Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis (1)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis
Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast (2013. aastal 69,04 eurot)
Raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2013. aastal 80,55 eurot)
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.
Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25-100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2013. aastal 6,39-25,57 eurot)
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjekt
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral
Puudega lapse toetus makstakse välja lapsevanemale .
Puudega lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest. Puudega lapse toetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot.
Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt:
– abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot
– lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas).
– hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus,
koolitused lapsevanematele, lastele,
– üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot
Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt kohalike omavalitsuste võimalustele. Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 40–90% abivahendi maksumusest (riigi osaluse protsendid abivahendite liikide kaupa on kinnitatud sotsiaalministri määrusega). Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse vahe, kuid mitte alla 12,78 euro.
Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele
Puudega lapsel on õigus erilisele hoolitsusele lähtuvalt tema spetsiifilistest vajadustest . Temale ja tema hooldajale peab olema kättesaadav igakülgne sotsiaal-, arsti- ja hingeabi.
Puudega lapse õpetamise ja elamise täpsem kord ja tingimused reguleeritakse vastavate koolide ja kasvatusasutuste põhimääruste ja muude normatiivaktidega kooskõlas käesoleva seaduse põhimõtetega.
Ühiskondlikud hooned, tänavad ja sõidukid, mida kasutavad puudega lapsed, peavad olema kohandatud liikumiseks ratastooli, karkude ja muude abivahenditega.
Lastele kasutamiseks mõeldud hoonetes peavad olema eriruumid puudega lapse sanitaarvajaduste rahuldamiseks.
Puudega lapse vanematel on õigus tasulisele lapsehooldamisele kodus juhul, kui laps puudest tingitult ei saa või ei või käia lasteasutuses.
Puudega lapse kodus hooldamiseks ja õpetamiseks saavad vanemad või hooldajad lapse jaoks riigilt toetust vastavalt kehtivatele seadustele.
Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.
Ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Sel juhtul tuleb pöörduda teenuse taotlusega kohaliku linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Ühistranspordiseaduse paragrahvi 27 järgi saavad eelkooliealised ja puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ning vanemaid isikuid ja sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer riigisisestel liinidel (kaasa arvatud kommertsliinidel) kasutada maantee-, raudtee - ja veeliiklust tasuta.
bussiliinid pakuvad tasuta sõitu puudega lastele, selleks aga on vaja kaasas kanda tõendavat dokumenti.
Sotsiaalteenused puudega lapsele EV on:
Tugiisiku teenus-  mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe või mitme kooselava aitamine igapäevases elus.
Isikliku abistaja teenus- puudega inimese abistamiseks ja tema perekonnaliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks.
Sotsiaaltransport- liikumis - ja  nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele.
Koduhooldus teenus- sisaldab koduabi ja hooldusabi kodustes tingimustes, mis aitavad abivajajal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.
Lapsehoidja teenus-  lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus.
Rehabilitatsiooniteenus-  isiku iseseisva toimetuleku ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks koostatakse isiklik plaan, mille alusel juhendatakse abivajajat ning osutatakse teenuseid.
Asendushooldus -  lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda ehk siis eestkoste, asenduskodu võimaldamine või hooldamine teises perekonnas.
Sõmerpalu valla toetused ja teenused puuetega lastele ( Minu koduvald )
Sõmerpalu vallas on 15 erivajadusega last.
Sõmerpalu vald maksab: koolis abistaja toetust 130 eurot. Praegu makstakse seda ühele lapsele.
Hooldajatoetust:
Keskmine puue - 32 eurot
Raske puue- 51,13 eurot
Sügav puue- 63,91 eurot
Kui aasta lõpus jääb raha üle siis korraldatakse puuetega lastele ja nende vanematele seminar , kus vanemad saavad oma muresid ja rõõme jagada ning üksteisele soovitusi jagada.
Ühele puudega lapsele ehitati spetsiaalne vannituba, selle ehituse maksis kinni Sõmerpalu vald.
Aidatakse kirjutada avaldusi . Üks laps sai tänu sellele endale spetsiaalse voodi mida saab igatepidi liigutada.
Aidatakse nii nõu kui jõuga.
Laste prillide ja läätsede ostmise toetus
Toetust võib taotleda prillide või läätsede ostmiseks kuni 16.aastastele lastele ja kuni 25. aasta vanustele päevases õppevormis õppivatele noortele. Toetust makstakse üks kord aastas kuludokumentide alusel. Kompenseeritakse klaaside maksumus 100%  või läätsede maksumusest 50%. See toetus kehtib kõikide laste puhul.
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis #1 Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis #2 Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis #3 Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis #4 Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ekuke16 Õppematerjali autor
Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses
42
docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. (Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t

Sotsiaaltöö alused
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

..on lapse sünnist kuni kooliminekuni (vanus oleneb riigist nt Inglismaal 0-5 a., kõige tavalisem on 0-7(8)a. ja kindlasti mitte rohkem kui 8 a.! ) osutatav multidistsiplinaarne abi, mis hõlmab: • riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, • erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, • mahajäänud või enamarenenud valdkondade hindamist ja • sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist (Shonkoff & Meisels, 1990). Lapsele tuleks lubada, soosida ja õpetada üht ja sama asja, kui arvad, et see on vajalik! 1. Sobiva arendustegevuse alustamine niipea, kui lapse erivajadust on märgatud, kuigi peab leida ka kõige paremini arenenud valdkonda. 2. Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3

Psühholoogia
Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam
5
docx

Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel

Sotsioloogia
Laste hoolekanne Eestis
12
doc

Laste hoolekanne Eestis

Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja ­teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus...............................................................................................

Halduskorraldus
SOTSIAALTEENUSED
24
pptx

SOTSIAALTEENUSED

SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus ­ isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja

Sotsiaalpoliitika
Kval juhtimise küsimuste vastused
19
odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. 5. Sotsiaalne kaitse vs sotsiaalne turvalisus - Sotsiaalne kaitse on sotsiaal kindlustuse ja hoolekande meetmete kogum. Mille ülesanne on parandada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalist või täielikust kaotust põhjustatud toimetulekuriski või toetusvajaduse ilmnemist. Sotsiaalne turvalisus tähendab seda, et kui riigil poolt on tagatud kõik toetused ja teenused, tänu sellele tekib inimestel sotsiaalne turvalisus. 6. Euroopa Sotsiaalharta - Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni. Allkirjastasti 1996 Strasbourgis.Eestis 1998. 7. Euroopa Inimõiguste Konventsioon – 1950. Eestis 1993. On vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping

Akadeemiline enesejuhtimine
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega,

Eripedagoogika
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2) Haavatavad sihtgrupid ... Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne. · Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet · (Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) ­ täpsustamata

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus




Kommentaarid (1)

yyvyy profiilipilt
22:16 23-03-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun