Vanematoetused 2018 (0)

2. Riiklikud peretoetused
2.1. Maksusoodustused
Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid . Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta.
2.2. Riiklikud peretoetused
Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017 . aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07. 2016 , 1…koos hilisemate muudatustega).
Peretoetuste liigid on:
1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus
2) lapsetoetus 5) eestkostetava lapse toetus
3) lapsehooldustasu 6) lapsendamistoetus
7) lasterikka pere toetus
8) kolmikute või enamarvuliste mitmike toetus
Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi.
2.2.1. Sünnitoetus
Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest . Samuti on sünnitoetusele õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Nimetatud toetust makstakse siis, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud. Kui laps sündis surnult, siis seda toetust ei maksta. Sünnitoetuse suuruseks on 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist.
Juhul kui lapse sünnitoetust taotleb lapsendaja , eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning taotlus on esitatud enne lapse ühe-aastaseks saamist.
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
2.2.2. Lapsetoetus
Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni . Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.
Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta.
Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Lapsetoetuse suurus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot.
2.2.3. Lapsehooldustasu
Ühele vanemale, kes kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last makstakse igakuiselt lapsehooldustasu 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Lapsehooldustasu makstakse alates lapse sünnist.
Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel kuni kolmeaastase lapsega, makstakse lapsehooldustasu lapsehoolduspuhkusel olevale vanemale.
Kui peres on lisaks kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme- kuni kaheksa-aastasi lapsi, makstakse igakuiselt lapsehooldustasu ühele lapsi kasvatavale vanemale pooles lapshooldustasu 19,18 eur iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.
Kolme- ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale makstakse igakuiselt lapshooldustasu 19,18 eurot lapsehooldustasu iga kolme kuni kaheksa aastase lapse kohta. Kui koolikohustuslik laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse nimetatud lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule 38,36 eurot suuruses summas iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 115,08 eurot. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.
Lapse eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping on õigus lapsehooldustasule eelpool nimetatud tingimustel.
Lapsehooldustasu ja täiendavat lapsehooldustasu ei maksta selle lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist või vanemahüvitist.
2.2.4. Üksikvanema lapse toetus
Üksikvanema lapse toetust makstakse:
1) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluste alusel või see puudub. Makstava toetuse määraks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu. Toetuse maksmine lõpetatakse isaduse tuvastamise kohtumäärusele järgnevast kuust
2) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse kogu tagaotsimise aja jooksul. Kui tagaotsimine lõpetatakse, lõpetatakse ka toetuse maksmine. Toetuse maksmine lõpetatakse samuti sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust; vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust.
Toetuse suuruseks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu kuni tagaotsimise lõpetamiseni.
Üksikvanema lapse toetust makstakse kuni 16-aastast last ning põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivat last üksi kasvatavale vanemale. Erandkorras makstakse nimetatud toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
2.2.5. Eestkostetava lapse toetus
Toetust makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud kuni 16-aastasele ning põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsele, kellel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest.
Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust.
Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.
2.2.7. Lasterikka pere toetus
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 400 eurot.
2.2.8. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
2.2.9. Lapsendamistoetus
Lapsendamistoetusele on õigus Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest.
Lapsendamistoetuse suuruseks on 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
2.2.10. Peretoetuste taotlemine ja maksmine
Toetust makstakse järgmisele isikule:
1) Eesti alalisele elanikule. Alaliseks elanikuks loetakse Eestis elavat Eesti kodanikku või Eestis elavat välismaalast, kellel on alaline elamisluba;
2) Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes on esitanud taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks või pikaajalise elaniku elamisluba;
3) tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis viibivale välismaalasele.
Peretoetuste arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Sünnitoetuse suurus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsendamistoetuse suurus arvutatakse lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.
Kui isik soovib toetust saada, pöördub ta elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti poole. Peretoetusi taotletakse ema või isa elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapse järgi vaatab eestkostja või hooldaja , siis taotletakse peretoetusi tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Näiteks kui isa või ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud lapse tegelikule hooldajale, taotletakse lapsehooldustasu tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, peatab sotsiaalkindlustusamet valla- või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt peretoetuste maksmise eelpool nimetatud lapse vanemale. Sotsiaalkindlustusamet jätkab peretoetuste maksmist lapse vanemale eelpool nimetatud põhjuste äralangemisel valla-või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel. Kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, jätkab sotsiaalkindlustusamet vanemliku hoolitsuseta lapsele ettenähtud peretoetuste maksmist võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale valla- või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse või perekonnas hooldamise lepingu alusel. Sotsiaalkindlustusamet jätkab peretoetuste maksmist iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta lapsele, kes vastab lapsetoetuse maksmiseks vajalikele tingimustele, valla- või linnavalitsuse korralduse alusel. Peretoetuste maksmise peatamise ajal lapse viibimisel hoolekandeasutuses toetusi tagantjärele ei maksta.
Peretoetuste taotlemiseks esitatakse üldjuhul järgmised dokumendid :
1) avaldus;
2) isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses;
3) lapse sünnitunnistus;
4) 16-aasta ja vanema õpilase õpilaspilet või õppeasutuse teatis .
Lisaks üldistele dokumentidele tuleb erinevate toetuste taotlemisel esitada veel erinevaid lisadokumente. Peretoetused määrab sotsiaalkindlustusamet. Peretoetusi makstakse isikule, kes vastab peretoetuste seaduses sätestatud tingimustele. Saabunud dokumendid vaatab toetusi määrav asutus läbi esimesel võimalusel. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul arvates päevast, mil isikul tekkis õigus peretoetusi saada. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelneva kuue kalendrikuu eest.
Toetust makstakse jooksva kuu eest kindlaksmääratud väljamaksmise kuupäeval ning kantakse panka toetusesaaja pangaarvele. Juhul, kui posti kaudu makstav toetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse toetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist makstakse toetuse taotlejale välja. Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse toetuste maksmist pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist uues elukohajärgses sotsiaalkindlustusametis ajast, mil eelmises kohas maksmine lõpetati.
Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:
1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
2) pereliikme – vanema, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
3) perehüvitiste saamine välisriigilt
Asjaolude tekkimisel, mis tingivad määratud toetuse maksmise lõpetamise, jätkamise või selle suuruse muutmise (lapse vastavasse vanusesse jõudmine, lapse paigutamine osalisele või täielikule ülalpidamisele jne.) lõpetatakse toetuse maksmine või jätkatakse seda või muudetakse selle suurust alates kuust, mis järgneb kuule , mil need asjaolud tekkisid.
Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi perehüvitiste seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast.
Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks peretoetuse maksmine. Peretoetused makstakse tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega.
Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile , kui seadus ei sätesta teisiti.
Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
2.2.11. Vanemahüvitis
Vanemahüvitise tagamise õiguslikuks aluseks on samuti perehüvitiste seadus (RT I, 08.07.2016, 1…. koos hilisemate muudatustega ). Vanemahüvitise eesmärgiks on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses. Vanemahüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping. Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele lapsehoolduspuhkust kasutaval vanemal.
Õigus vanemahüvitisele tekib sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse kalendrikuu keskmisest tulust ning hüvitise suuruseks on 100 % kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Vastava summa arvutamise aluseks võetakse viimase 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu kolmekordne tulu.
Kui arvutatud kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui kehtestatud kuuplaga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga. Kui õigustatud isik aga ei saanud viimase 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis on temale makstava hüvitise suuruseks hüvitise määr. Hüvitise määra kehtestatakse Riigikogu poolt riigieelarvega.
Kui õigustatud isik teenib hüvitise saamisel ajal täiendavat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis see ei tähenda veel, et isikul poleks õigust hüvitist saada. Küll aga vähendatakse makstavat hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Vanemahüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 435 päeva sünnitushüvitise määramisest. Kui lapse emal ei onud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani.
Vanemahüvitise saamiseks õigustatud isikule ei maksta vanemahüvitise maksmise ajal lapsehooldustasu.
ÕIGUSAKTID

• Perehüvitiste seadus
  
• Sotsiaalhoolekande seadus
  
• Sotsiaalseadustiku üldosa seadus
  

6