Elu maal ja linnas keskajal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus? Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes. Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett. Linnakultuur hääbus. Rikkamad eelistasid elada maal, kus oli turvalisem. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Roomas ehk Bütsantsis. Keskaja kultuuri väljakujunemine Rooma ja germaanlaste kultuur segunes. Tegelikult germaanlased polnud metsikud barbarid. Paljud neist olid Lääne-Rooma riigis juba mõnda aega elanud + võtsid roomlaste kultuurist palju üle + valitsejad matkisid Rooma kombeid ja riiklikku korraldust. 4. Saj võtsid goodid jm teised germaani rahvad vastu ristiusu ariaanlikus vormis.

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone  · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta

Ajalugu

14

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

aj Aasia poolsaarel.  Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine.  1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus.  Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel.  Tsistertslaste mungaordu rajamine.  1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine.  1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s  1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj  1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.  Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Kardinaalid on katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud. Kardinaalid moodustasid omamoodi õukonna ehk paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning ta oli tema saadik. Inimestelt koguti ka raha ehk kirikukümnist. Veel koguti annetusi. Müüdi ka suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad

Ajalugu

7

doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk- järgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid nõudis feodaalilt kindla hulga mehi. Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud

Ajalugu

20

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London. Esimsed ülikoolid rajati 12.saj kloostri- v linnakoolid baasil: Bologne (Ita õigustead), Pariis (teoloogia), Oxford (loodusteadused). 13.saj Cambridge (Ing), Salamanca (Hisp). Kesk-Eur esimesed ük 14.s Heidelberg, Krakov, Viin, Buda. P-Eur 17.s Uppsala. 1632 TÜ. Protestantlikud riigid: Põhja-Saksamaa (luterlus), Inglismaa (anglikaani kirik), Sveits (kalvinism), Prantsusmaa,

Ajalugu

21

doc

Keskaeg

2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel.  · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461

Ajalugu

19

doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused

Ajalugu

Kommentaarid (0)