kes hakkavad hiljem erasektorites töötama. Kodanikuühiskond: sihtasutused, mittetulundusühendused, seltsingud Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk
Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? · Sõltuvad üksteisest · Täiendavad üksteist · Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult
riik selleks eeldused loob,: - demokraatlik riik pakub inimestele objektiivset infot või vähemalt loob sellised eeldused, et kodanikud oleks võimelised objektiivset infot võimalikult lihtsalt hankima. - demokraatlik riik pakub inimestele võimalusi osaleda kogukonna, ühiskonna ja riigi oluliste probleemide kriitiliseks arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks. - kui riik ei ole võimeline sallivalt ja tunnustavalt suhtuma teistesse (rahvus-, sotsiaalsetesse-, kultuuri-) huvirühmadesse , siis on ta selle poolest halvaks eeskujuks ka oma rahvale.
konkurentsipilti. Samuti aitab selline meetod mõista kliendi vajadusi ja tarbimisstiili. Selle tulemusena on organisatsioon võimeline välja arendama kliendi vajadustele vastavaid lahendusi. Turu segmenteerimise kaudu saab suunata ressursse tasuvamatele segmentidele ning piiritletud sihtgruppidega on efektiivsem ka turukommunikatsioon. Segmenteerimine annab organisatsioonile selge strateegilise suunitluse. Meetodi kasutamisel on ka omad miinused. Inimesed tajuvad ennast kuuluvat mitmetesse sotsiaalsetesse gruppidesse ning on seega ka mitmete turusegmentide liige, mistõttu on keeruline segmenti piiritleda. Küll on aga võimalik aimata massikäitumise üldisi trende. 2 Turu segmenteerimine Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo Kotler, P. (2002)
Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks . palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga.
mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tagasi tundub, et eestlust häbeneti, laideti maha. Ühelt poolt on see arusaadav, sest enamustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulusid just baltisakslased ning harva juhtus seal olema ka mõni eestlane. Teise suurrahva, venelaste, võimu aegadel kujunes aga eesti keel üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. See oli etapp, kus olime tüdinenud võõrastest meie maal ning mis tingis eestluse populaarsuse tõusu. Eesti keele kasutamine ahenes nii haridusasutustes, avalikus elus, ajakirjanduses ning see tõkestas igapäevast elu. 1918
Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid. Kõige linnastunumad piirkonnad olid seal, kuhu koondusid olulisemad kaubateed. 7. Kas keskaegne tsuftisüsteem oli käsitöö arengut soodustav või mittte? Ei olnud, kuna piirati meistrite arvu turul, millega pidurdati tootmise arengut. Naine keskaegses maailmas 1. Millised olid keskajal erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse kuulnud naiste kohustused? Võrdle neid meeste ülesannetega. Maaharijate seas oli naise tööpanus mehega võrreldes peaaegu et võrdne. Ka käsitöölistena töötasid nad koos meestega ja juhtisid kaupmeeste äraolekul äri. Nad kudusid kangaid ja vaipu oma perekonnale, arvestasid toidu ja organiseerisid teenijate tööd (kui neid oli muidugi), samuti oli nende ülesanne lapsi kasvatada. 2. Milliseid eesmärke võis teenida keskaegne abielu?
ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Luuletustest näitena ,,Laatsarustes"- ekspressionistlikult raske, aga konkreetne Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal. Inimsoo varingus tunneb poetess end osasüülisena ja küsib luuletuses ,, Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest. Under jõuab oma ajaloos sotsiaalsetesse probleemidesse. Lühipoeemis"Inimene"- visandab Under inimkonna arenguloo."Surelik", ,,kahesus" ja ,,Elu" . See periood luuletaja elus oli tähtis, sest see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool mina toimiva maailmaga. Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus
kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. Oluline on koostöö erinevate osapoolte vahel nt sotsiaaltöötaja, arsti, õpetaja, politsei, tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne
„Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad
antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele
Sõja eel pakkus riik (kuningas) teada-tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülem omakorda jagas välja patendid kompaniide komplekteerimiseks kompaniiülematele, viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Üldiselt värvati vabatahtlikke. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Enamasti loodi palgasõdurite väeosad üksnes sõja ajaks. Palgaarmeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Nende hulgas oli vabu talupoegi, laostunud rüütleid, linlasi, teiste seisuste esindajaid ja välismaalasi eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle
Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kiriku...
midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate
Roll - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt inimeselt Rolliootus - kindlad tegutsemise ja käitumise ootused, mida teatud rolli täitjalt oodatakse (nt riietus, mõtlemisviis, tegevused jm) Rolli omaksvõtt - kas isik käitub vastavalt rollil Sotsiaalse vahetuse teooria – (Dowd) Teooria üldseisukoht: KASUM = HÜVITUS - HIND Inimesed astuvad sotsiaalsetesse suhetesse, kui saavad selle eest hüvitust. Iga hüvituse eest tuleb "maksta" Inimesed astuvad sotsiaalsetesse suhetesse ainult siis, kui neil on teistele midagi anda Eakatel on vähem teistele pakkuda (oskused, töövõime jm), seega sotsiaalsete suhete arv väheneb, uusi suhteid tekib vähem
Rousseau vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde." Aga ta ei nõudnud siiski tagasiminekut, vaid kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. 1756-1762 olid tema elu kõige viljakamad aastad. Ta arvas, et pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Seepärast püüdiski ta alati elada romantilise mustlasena, nüüd aga ühendas see mustlane end naisega, kes sünnitas talle lapse. Ta oli siiski sotsiaalsetesse suhetesse sattunud! Selle konflikti lahendas ta sel teel, et andis oma viis last kohe pärast sündimist kasvatusmajja. Igavene häbi plekk mehele, kes nii tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest"
ükskõik millises internetiga seadmes. Viiteid erinevatele veebilehtele saab teistega jagada. Sotsiaalsetes järjehoidjates saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid. Järjehoidjatele saab lisada märksõnu, mille abil on kergem erinevaid lehekülgi leida. Sotsiaalseid järjehoidjaid kasutatakse ka erinevate lehekülgede reklaamimiseks. Pannes oma veebilehte mitmesse erinevasse järjehoidjasse on suurem tõenäosus, et see veebileht leitakse, kui mitte lisada linke sotsiaalsetesse järjehoidjatesse. (Walker) 5 3. SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE AJALUGU 2003. aastal sai alguse sotsiaalsete järjehoidjate levik. Delicious oli üks esimestest sotsiaalsetest järjehoidjatest ning see oli populaarne mitmeid aastaid. Kui Yahoo ostis 2005. aastal Deliciouse saidi, siis selle populaarsus langes ja esile tõusid teised sotsiaalsed järjehoidjad. Hiljem pani
* Oluline on nii rahvaarv, kui ka rahva kvaliteet. Ühiskonna sidusus: Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: 1) Primaarne ehk avalik (Riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Sekundaarne ehk era (eraettevõtted) 3) Tertsiaalne ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) RIIK Riigi 3 põhitunnust: 1) Territoorium 2) Rahvastik 3) Suveräänne riigivõim (nii välimine kui ka sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus: * Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, päritolu jne. alusel. * Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassis teise. Nt. horisontaalne - liikumine ühest linnast teise vertikaalne - lihttöölisest spetsialistiks. * Põlvkondadevaheline mobiilsus - lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. ........................................................................................................................................................... .............
10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on tunnustanud Kosovo iseseisvust, paljud (näiteks Venemaa) aga mitte. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olid end Venemaa toetusel Gruusiast sõltumatuks kuulutanud
aastaid koolitust, kitsaste erialade elukutsed prestiizsemad(juristid, arstid jne). Madalamad töökohad vajavad aga vähest koolitust ja seal tegeletakse käskude täitmisega ning need elukutsed on prestiiziskaala põhjas (prügivedaja, saapapuhastaja, abitööline jne) See toobki kaasa sotsiaalse kihistumise omand- on materiaalsed väärtused, mis näitavad inimese edukust ja mille järgi inimesi sotsiaalsetesse kihtidesse pannakse. Ameerikas näiteks on kõige parem olla abielus, valgenahaline ja elada perekonnas kus tööl käib rohkem kui üks inimene. Sotsiaalne klass - defineerimiseks saab kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuulumise määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse,
Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine
2. Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Millisesse sektorisse kuulub? Eesti Pank MTÜ Lagedi AS Regio Hansapank Balti Ajakirjanike Föderatsioon Eesti Korvpalliliit Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit Rahvastikuregister Riik Riigi 3 põhitunnust 1. Territoorium 2. Rahvastik 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu jne alusel. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist teise. Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. Staatus Omistatud staatus: Iga kuningatütar on printsess, olenemata tema tahtest. Omandatud ehk saavutatud staatus:
Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!! Tööturult välja jäänud inimeste kaasamine!! Tugevustele suunatud lähenemine Aegunud kasvatumudelid Sotsiaalpedagoogika võimalused ja piirid Sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega
kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Aleksander Pulver oma raamatus "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991; lk. 22-23) annab lühiülevaate haavatavust
Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4
Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. HANSA LIIDU ESILEKERKIMINE On tihedalt seotud linnade erilise rolliga keskajal. Keskaegne feodaalne süsteem jagas ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kellel kigil olid erinevad juriidilised igused. Keskvim kuulus ,,isikute ühenduse riigile", kuhu kuulusid üksikud aristokraadid ja nende perekonnad. Feodaalsüsteemis olid aristokraatiasse kuuluvatel inimestel üksteise vastu kohustused, mis tähendas seda, et indiviidide vahel eksisteeris lojaalsus ja sltuvus. Rahvuse miste ei eksisteerinud keskajal ja ka rahvusriikide poliitiline süsteem ei olnud veel välja kujunenud enne XIX sajandit. Keskaegne süsteem
seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tänapäeval, sajand hiljem, võib 20. sajandi alguse Inglismaa tunduda väga rahuliku ja isegi idüllilise paigana, kuid tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. Saksamaa 20. sajandi alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas
reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks,et saada nõusolekut. Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata,samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge,loodi üksnes sõja ajaks,isemajandav.Jaotusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse,välismaalasi.Struktuur-Peamiseks väeliigiks jalavägi,lahingus jagati sõjavägi kolmeks,jalaväelastel külmrelvad kui ka tulirelvad,olid ka ratsavägi ja suurtükivägi.Alaline armee-Vajati ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku krra tagamiseks,seega loobuti eraettevõtjatest ja hakati ise sõjaväge korraldama,vabatahtlike ning ka sundvärbamine,sõdur kaotas sideme tsiviileluga.Ülesehitus-Jalavägi varustatud piikide ja
otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis
tegevussüsteemi raames tähendab, et ollakse tuttavad eriomasele eesmärgile oluliste ja tootlike struktureeritavate ressurssidega ning võimelised neid kasutama. Koolis nimetatakse edukaks õppimiseks institutsionaalse kommunikatsiooni erivormi valdamist. Struktuurilised ressursid on oluline osa teadmiste omandamisest, mis seisneb selles, et õppida ,,nägema" praktikas otsustavat ning tegutseda sellele vastavalt. Sotsioloogiline perspektiiv tähendab püüet integreerida indiviid sotsiaalsetesse praktikatesse, lähtudes seisukohast, et inimesed toimivad tegevussüsteemi raames intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistade abil. Niisiis on sotsiokultuuriline kontekst kaasatud olulise komponendina inimese toimingutesse, varustamaks neid strukteeritavate ressurssidega, kuidas käituda ja ülesandest aru saada. Õppimine/areng tähendab, et inimene omandab diskursiivsed tööriistad ning ladustab need vaimsete struktuuridena osalemine teadmistes ja oskustes ning oskus rakendada need
oma otsused läbi kõigi osapooltega, keda antud otsus puudutab (Osalusdemokraatia …, 2016). Osalusdemokraatia piirdub suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava
tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L. Walesa solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik) November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama o Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole. · K. Tsernenko uus valitseja (1984-1985) o Suri haigusesse · USA alustas uut võidurelvastumist. Perestroika · M. Gorbatsov sai võimule 1985 o NSVL vajadus muutuste järele (lääneriikidest ollakse maas, kauba puudus) o 1985 Perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis ,,uutmine") Võitlus alkoholismiga. · 1
tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed, sest: o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle.
joonistuse elegantsi ja üldmulje artistlikkusega: Üks vana lonkav järi, säng nurgas tiidakil, veenõu ja mängupäri rookõrrest suupill ... Lütseumipngis on kitjutatud kuulus romanss "See juhtus sügisõhtu vihmas", milles on tunda autori sügavat kaastunnet neiust ema ja heitlapse vastu. Siin avaldub Puskini osavõtlik suhtumine kaasaegsetesse sotsiaalsetesse draamadesse. Puskini noorusarmastuse objektid olid kõigiti väärilised inspireerima tema varajast armastuslüürikat. Armumine ühe kaasopilase õesse oli põhjuseks suurepäraste lüüriliste teoste terve armastuslaulude tsükli sünnile. Seni läbielamata tundmuse sügavus väljendus neis lauludes ka uues poeetilises vormis eleegias. Puskini eleegia, milles edaspidi hakkavad kõlama 4
õpetaja just teda ei salli, teisi kõiki armastab. Õpilase halb käitumine võib olla nii tagajärg kui põhjus: reaktsioon õpetaja ebaõiglusele või impulss, miks õpetaja last kehvema hindega nö distsiplineerib. Sellist kohtlemist on kogenud nii tüdruk kui poiss, nii koduse hooleta kui hellitatu, nii tõrjutu kui eeskujulik. Erinev on aga reaktsioon ülekohtule. Esiteks reageerivad stressi- ja kriisiolukordades erinevalt tüdrukud kui ka poisid. Teiseks aga olenemata soost, erinevaisse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvad õpilased. Kolmandaks, poiste käitumishäired ilmnevad nooremas eas kui tüdrukutel, seega on käitumisprobleemidega poiste arv tüdrukutega võrreldes ennem teismeiga suurem, hiljem tüdrukud jõuavad oma käitumisega järele (Aavik 2008), mistõttu käitumisprobleemidega tüdrukute ja poiste arv ühtlustub. Soost, staatusest ja vanusest olenemata tunneb aga konfliktis 7
7. Vestlusanalüüs, selle iseloomulikud jooned. Vestlusanalüüsi all peetakse silmas verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suunda, milles tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastu, kasutades selle uurimiseks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset analüüsi. Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse. Vestlusanalüüsi kaudu püütakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas jõuavad vestlejad kõnevoorude vahetamise kaudu arusaamiseni üksteise tegevusest ja kuidas nad oma kõnevoorude ülesehitamisel reageerivad eelmistele kõnevooridele. Transkribeeritud vestluste analüüsi lähtepunktiks on selgitada, millise sotsiaalse tegevusega on vestlus seotud: mida inimesed vesteldes teevad? Sellisel tegevusel on alati sotsiaalne iseloom.
Samas ilmamuutuste mõjud on mõistagi väga väikesed võrreldes kõigi teiste teguritega, mis inimesi mõjutavad, kasvõi inimestevahelised suhted. Teiseks võib mõju olla kaudne, seotud üldise stressifooniga, olles "viimane piisk karikasse", mis aga kajastub siiski statistikas. Näiteks suurenenud enesetappude arv, mis seostub ilusa ilmaga (kõrgaeg kevad ja varasuvi), peegeldab ilmselt suurenenud aega, mille vältel sattuda stressitekitavatesse sotsiaalsetesse situatsioonidesse ning muretseda nende situatsioonide pärast. (3) 11 3.5 Päikesepaiste mõju meile Cunningham on leidnud, et päikesepaiste ei tekita mitte ainult head tuju, vaid ka suurendab altruistliku käitumise tõenäosust. Ühes uurimuses Minneapolises seisis eksperimentaator ühe hoone väljapääsu juures ja tervitas väljuvaid inimesi, paludes seejärel neil vastata mõnele küsimusele
ilustatud nahkvöö. Naastudega vöö ühes otsas oli pannal, teine ots hargnes aga enamasti kaheks, millest üks haru oli lihtne nahkrihm, mis tõmmati läbi pandla. Teine haru, mis lõppes rihmakeelega, oli pealistatud naastudega ning jäi vabalt rippu. Mitmel pool vöö küljes võis rippuda veel täiendavaid ilunaaste. Nahkvöö külge kinnitati noatupp, mille servad olid sageli pronksiga ääristatud. Nii naiste kui ka meeste puhul tuleb arvestada, et ilmselt olid erinevad eri- sotsiaalsetesse kihtidesse kuuluvate inimeste rõivad ja ehted. Lisaks sellele, et kallid kangad ja rohked ehted polnud kõigile juba nende kõrge materiaalse väärtuse poolest kättesaadavad, reguleerisid rõivastust teatud piirideni ilmselt ka sotsiaalsed reeglid. Luksuslikumad rõivastusdetailid, näiteks pronks- ja hõbekaunistustega vööd ja osa ehteid, võisid olla kõrgemasse sotsiaalsesse kihti kuulumise tunnuseks. Läänemeresoomlastele iseloomulik rõivakaunistusviis oli väikestest
a) liberaalne mudel; b) korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 32. Konservatiivses riigis a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku huvi; b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks); c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a) uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c) poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a) kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod;
agressiooni eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks); 38.(Korrigeeriv) järelreguleerirnine on a)turuväline ja strateegiline; b)turuväline ja taktikaline; c)turusisene ja taktikaline. 75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud a)töökohapiirangud; b)kautsjon; c) kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele. c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 77.(Kultuuri) väärtused on a)abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav; b)sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79
teisitimõtlejate ja uskujate suhtes ning suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Mõju käitumisel: kõrgeim väärtus kuulekus jumalale, kelle tahe avaldub pühas tekstis, tekst määrab, milline elu on tulemuslik; vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades; veendumused loovad sisemise tasakaalu ja õnnetunde; kuulutusmeelsed, usulevitajad; kasvatavad lapsi uskumuste traditsioonis; usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele. 8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult
Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse protsessidesse: turg ei ole teistest sfääridest lahus. Inimene ei ole ratsionaalne: ei suuda alati parimaid otsuseid langetada. Inimene ei ole alati maksimaalse kasu peal väljas. 71. Cesare Lombroso on olemas kriminaalne inimtüüp, kellel on spetsiifilised tunnused. Nad on jäänukid inimese varasematelt evolutsiooni tasemetelt. Nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene. 72. Edwin Sutherland kuritegu on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Elatakse
Eesti lasteaedades on sotsiaalpedagoog harv nähtus, kuid ideaalis peaks sotsiaalpedagoogikaga alustama juba seal. Kuna laste integreerumine ühiskonda algab lasteaias, saaks seal esile kerkinud probleemid lahendada juba eos. Sotsiaalpedagoog lasteaias valmistaks lapsi ette kooliks, et neil oleks kergem uue keskkonnaga kohaneda. Ka koduseid probleeme on lasteaias lihtsam märgata. Aja jooksul õpib laps kodust olukorda varjama ning siis on seda raskem märgata. Sotsiaalsetesse probleemidesse ei ole kaasatud alati lapsed ja noored. Ka täiskasvanutel esineb olukordi, mis vajavad kõrvalise isiku sekkumist. Konflikte võib tekkida ka lasteasutuste personali vahel. Koolis on palju erinevate arusaamadega ja põhimõtetega õpetajaid, kelle vahel võib tekkida konflikte. Põhjuseid võib olla erinevaid, isiklikul tasandil, töö alased, erinevad arusaamad kasvatamisest ja palju muud. Ka siin on oluline sotsiaalpedagoogi roll
oli abstraktselt teoreetiline ja tugevasti ametliku marksistliku ideoloogia mõju all. Noorsoouuringute algusfaasis keskenduti riigisotsialistikes maades teoreetilistele spekulatsioonidele olulistest mõistetest. Esmalt arutleti klassist ja vanusest stratifitseerivate teguritena ning noorte bioloogiliste ja arenguliste tegurite alusel grupina määratlemisest. • Kon (1967): isiksuse sotsialiseerumine sotsiaalsetesse suhetesse ja institutsioonidesse, Mahler (1983): juventiseerumine – noorte innovatiivsus ühiskonnas. • Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate
oma ihadest loobumine. Tootem ja tabu Hõimupealik – talle kuuluvad kõik naised, kõik mehed on ta pojad. Inimene sai süütunde, loodi kõrgem isakuju – jumal, kujunenes välja eetika. Ülimina esinedab inimese sisemaailma. Kristlikus kultuuris on Jumal superego. -- Ühiskond on kontroll ja piiramise protsess. Kuidas on see inimesele kasulik? Ehk on see ahistamine? MARCUSE uuris, kuidas kapitalistlikus ühiskonnas toimub ihade management. Teatavad tungid inimeses suunatakse sotsiaalsetesse sfääridesse, kus see on aktsepteeritav. Sadistlike impulssidega inimesed asuvad tööle hambaarstidena. Perverssed impulsid leiavad kunstis väljenduse. sublimatsioon Unenäoteooria----- unenäod töötlevad neid erinevaid stiimuleid: 1) välised stiimulid magamise ajal 2) hiljutised sündmused 3) ... = narratiiv Unenäo eesmärk on jõud varjatud mõteteni ja teha kindlaks, kuidas toimub ja millest koosneb nn „unetöö“ – mis unenägudes aset leiab. Unetöö 4 tasandit:
tunnustab inimest indiviidina. · Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes- kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse. o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc)
seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse. Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele.
Enesehinnangu kujunemisel ning selle kaudu isiku kui isiksuse arengu suunamisel on oluline osa nn tähtsatel inimestel. Tähtsad on need inimesed, keda usaldatakse, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut respekteeritakse. REFERENTGRUPP on grupp, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab ja kellel liikmete hinnanguid ning arvamusi kasutab kriteeriumitena otsuste tegemisel ja suhtumise kujundamisel. See määrab ka inimese sotsiaalse identiteedi. Sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvatel inimestel on igaühel oma staatus, mis määratleb indiviidi positsiooni grupis teiste isikute suhtes. Kõige paremini vastab LIIDRIROLLI NÕUETELE isik, kellel on head personaalsed suhted alluvatega, kelle positiivne mõju suurneb ülesande keerukuse kasvades, kelle käsutuses on piisavalt sobivaid võimumehhanisme(edutamine, tasud- karistused, ülemuste toetus) ning kes kontrollib olukorda seetõttu, et situatsioon
ühiskonnas.Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, mille sees üksikisikud moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Ühiskonna elu reguleerivad sotsiaalsed normid, huvid tööjaotuse süsteemis, võimusuhted ja majanduslikud huvid, ideoloogilised põhimõtted. Poliitikateaduse üks olulisemaid ülesandeid seisnebki selles, et selgitada, kuidas inimeste poliitilised eelistused või valikud tulenevad nende kuuluvusest teatud sotsiaalsetesse gruppidesse, kuidas sotsiaalsed asjaolud ja nende muutused põhjustavad ning kujundavad poliitikat ja selle valikuid. Mingi ühel või mitmel tunnuse järgi eristatud inimeste gruppi, kes täidavad ühiskondlikus süsteemis ühist funktsiooni või hõlmavad ühise koha, positsiooni nimetatakse sotsiaalseks grupiks (majanduslike, religioossete, rahvuslike, kultuuriliste tunnuste abil). Sotsiaalsed grupid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Ühiskonna muutumine
Ühiskond edenes majanduslikult ja kuningavõim tugevnes. Kuna rahvas muutus rikkaks said nad endale palgaarmeed lubada. Palgaarmee komplekteeriti eraettevõtete poolt, kellele kuningas pakkus patenti. Teenistusse värvati alguses vabatahtlikke, kes pidid andma vandetõotuse ning kokkulepitud summa eest end riietama , relvastama ja toitlustama. Lisaks palale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga . Palgaarmeesse astunud kuulusid aga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Need võisid olla vabad talupojad , laostunud rüütlid, linlased või välismaalased . Kuna palgaarmee üksused ei olnud seotud konkreetse riigi või rahvaga , muutus see suhteliselt kahtlaseks, sest ta võis olla selle poolt kes talle vaid rohkem maksis. Kuna palgaarmee oli niiöelda isemajandav saatsid neid sõjakäikudele tihti kaupmehed ja naistehulgad . Kui kaupmehed varustasid neid tarbeesemetega ja naised tegid neile süüa. Sõjaväe peatuspaikades korraldati isegi laatu.
annaabi.ee 
