HIV / AIDS elukutse vaatenurgast. Sotsiaaltöötaja on kohustatud pidevalt täiendama oma teadmisi kõigis HIV-d puudutavates aspektides, sealhulgas olema kursis uute ennetamise strateegiatega, ravi ja hoolduse mudelitega, ravimite, teadusuuringute ja poliitikaga.
Põhjalik toetus ja ravi
IFSW toetab juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad soodsa hinnaga katkematut hoolekannet.
Õiglasemat ja lihtsamat ressursside, tugistruktuuride ja teenuste jaotust.
Igal inimesel peaks olema jurdepääs tervisekindlustusele sõltumata maksevõimest
Laste ja noorte kaitse ja psühhosotsiaalne toetus HIV/AIDS lastele
Julgustada vabatahtlikku testimist, tagada nende kättesaadavus võimalusel tasuta.
Võtta kasutusele ennetuse ravi ja hoolekande programmid, mis on kohaldatud HIV/AIDS -i nakatunutele
Arendada strateegilisi liite teiste partneritega mitmetes valdkondades võitluses epideemiaga.
IFSW toetab erinevaid tervisuuringuid, sh HIV/AIDS ravimite arenduse ja levitamise edendamiseks (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006).
Ülaltoodut arvesse võttes võib tähendada, et koos oleme tugevamad võitluses epideemiaga ning ühtsete eesmärkide ning vahenditega võime ehk kunagi ka HI-viiruse allutada.
Kasutatud kirjandus:

Erala, S. (2008). Tallinnas toimub rahvusvaheline HIV- teemaline seminar. Alla laaditud 15. märtsil http://tarbija24.postimees.ee/1820063/tallinnas-toimub-rahvusvaheline-hiv-teemaline-seminar

Medar. M. (2004). Muutused ühiskonnas, hoolekandes ja sotsiaaltöö hariduses Eesti kogemuse põhjal. Estonian Social Science Online. Alla laaditud 15. märtsil
http://oeiax4.nw.eenet.ee/vana/esso3/6/marju_medar.ht m
Medar. M. (2008). Rahvusvaheline sotsiaaltöö 21. sajandi suur väljakutse . Koolimaterjal. Alla laaditud 15. Märtsil

Noormets. H. 2011. HIV-i ennetustöö Euroopas vajab rohkem poliitilist tuge . Alla laaditud 15. märtsil. http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/2508-hiv-i-ennetustoo-euroopas-vajab-rohkem-poliitilist-tuge

The Center for HIV Law and Policy. (2014). When sex is a crime and spit is a dangerous weapon . A snapshot of HIV criminalization in the United States. Alla laaditud 1. aprillil .
http://hivlawandpolicy.org/sites/www.hivlawandpolicy.org/files/Snapshot%20of%20HIV%20Criminalization%20Updated%20April%202014.pdf

Tomaszewski. E. P., MSW, ACSW. (2012). HIV and AIDS. Alla laaditud 15. märtsil. http://ifsw.org/policies/hiv-and-aids/

Truell. R. (2014). World AIDS Day: HIV /AIDS & Social Protection . Alla laaditud 1. aprillil. ( http://ifsw.org/news/world-aids-day-hiv-aids-social-protection/ )
UNAIDS Gap Report. (2014). Alla laaditud 15. märtsil
http://www.eassw.org/news/article-156/en/world-social-work-day-at-unaids-geneva.html