Ühiskonna kontrolltöö (1)

Avalik sektor -riigi-ja omavalitsusesindused
Erasektor -eraettevõtted
3.sektor- mittetulundussektor , kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada.
Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents , võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad.
Millised on erasektori ja riigi suhted?

• Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol)
  
• Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused , ettekirjutused maksude osas
  
• Sõltuvad üksteisest
  

Millised on kodanikuьhiskonna ja riigi suhted?

• Sõltuvad üksteisest
  
• Täiendavad üksteist
  
• Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus.
  

Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed, kes hakkavad hiljem erasektorites töötama.
Kodanikuühiskond: sihtasutused, mittetulundusühendused, seltsingud
Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused.
Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid)
Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank)
Ühiskonna kihistus:

• Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile.
  

Tänapäeva ühiskond jaguneb:

• Kõrgklass ehk eliit . Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus.
  
• Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud.
  
• Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus , madal palk, lihtne töö)
  

• Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema  elukutse , amet, haridus, sissetulek,  etniline kuuluvus ja sugu.
  

Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise, mis võib olla:

• Horisontaalne (ühest linnast teise)
  
• Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi)
  

• Staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse.
  

Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele
Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest.
Inimgruppide eristumine:

• Varanduslikult
  
• Rahvuslikud
  
• Usulised
  
• Soolised
  
• Vanuselised jne....
  

Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna
stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse
leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised
sotsiaalsed tunnused, nagu päritolu, varanduslik ja perekondlik seisund, maailmavaatelised väärtused ja elulaad. Ohtlik on ka situatsioon, kus mitu erinevat lõhet kattuvad ja üksteist võimendavad. Näiteks võib etniline vähemus elada koos ühes piirkonnas, mis on samas ka majanduslikult mahajäänud.
Tugevaks osutuvad niisugused ühiskonnad, kus on küll mitmeid erisusi (st ühiskond on pluralistlik), ent ükski neist ei domineeri (nt USA).
Tervikuna rikastab sotsiaalne kihitus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Oskamatu poliitika korral viivad sotsiaalsed erisused ning staatusklasside vastuolud ühiskonna kriisi või koguni relvakonfliktini
Võimu olemus: Domineerimine või ülekaalus olemine

• Poliitiline (avalikku võimu teostav )
  
• Sotsiaalne (kõik ülejäänud, perepea )
  

Teostamise meetodid:

• Autoriteetne (tingitud veendumusest/austusest)
  
• Sund (inimesed kuuletuvad hirmust)
  

Riigivõimu tunnused:

• Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
  
• Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada
  
• Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
  
• Otsused on kohustuslikud kõigile
  
• Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
  
• Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia .
  

Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on:

• Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus)
  
• Konservatism (traditsioonid, moraal )
  
• Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale)
  

Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on:

• Sotsiaaldemokraatia ( keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele)
  
• Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist)
  
• Sotsiaaldemokraatia ( solidaarsus ; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest ; nt Skandinaaviamaad)
  
• Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa)
  
• Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia ,SB, Iirimaa ,USA, ka Eesti)
  

Erakond- sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel.Eesmärk :valimiste teel võimule tulla ja siis oma eesmärgid täide viia.
Sotsiaalne tõrjutus: põhjused : töötus, erivajadus , kuuluvus mingisse vähemusrühma, piirkondlikud erinevused .