50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ekuke16
Õppematerjali autor
aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. (Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t
..on lapse sünnist kuni kooliminekuni (vanus oleneb riigist nt Inglismaal 0-5 a., kõige tavalisem on 0-7(8)a. ja kindlasti mitte rohkem kui 8 a.! ) osutatav multidistsiplinaarne abi, mis hõlmab: • riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, • erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, • mahajäänud või enamarenenud valdkondade hindamist ja • sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist (Shonkoff & Meisels, 1990). Lapsele tuleks lubada, soosida ja õpetada üht ja sama asja, kui arvad, et see on vajalik! 1. Sobiva arendustegevuse alustamine niipea, kui lapse erivajadust on märgatud, kuigi peab leida ka kõige paremini arenenud valdkonda. 2. Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3
Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus...............................................................................................
SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja
kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. 5. Sotsiaalne kaitse vs sotsiaalne turvalisus - Sotsiaalne kaitse on sotsiaal kindlustuse ja hoolekande meetmete kogum. Mille ülesanne on parandada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalist või täielikust kaotust põhjustatud toimetulekuriski või toetusvajaduse ilmnemist. Sotsiaalne turvalisus tähendab seda, et kui riigil poolt on tagatud kõik toetused ja teenused, tänu sellele tekib inimestel sotsiaalne turvalisus. 6. Euroopa Sotsiaalharta - Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni. Allkirjastasti 1996 Strasbourgis.Eestis 1998. 7. Euroopa Inimõiguste Konventsioon – 1950. Eestis 1993. On vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping
arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega,
tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2) Haavatavad sihtgrupid ... Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne. · Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet · (Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) täpsustamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid