RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
RIIKLIKUD PERETOETUSED , ISIKUNIME PANEK JA 
MUUTMINE
Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus
Koostajad: Liina Lepa , Evelin Susi
Juhendaja : Marek Ranne
Tartu 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………..  3
1. PERETOETUSED…………………………………………………………………. 4
1.1. Peretoetuste liigid…………………………………………………............... 4
1.2. Peretoetuste taotlemine …………………………………………................. 6
2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE………………………………………........ 9
2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded………...................... 9
2.2. Isikunime andmine lapsele……………………………………….............. 10
2.3. Isikunime õigekirjutus……………………………………………............... 11
2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime  või isikunime taastamine... 11
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………...14
JÄRELDUSED………………………………………………………………………. 15
VIIDATUD  KIRJANDUS……………………………………………………………. 16
SISSEJUHATUS
Inimeste   omavahelisi   suhteid   reguleerib   sotsiaalne   kord   ehk   õigus.   See   on 
loodud inimkäitumise korrastamiseks. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis 
seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid ja kontrollib inimeste 
absoluutset vabadust. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas pidevalt arenedes 
ja   kohanedes   ühiskonnaoludega.   Seadusandja   on   õigusaktides   sätestanud 
normid,   mis   mitte   ainult   ei   loo   kohustavaid   keeldusid,   vaid   ka   õigustusi 
inimestele õiguspäraseks käitumiseks. Normidest kinnipidamine toob inimestele 
kasu, nende eiramise korral aga järgneb karistus .
Antud töö eesmärgiks on tutvustada riikilikke perekondlikke toetuseid ja nende 
saamise   tingimusi.   Samuti   isikunimele   esitatavaid   nõudeid   ja   isikusoovil   uue 
nime andmist. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks ehk subjektiivsete 
õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning 
kellele antakse  isikunimi  või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on 
isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks 
on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime,  kusjuures  kõik seaduses 
ettenähtud   tingimused   on   täidetud.   Samuti   kui   peretoetuste   taotlejale 
määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine 
on   eraõigus   ning   kuulub   tsiviilõiguse   osasse.   Peretoetuste   saamine   kuulub 
eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub 
õigussuhtesse   ka   riik,   kes   otsustab   toetuse   saamise   ja   maksmise.   Mõlemal 
juhul   on   tegu   regulatiivse   õigusnormiga,   kuna   need   kirjeldavad   kuidas 
õiguspärane käitumine peab välja nägema.
Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud  seadustele , mis sätestavad 
füüsilise isiku nime andmise korra ning riigi poolt makstavad toetused.
3
1. PERETOETUSED
     1.1. Peretoetuste liigid
Riiklikke    peretoetusi   makstakse  Eesti   alalisele   elanikule,   Eestis   elavale 
välismaalasele,   kellel   on   tähtajaline    elamisluba    või   kes   viibib   Eestis 
välismaalaste   seaduse   §   51   lõikes   2   sätestatud   alusel   ning   tähtajalise 
elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 
01.01.2007]
Peretoetusi on üheksa liiki:
1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot. [RT I 2005, 
65, 497 - jõust. 01.01.2006]
2.   Lapsendamistoetus  on   ühekordne   toetus,   mida   makstakse   lapsendajale, 
kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui 
varem   ei   ole   sellele   perele   sama   lapse   kohta   sünnitoetust   makstud. 
Lapsendamistoetuse suurus 320 eurot. [RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
3.   Lapsetoetus  on   igakuine   toetus,   mida   makstakse   lapse   sündimisest  kuni 
tema 16-aastaseks  saamiseni . Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või 
põhikooli   baasil   kutseõppeasutuses   või   põhihariduseta   lapse   õppimisel 
kutseõppeasutuses makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui 
laps saab  jooksval  õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta 
lõpuni.   Toetuse   suurus   pere   esimese   ja   teise   lapse   kohta   on   kahekordne 
lapsetoetuse   määr(19,18   eurot)   ning   kolmanda   ja   iga   järgmise   lapse   kohta 
kuuekordne lapsetoetuse määr (57,54 eurot). Lapsetoetuse määr 2012. aastal 
on 9,59 eurot.
4
4. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
-   kuni   kolmeaastast   last   kasvatavale   ühele   vanemale   või   vanema   asemel 
lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni 
kolmeaastase lapse kohta (38,35 eurot);
-   peres,   kus   kasvab  kuni   kolmeaastane   laps   ja   veel   kolme-   kuni   kaheksa-
aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 
eurot) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
-  kolme-   ja   enamalapselises   perekonnas,   kus   on   kolm   või   enam   vähemalt 
kolmeaastast   lapsetoetust   saavat   last,   ühele   vanemale   iga   kolme-   kuni 
kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 eurot).
Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval 
õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu 
õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu  määr   2012.   aastal   on   76,70   eurot.   Lapsehooldustasu 
saavale   isikule   makstakse   iga   kuni   üheaastase   lapse   kohta   täiendavat 
lapsehooldustasu.   Täiendava   lapsehooldustasu   suurus   on   6,40   eurot. 
Lapsehooldustasu  ei   maksta  lapse  kohta,  kelle   sünniga   või  lapsendamisega 
seoses  makstakse  sünnitus-  või  lapsendamishüvitist   ravikindlustuse   seaduse 
alusel.   Lapsehooldustasu   ei   maksta   ühegi   lapse   kohta,   kui   vanemale 
makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel. [RT I 2005, 65, 497 
- jõust. 01.01.2006]
5.  Üksikvanema  lapse  toetus  on igakuine  toetus, mida  makstakse  juhul,  kui 
lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel 
ning kui vanem on  tunnistatud  tagaotsitavaks. Toetuse suurus on kahekordne 
lapsetoetuse määr (19,18 eurot). 
6.  Ajateenija  lapse toetus  on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude 
ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (47,95 
eurot).
5
7.   Eestkostel   või   perekonnas   hooldamisel   oleva   lapse   toetus  on   igakuine 
toetus,  mida  makstakse  vanemliku  hoolitsuseta  jäänud    lapsetoetusele   õigust 
omavale   lapsele   kelle   üle   on   seatud   eestkoste   ja   kelle   suhtes   on   sõlmitud 
perekonnas   hooldamise   leping.   Toetuse   suurus   on   kahekümnekordne 
lapsetoetuse määr (191,80 eurot). [RT I 2007, 71, 435 - jõust. 01.01.2008]
8. Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on 
kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle 
üle   seati   eestkoste   või   kelle   suhtes   sõlmiti   kirjalik   perekonnas   hooldamise 
leping,   kui   ta   asub   uude   elukohta   iseseisvalt   elama    hiljemalt    kahe   aasta 
möödumisel   hoolekandeasutuse   või   erivajadustega   õpilaste   kooli   nimekirjast 
kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
Elluastumistoetus   määratakse,   kui   toetust   on   taotletud   kuue   kuu   jooksul, 
arvates   uude   elukohta   iseseisvalt   elama   asumisest.   Kui   õigus 
elluastumistoetusele   on   tekkinud   enne   2007.   aasta   1.   jaanuari,   määratakse 
elluastumistoetus, kui  taotlus  on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest 
arvates. Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (383,60 eurot). [RT I 
2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007]
9. Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik 
peretoetus,   mida   makstakse   vanemale,   eestkostjale   või   hooldajale,   kes 
kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last. Toetuse suurus 
on 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (168,74 eurot). [RT I 2005, 9, 34 - jõust. 
09.02.2005]
1.2. Peretoetuste taotlemine
Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse 
ja esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
3. tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse  kestus ja lapse 
nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest  on 
6
lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni 
teine isik);
4.  lapsendamise  otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse 
toetuse taotlemisel);
6. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema 
ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel);
7. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel 
või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse 
taotlemisel).
Toetuste    taotlemisel   esitatakse   originaaldokumendid.   Toetus   määratakse 
toetusele   õiguse   tekkimise   päevast,   kui   toetuse   taotlemiseks   vajalikud 
dokumendid   on   esitatud   kuue   kuu   jooksul.   Hilisemal   toetuse   taotlemisel 
määratakse   igakuine   toetus   tagantjärele,   kuid   mitte   rohkem   kui   taotluse 
esitamisele eelnenud kuue kuu eest.
Peretoetusi makstakse igakuiselt  jooksva  kuu eest elukohajärgse pensioniameti 
kaudu   vastavalt   toetuse   saaja   soovile   toetuse   saaja   arveldusarvele   Eestis, 
toetuse saaja elukohajärgses pensioniametis  vormistatud  kirjaliku avalduse või 
notariaalselt   tõestatud   avalduse   alusel   teise   isiku,   sealhulgas   kohaliku 
omavalitsuse arveldusarvele Eestis või toetuse saaja kulul tema arveldusarvele 
välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui peretoetuste saajale 
makstakse   Sotsiaalkindlustusameti   kaudu   teisi   sotsiaalkindlustushüvitisi   posti 
teel   kojukandega,   rakendatakse   peretoetuste   väljamaksmisele   sama 
väljamakseviisi.
Peretoetuse  saaja  peab  10  päeva  jooksul  teatama  kirjalikult  elukohajärgsele 
pensioniametile asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste 
suurust, arvates nende asjaolude tekkimise päevast.
Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu:
- kui eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saajal lõpeb 
7
eestkoste või hooldusleping;
- kui üksikvanema lapse toetust saava lapse  isadus tuvastatakse;
- kui üksikvanema lapse toetust saav laps lapsendatakse;
- kui 16-aastane või vanem laps lõpetab või katkestab oma õpingud;
- kui laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses;
- muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad 
mõjutada toetuse saamist.
Toetuste   saaja    teadliku    valeandmete   esitamise   või   peretoetuste   saamist 
mõjutavate   asjaolude   mitteteatamise    ilmnemisel    nõutakse   peretoetusteks 
enammakstud    summad    tagasi   või   tehakse   tasaarvestus.   Kui   isik   ei   maksa 
alusetult   saadud   peretoetusi   tagasi,   võidakse   enammakstud   summad 
pensionikomisjoni   otsuse   alusel   talle   ettenähtud   peretoetustest   kinni   pidada. 
Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast. 
Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku 
tasaarvestamist,   tehakse   isikule   enammakstud   summade   tagasinõudmiseks 
ettekirjutus  koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse 
täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele 
täitemenetluse   seadustikus   sätestatud  korras.  [RT   I   2006,   55,   409  -   jõust. 
01.01.2007]
8
2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE
2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded
Füüsilise isiku nime andmise ning kohaldamise põhimõtted ja korra sätestab 
Eesti Vabariigis  Nimeseadus . Selle põhieesmärgiks on luua õiguslik korrastatus 
isikute ees- ja perekonnanimede  kasutamisel  ning tagada eesti nimetraditsioon. 
Nimeseadus   reguleerib   lapsele   nime   andmist   sünni   registreerimisel, 
perekonnanime   taastamist   abielu   lahutamisel,   uue   perekonnanime   andmist 
abiellumisel,   uue   isikunime   andmist   isiku   soovil   ning   sätestab   isikunime 
võõrkeelest   ümberkijutamise   reeglid.   Isikunimi   on   isiku   ametlik   nimi,   mis 
kantakse   seadusega   sätestatud   juhtudel   rahvastikuregistrisse   ning   koosneb 
eesnimest   ja   perekonnanimest.   Isikunime   andmine   on   isikunime   esmane 
dokumenteerimine  Eesti haldusorgani või kohtu poolt. Isikunime kohaldamine 
on isikule välisriigis väljaantud dokumenti  kantud  isikunime dokumenteerimine 
Eesti  haldusorgani või kohtu poolt,  rakendades vajaduse korral  võõrkeelsete 
isikunimede teistest tähestikest ümberkirjutamise reegleid. [Nimeseadus 2005, 
§3]
Eesnimele esitatavad nõuded:
-võib   koosneda   mitte   rohkem   kui   kolmest   lahku   kirjutatud   nimest   või 
sidekriipsuga seotud kahest nimest;
-võib koosneda kohaldamisel ühest või mitmest nimest;
-võõrkeelne  eesnimi  peab olema teises riigis kasutusel eesnimena;
-eesnimeks ei ole võimalik anda nime mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi 
tähiseid   või   mis   eraldi   või   koos   perekonnanimega   ei   ole   kooskõlas   heade 
9
kommetega;
-ilma mõjuva põhjuseta ei saa  isiku nimeks anda tavatut  eesnime ,  mis oma 
keeruka  kirjapildi või häälduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
-eesnimeks ei saa anda isiku soole mitte vastavat nime;
-isiku nimeks ei ole võimalik taotleda üldtuntud isikunimena kasutatavat nime, 
üldtuntud autori nime või teenistusnime.
Eesnime   andmisel   tehakse    erandeid    mõjuvatel   põhjustel,   milleks   võivad  olla 
juhud ,   kui   avalduse   esitajal   on   oma   kodakondsuse,   peresuhete   või 
rahvuskuuluvuse tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotlev nimi 
on sellele vastav. [Nimeseadus 2005, §7]
Perekonnanimele esitatavad nõuded:
- perekonnanimi  võib koosneda andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest 
nimest, kui tegemist on kohaldamisega võib perekonnanimi koosneda ühest või 
mitmest nimest;
-perekonnanimi ei tohi sisaldada numbereid ja mittesõnalisi tähiseid ega olla 
eraldi või koos eesnimega vastuolus  heade kommetega.
Perekonnanimede   andmisel   tehakse   erandeid   mõjuvatel   põhjustel,   milleks 
võivad olla juhud, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete või 
rahvuskuuluvuse tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotlev nimi 
on sellele vastav. [Nimeseadus 2005, §6]
2.2. Isikunime andmine lapsele
Elusalt   sündinud   lapsele   antakse   vanemate   perekonnanimi,   kui   vanemad 
kannavad ühist perekonnanime. Juhul kui vanematel on erinev perekonnanimi, 
antakse   lapsele   vanemate   kokkuleppel   ühe   vanema   perekonnanimi. 
Eeskosteasutusel   on   õigus   otsustada   lapse   perekonnanimi   kui   vanemad   ei 
suuda kokkuleppele  jõuda. Ema  perekonnanime saab laps kui  isadus ei  ole 
10
kindlaks tehtud. [Nimeseadus 2005, §8 lg1]
Perekonnanimeks   lapsele   ei   ole   lubatud   anda   vanemate   abiellumisel   või 
perekonnanime   muutmise   korras   antud   kahest   nimest    koosnevat  
perekonnanime, väljaarvatud erandkorras kui lapse õel või vennal on kahest 
nimest koosnev perekonnanimi, kuid see peab ühtima vanema kahest nimest 
koosneva perekonnanimega. [Nimeseadus 2005, §8 lg2]
Eesnimi antakse lapsele vanemate kokkuleppel või ainsa vanema või eeskostja 
ettepanekul.   Leidlapsele   antakse   nimed   eeskosteasutuse   avalduse   alusel. 
[Nimeseadus 2005, §8 lg3]
Surnult   sündinud   lapsele   antakse   perekonnanimi   ja   vanemate   soovil   ka 
eesnimi, arvestades isukunime andmise põhimõtteid. [Nimeseadus 2005, §9]
2.3. Isikunime õigekirjutus
Isikunime    kirjutamisel    kasutatakse   eesti-ladina   tähti   ja   sümboleid,   vajaduse 
korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Isikunime kirjapilt peab 
vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse nime kirjapilt asjaomase keele 
õigekirjutuse   reeglitele.   Seadusega   sätestatud   juhtudel   võib   eesnime   või 
perekonnanime esitada lühendatud kujul. Isikunimede andmisel ja kohaldamisel 
kasutatavate   eesti-ladina   tähtede   ja   sümbolite   leotelu   ning   võõrkeelsete 
iskunimede   ümberkirjutusreeglid   kehtestab   määrusega   Vabariigi   Valitsus. 
[Nimeseadus 2005, §5] 
2.4.   Uue   isikunime   andmine   ja   perekonnanime   või   isikunime 
taastamine
Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks on vajalik esitada 
isikul   perekonnaseisuasutusele   avaldus,   milles   märgitakse   isiku   eesnimi, 
perekonnanimi,    isikukood ,   sünnikoht,    kontaktandmed ,   kodakondsus, 
perekonnaseis ; soovitud uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise 
põhjus;   uus   eesnimi,   perekonnanimi   või   isikunimi;   isiku   rahvus,    emakeel , 
haridus    ja   tegevusala.   Uus   eesnimi,   perekonnanimi   või   isikunimi   antakse 
11
üldjuhul üks kord. Seaduse alusel on isikul võimalus taotleda endise eesnime, 
perekonnanime   või   isikunime   taastamist.    Haldusakti    alusel   otsustab     uue 
eenime, perekonnanime, isikunime andmise või  taastamise  regionaalminister. 
[Nimeseadus 2005, §16]
Uue   eesnime,   perekonnanime   ja   isikunime   andmise   või   taastamise   taotluse 
läbivaatamise   eest   tasutakse   riigilõivu   38,34   eurot.   [Riigilõivuseadus   2012, 
§246]
Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime, mis võib olla abikaasaga ühine, 
milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või säilitab 
senise   perekonnanime.   Uus  perekonnanimi  võib  koosneda  abielu   eel   viimati 
kantud   perekonnanimest   ja   sellele   järgnevast   abikaasa   perekonnanimest. 
[Nimeseadus 2005, §10]
Abielu   lahutamisel   võib   taastada   isiku   soovil   tema   varem   kantud 
perekonnanime,   muidu   säilib   isiku   abielu   ajal   kantud   perekonnanimi. 
[Nimeseadus 2005, §11]
Isiku   soo   muutumise   korral   võib   perekonnaseisuasutus   anda   isiku   enda   või 
alaealise   vanema   kirjaliku   avalduse   alusel   isikule   uue   eesnime   ja   muuta 
muukeelset   perekonnanime,   kui   sugu    kajastub    vastavalt   isiku   rahvuslikule 
tavale perekonnanimes. [Nimeseadus 2005, §15]
Isiku   soovil   antakse   uus   perekonnanimi   kui   isik   soovib   kasutada   vanemate, 
vanavanemate  või vanavanavanemate perekonnanime; soovib mitmest nimest 
koosneva   perekonnanime   puhul   neist   ainult   ühte;   kanda   abikaasaga   ühist 
perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele; 
on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime; soovib 
anda oma alaealisele lapsele perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse 
teise  vanemaga  pärast lapse sünni registreerimist. Põhjendatud soovil võib uue 
perekonnanime   anda   isikule,   kui   isik   soovib    vabaneda    tavatu   kujuga 
perekonnanimest;   soovib   vältida   isikunimest   tingitud   majanduslikku   laadi 
kahjulikke    tagajärgi   või   soovib   kasutada   eestipärast   perekonnanime.   Uuele 
12
perekonnanimele kehtivad piirangute alusel ei tohi uueks perekonnanimeks olla 
nimi   mis   ei   ole   perekonnanimeks   sobiv   oma   keeruka   kirjapildi   või   häälduse 
tõttu; nimi mida kannab rahvastikuregistri andmetel 1-20 elavat isikut; nimi mis 
on liiga laialdase kasutusega;  nimi mida  kasutatakse eesnimena ning uueks 
perekonnanimeks ei tohi olla üldtuntud ajaloolise isiku nimi. [Nimeseadus 2005, 
§17]
Isiku   soovil   uue   eesnime   taotlemise   põhjusteks   võib   olla   soov   kaitsta   oma 
isikunime, kui see ühtib teise isiku nimega; soov vabaneda tavatust eesnimest; 
soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes. Uueks eesnimeks ei või olla 
eesti   keelekasutusele   mittevastav   nimi,   nimi   mille   võtmise   korral   oleks   isiku 
eesnimi ja perekonnanimi sama ega nimi mis ühtiks teise elava isiku isikunime 
ning sünniaastaga. [Nimeseadus 2005, §19]
13
KOKKUVÕTE
Riiklike   peretoetuseid   makstakse   Eesti   alalisele   elanikule   ja   Eestis   elavale 
välismaalsele   kellel   on   olemas   kehtiv   elamisluba   või   kes   viibi   Eestis 
välismaalastele   sätestatud   tingimuste   alusel.   Toetuste   taotlemiseks   tuleb 
pöörduda   elukohajärgsesse   pensioniametisse.   Toetus   määratakse   toetusele 
õiguse  tekkimise  päevast,  kui  toetuse   taotlemiseks  vajalikud  dokumendid  on 
esitatud kuue kuu jooksul. Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 
elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetuse saaja soovile.
Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani 
poolt   ja   see   kantakse   seadusega   sätestatud   juhtudel   rahvastikuregistrisse. 
Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Füüsilise isiku nime andmise 
põhimõtted   ja   ühtse   kasutamise   korra   alused   sätestab   Nimeseadus. 
Nimeõigusliku    muudatuse    võib   teha   Eesti   perekonnaseisuasutus   või   kohus, 
lähtudes antud seaduse tingimustest ja korrast. Isikunimi antakse seoses isiku 
sünniga, isiku soovil nime muuta on üldiselt õigus üks kord elu jooksul. Alati on 
võimalus taotleda tagasi endist nime.
14
JÄRELDUSED
Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse 
ja esitada vormikohane avaldus. Kui kõik kriteeriumid on täidetud väljastatakse 
vastavalt   seadustele   (määratud   peretoetuse   liigile)   vastav   summa,   kas   siis 
ühekordne või igakuine, mille maksetähtajaks on määratud 9 kuupäev.
Isikunimi   on   isiku   ametlik   nimi,   mis   kantakse   seadusega   sätestatud   juhtudel 
rahvastikuregistrisse ning koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Lapse nimi 
vormistatakse   lapse   sünni   registreerimisel   perekonnaseisuametis.   Perekonna 
nime võib muuta abiellumisel või abielu lahutamisel. Isikunime võib muuta isiku 
vabal   tahtel   avalduse   alusel,   kusjuures   kehtivad   seaduses   ettenähtud 
tingimused.   Nime   muutmisega   kaasneb   kohustus   muuta   oma   isikuandmeid 
dokumentidel.
15
VIIDATUD KIRJANDUS
1. Nimeseadus. (vastu võetud 15.12.2004, muudetud, täiendatud, viimati 
jõustunud 01.07.2010). -Riigi Teataja  [WWW] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875  (15.10.2012).
2. Peretoetused -Sotsiaalkindlustusamet. [WWW]
 https://
 
w w
  w.ensib.ee/peretoetused-2/  (2.10. 2012).
3. Riigilõivuseadus. (vastu võetud 22.04.2010, muudetud, täiendatud, viimati 
jõustunud 01.01.2011). -Riigi Teataja [WWW] 
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012025  (12.10.2012).
4. Riiklike peretoetuste seadus. (vastu võetud 14.11.2001, jõustumine 
01.01.2002).- Riigi Teataja [WWW]
https://www.riigiteataja.ee/akt/12904231  (2.10. 2012).
16

Document Outline

• SISUKORD
• KOKKUVÕTE………………………………………………………………………...14
• SISSEJUHATUS
• 1. PERETOETUSED
• 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE
• KOKKUVÕTE
• JÄRELDUSED
• VIIDATUD KIRJANDUS