Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
je_katerina
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele....................
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur p
Too näiteid laste põlvnemise kindlaks tegemisest. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul. Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või surnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. Lapsevanemate õigused ja kohus
Ühekordselt makstvad peretoetused Sünnitoetus Lapsendamisetoetus Elluastumise toetus 25. Vanemahüvitis, selle eesmärk ja suurus – Vanemahüvitise eesmärk hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö ja pereelu ühildamist. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. 2018. aasta märtsist muutus vanemahüvitise süsteem soodsamaks neile, kes teevad vanemahüvitise saamise ajal osaajaga tööd. Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2021. aastal 584 eurot 26. Elatisabi, eesmärk ja liigid. – Elatisabi seadus 2007 Lastel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust Kohtumenetlusega elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot.
Virge Nurk EESTI JA SOOME PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest. Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Eesti Sotsiaalministeerium kavand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid