Sotsiaaltöö kui tulevikueriala (0)

Sotsiaaltöö kui tulevikueriala
Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika , uurimustöö kasutamist.

Ühiskondlik sotsiaaltöö

Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus , kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku („Mõtisklusi sotsiaaltööst”) esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kasutades peamiselt rahvas leiduvate jõudude kasutamist nende endi küsimuste edendamiseks. Ühiskonna sotsiaaltöötaja tegeleb protsesside tekitamisega, kes ei võta tegevuste organiseerimist üle: juhib tähelepanu erinevatele alternatiividele, suunab ja annab nõu, kaasab erinevaid eksperte. Eesmärk on inimesed saada ühiskonna arendajateks, kuid mitte riigis abisaajateks. Lisaks rahva omavahelise koostöö arendamisele sotsialtöötaja abiga, on sotsiaaltöötajal oluline osaleda sotsiaalpoliitikas. ( Kreem , 1995)

Sotsiaaltöötaja kui poliitika kujundaja

Sotsiaaltöötajal on õigus ja vahel isegi kohustus mõjutada poliitilisi protsesse. Sotsialtöö spetsialistil peaks elukutsega kaasa tulema ka vastav kõrgharidus, et omada tehnilisi oskusi poliitika analüüsimisel ja poliitika aktivismis. Sotsiaalpoliitikas osalemise olulisus tuleb välja sellest, et tänavu õppeaastast ( 2016 ), lisandus Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala kohustuslike ainete kõrval juurde veel kohustuslike alusaineid, õppeained riigiteaduste ja õigusteaduste valdkonnas, nagu“ühiskond ja õigus” ning “riik, poliitika ja valitsemine”. Sotsiaaltöötaja on kui poliitika kujundaja, kellel on vaja teadmisi ja oskusi, et muuta poliitilis tegevusi, mis võivad olla kahjulikud töötajale, kliendile või teistele inimestele. Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001)

Tõenditel põhinev praktika

Tõenditel põhinev praktika tähendab lähenemist otsustusprotsessi, mis on läbipaistev, vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline seetõttu, et aitab hinnata sotsiaalpoliitika mõju indiviididele, perekondadele ja gruppidele, mõjutab arengupoliitikat, pakkudes tõestusi ebaõigluse põhjustest, tõstes esile eri gruppide raskeid olukordi , vajadusi ja kogemusi. Uurimustulemused määravad sotsiaaltöö mõju, sealhulgas ka selle otstarbeid, ülesandeid ja protsesse. Erinevad tõenduspõhised uurimused julgustavad meetodeid valima.
Uurimustõendite kasutamisel võib leida ka mõningaid negatiivseid külgi, kui uurimusi kasutatakse valikuliselt sõltuvalt poliitilisest taustast, ja et poliitika üle otsustamisel on olulisem poliitiline õhkkond kui uurimustöö ise. Mõned tõendid näitavad, et teatud liiki uurimustulemused leiavad pooldamist ja on järelkontrollitavad, samas kui teised ei leia poolehoidu tähendab, et on vähem vastuvõetavamad. ( Wilson , 2008)
Tänapäeval on sotsiaaöötajad ülemäära kinni kindlates meetodites ja kasutavad küll toimivaid, aga vananevaid programme. Sotsiaaltöös, tõenditel põhinevad uuendused, vajavad rakendamist. On vaja julgustada sotsiaaltöötajaid, et nad kasutaksid tõenditel põhinevaid uurimusi ja viiksid ka ise uurimusi läbi.
Sotsiaaltöötaja on kui laia ühiskonnaga tegeleja, edendades rahva heaoluliseks tegevuseks, vajalikke protsesse ja teadmisi, millega aitab inimestel kasutada oma võimeid ühiskondlikuks hüvanguks. Sotsiaaltöötaja peaks olema ka kursis teadustööga ja omab uurimustele orienteeritud distsipliini . Sotsiaaltöös on märkimisväärne, isegi võib öelda, et peamine roll sotsiaalpoliitikas, kes on poliitiline aktivist ja poliitika kujundaja. Sotsiaalpoliitika kujundaja, ühiskonna töö edendaja, uurimustel põhineja, mida näib tänapäeval vähe olevat, peaksid tulevikus nägema sotsiaaltöös üha rohkem kasutust.

Kasutatud kirjandus

Heinonen, T., & Spearman, L. B. (2001). Social work practice  : problem solving and beyond . Irwin Pub.
Kreem, R. (1995). Sotsiaaltöö, teooria ja praktika: lähtealuseid isikliku, perekondliku ja ühiskondliku elu tugevdamiseks. Eesti Sotsiaaltöötajate Koondis Lääneriikides.
Wilson, K. (2008). Social work: an introduction to contemporary practice. Pearson/Longman.
2