Ettevalmistav periood (0)

Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Lõik failist

Ettevalmistav periood
17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik:

vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud);
nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat , 1782 ;
19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839).

LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL

kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud
Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849
M.Körber, J.V.Jannsen, F. Kuhlbars , „Teele, teele, kurekesed!“
A. Grenzstein , „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud.
F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866;
Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J. Kunder , J.Kõrv, M.J. Eisen , E.Peterson- Särgava jt).
Jakob Pärna lastejutud , nt „ Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873.

LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917)

Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend ).
Lasteajakiri Lasteleht, 1901.
EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909.
K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu- Peedu “, „Seene- Mikk “, „Piripilli- Liisu “, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi.
K.E.Söödi, Ernst Enno , Reinhold Kamseni jt lasteluule .
Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa.
August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid

Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine

Väljaannete mitmekesisus , uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt.
Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat “, „Looduse kuldraamat “, „ Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“.
K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro ( Julius Oengo) lasteluule.
Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „ Tsemendivabrik “ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937)
Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull “ (1935) jt.
Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud , nagu Tammsaare , Luts, Mälk , Ristikivi jt.
Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt
Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus.
Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel .

Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism

1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine , üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.
1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine .
Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased.
Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „ Timur ja tema meeskond “, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer , Säde, Stalinlik Noorus.
Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal “ (1953) jt pioneerijutud.
Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „ Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949).
Loodus- ja loomajutud. R. Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „ Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “ Summ -Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A. Hindi „Angerja teekond “ (1950).
August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss ” (1947).
Lasteluule kompromissid ja saavutused: Kersti Merilaas , Felix Kotta ja Ralf Parve jt.

1950. aastate II pool ja 1960. aastad

Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „ Kadri “ ( 1959 ), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt.
Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H. Mänd , E. Niit , A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine.
Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille- Riini lood“ (1963), B.Kabur „ Rops “ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt.
Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt.

Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lillilill Õppematerjali autor

lasteluule tendentslik fantaasia mitmekesisus fantastika

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti lastekirjanduse ajalugu

EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812

Kirjandus

doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, l

Kirjandus