Probleemne käitumine (0)

Üks kool
üks osakond
üks nimi
üks kursus
PROBLEEMNE KÄITUMINE
Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia
Õppejõud: üks õppejõud
üks asula ja aasta
SISUKORD
Sissejuhatus............................................................................................................................3
1. Agressiivne laps.................................................................................................................4
2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4
3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5
4. Sotsiaalsete oskuste treening .............................................................................................5
5.Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest.........................................6
5.1 Sotsiaalsed põhjused.........................................................................................6
6. Poisid, tüdrukud ja koolitemperament ...............................................................................7
7. Õpilasest tudengiks............................................................................................................7
8. Koolitemperamendita õpilane koolivälises tugikeskuses..................................................8
9. Temperamendi teoreetilisi käsitlusi..................................................................................9
10. Konfliktide olemusest....................................................................................................10
Kokkuvõte.......................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12
Sissejuhatus
Valisin teemaks „Probleemne käitumine“ sest oma perekonnas näen kõrvalt, kuidas kasvab väike poiss, kuid kes on väga probleemse käitumisega. Sooviksin kuidagi antud last ja ta vanemaid aidata suunata õigele sihile. Selleks töötasin läbi erinevaid raamatud, materjale ja infot. Samuti näen ka, et tänapäeval on järjest rohkem lapsi käitumishäiretega ning nende vanemad on väga hädas nendega. Probleemne käitumine muutub üha aktuaalsemaks ning nii mina kui ka kaaskodanikud peaksid alustama raamatutest vastuste otsimist. Kui see ei toimi ega aita, siis pärast kogu info realiseerimist on kindlasti peas mõni soovitus, kelle poole või kuhu pöörduda antud olukorras.
Oma referaadis käsitlen teemasid , mis puudutavad probleemset käitumist nii lapse- kui noorukieas. Küsimused, mille endale püstitasin, on üsna sügavamõttelised ning hargnevad veel paljudeks erinevatks osatükkideks laiali. Kas lapsed ja ka täiskasvanud inimesed soovivad midagi tõestada või näidata enda probleemse käitumisega? Kui laps on probleemne ning tema käitumine on häiriv nii lähedastele, klassikaaslastele kui ka õpetajatele, kas võib eeldada, et käitumise põhjus on tulenev lapse enda kodust? Neile küsimustega soovin ma järgevas sisus vastust leida.
1.Agressiivne laps
Käitumisprobleemi taga on sageli mitmeid häireid, näiteks keskendumisvõime puudulikkus, tähelepanematus jm. Probleemi tuleb suhtuda tõsiselt ning soovitavalt võimalikult varakult. Üks lähenemisviis on analüüsida info hankimise ja töötamisega liituvaid raskusi ning otsida võimalikke abivahendeid. Teine võimalus on suhtuda tähelepanupuudulikkusse tegevusjuhiste ja/või sisekõne häirena. Kolmandaks võib käitumisraskusi pidada kontrolliprobleemiks, st ümbritsevatelt saadava tagasiside omandamine on mingil põhjusel raske (Aro jt. 2001, 150).
Tüüpiliselt räägitakse ikka lapse käitumisprobleemidest, just nagu oleks lapses endas mingi viga või puudujääk. Tähelepanu keskendub tavaliselt väikesele inimesele, unustades ära, et käitumisprobleemi näol on peaaegu alati tegu lapse ja ta ümbruse vahelise vastastikuse mõjuga. Selles kontekstis on iga käitumine mingi sõnum teistele. Lapse teatud käitumine pole niivõrd häire, pigem ümbruskonnale esitatud väljakutse, mis ootab vastust. Väljakutsuv käitumine võib ka tähendada, et mingi ülesanne on lapsele liiga raske. Ta võib mõelda: „ Kui viskan vihiku põrandale, ei pea ma tegema neid ülesandeid; lisaks saan õpetajaga vestelda . Ta võib mind klassist välja saata, siis pääsengi koridori mängima.“ Mis iganes on sõnum, selle selgitamises peitub probleemi lahenduse võti: signaalile vastates probleem ilmselt laheneb. Sageli sisaldab vastus uute oskuste õpetamist. Kui laps näiteks kisub kedagi juustest, saamaks tähelepanu, võib talle õpetada, et sama tulemus ilmneb ka õrnal puudutamisel(Saloviita 1999, 205-206).
Agressiivne käitumine lapseeas võib käivitada ebaõnnestumiste suletud ringi, mis muu hulgas ennustab edaspidisi raskusi tööturul. Näiteks 8-aastase käitumisprobleemid ennustab koolikohanematust, mis ilmneb õpitulemustena, motivatsiooni puudumisena, agressiivse käitumisena, pidevate karistamiste ning koolist puudmisena umbes 14.a. Vanusena. Kooliprobleemid on nii otseselt kui kaudselt seotud pikaaegse tööpuudusega. Kaudse seose all mõeldakse seda, et näiteks õpiprobleemid 14. eluaastal ennustasid kutsevaliku piiratud võimalusi ning alkoholiprobleeme 27. eluaastal (Kokko 1999, 33).
2.Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga
Eestis sünnib enneaegsena igal aastal ca 7-9% kõikidest lastest. Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev( Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus ). Uurimustulemuste põhjal on väikesel sünnikaalul seos lapse hilisema arenguga. Kui probleeme esineb siis valdavalt motoorika , matemaatika , visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Seejuures matemaatika võib probleemiks nendelegi väikese sünnikaaluga lastel, kellel muu areng tundub normikohane olevat(Korhonen jt. 1997, 172, 175).
3.Antisotsiaalse käitumisega õpilased
Laialdaselt võttes võib antisotsiaalset käitumist defineerida kui käitumist, mis töötab vastu sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne käitumine sisaldab selliseid tunnusjooni nagu hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning sageli puudub ka süütunne süüteo sooritamisel. Vanemate ja täiskasvanute vaatenurgast ei ole selline käitumine soovitav või kohane ning viitab üldiselt häiretele lapse või nooruki sotsialiseerumisprotsessis (Bruno, 1992).
4.Sotsiaalsete oskuste treening
Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis võimaldavad inimesel alustada ja säilitada positiivseid sotsiaalseid suhteid, toetavad eakaaslastepoolset aksepteerimist ning rahuldustpakkuvat kohanemist koolis ja võimaldavad ka inimesel efektiivselt ja teistega liituvalt toime tulla laialdases sotsiaalses ümbruses ( Walker jt, 1995).
Sotsiaalsete oskuste treening on grupiteraapia liik, mis arendab käitumisoskust ja millel on käitumisraskusi kõrvaldav meetodite kogum, mis aitab inimestel toime tulla probleemidega ja arendab eneseteostusvõimet (Blackburn, 1999).
5. Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest
Käitumishälvikud tähtsustavad nooruki sattumisel kuritegelikule teele eelkõige kodu ja eakaaslastega seonduvaid põhjusi.
Kuritegeliku käitumise puhul ei saa rääkida ühest põhjusest. Erinevad uurijad on kuritegevuse seletamisel lähtunud erinevatest vaatenurkadest. Peamiselt tulenevad autorite erinevad käsitlused sellest, kuidas nad kuritegevuse põhjusi alagruppidesse kategoriseerivad.
Noorukite kuritegeliku käitumise põhjused võib jagada kolme üldise põhjustegrupi alla: sotsiaalsed, individuaalsed ja sotsiokultuurilised (ränne ehk migratsioon ) põhjused. Erinevate autorite käsitluses on sotsiaalsed põhjused nooruki kuritegevuse seletamisel esikohal. Eelkõige rõhutatakse perekonna mõju, täpsemalt nõrka vanemlikku järelvalvet ning karmi ja ebajärjekindlat distsipliini . Kõige vähem on uurijate tähelepanu pälvinud noorukite kuritegeliku käitumise sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused.
5.1 Sotsiaalsed põhjused
Noorukite kuritegeliku käitumise sotsiaalsete põhjustena nimetatakse sagedamini perekonna ja eakaalslaste mõju. Erinevad uurimistulemused näitavad, et perekondlikest muutujatest on kõige rohkem kuritegevusega seotud nõrk vanemlik järelvalve noorukite üle (Farrington, 1996; Loeber, 1999; Rutter & Giller, 1984).
Kuigi nõrk vanemlik järelvalve on kuritegeliku käitumise perekondlikest põhjustest olilisim, avaldub see suuremat mõju enne 10-ndat eluaastat (Farrington, 1996).
Sotsiaalsete põhjuste all käsitlevad mitmed uurijad eakaaslaste mõju noorukite kuritegeliku käitumise ilmnemisel. Arutluse all on olnud, kas enne kuriteo toimepanemist ühinetakse kõrvale kalduvate sõpradega või satutakse kuritegelike sõprade suhtlusringi pärast kuriteo sooritamist. Uurimistulemused kinnitavad, et mida rohkem on nooruki ümber kuritegeliku elustiiliga inimesi, seda suurema tõenäosusega kujuneb noorukil endal välja kuritegelik käitumisviis (Farrington, 1996). Suurt mõju avaldab noorukile kuritegelikule teele kaldunud eakaaslastest moodustunud grupid, kus kuritegeliku käitumisega noortel on kõrge staatus (Farrington, 1996).
6.Poisid, tüdrukud ja koolitemperament
Statistikaameti analüüside põhjal oli Eesti üks olulisemaid haridusprobleeme 1990-ndatel (ja on praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44)
Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005). Probleemseimad on 12-aastased poisid, kelle õppimisega hõivatus on Statistikaameti andmetel kuue aastaga vähenenud. Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida: 2005.a. oli 100 mehe kohta naissoost sissesaanuid 160 (Rummo-Laes 2006, 11-12). Naised õpivad, sest haridus on nende päästerõngas tööturul.
7.Õpilasest tudengiks
Tüdrukute kooliedu oletatavaid põhjusi on mitmeid, kuid ükski neist pole täielikult kinnitust leidnud. Poisid, kes tajuvad akadeemilises koolikultuuris oma teisejärgulisust, hakkavad end kehtestama muude (nn macho) vahenditega. Nad rõhutavad oma erinevust tüdrukutest spetsiifiliste naljade, lärmi, impulsiivsuse ning väljakutsuva käitumisega. Poistel näikse olevat vähem üksteisemõistmist ja kaastunnet . Nad üritavad pidevalt kedagi üle trumbata ( Jackson 2002, 39). Tulemuseks on konflikt õpetajate, tüdrukute ning teiste poistega.
Halb käitumine järelikult pole alati temperamendi süü, lähtudes osati poiste silmapaistmissoovist või vastandumisvajadusest. Igal juhul on oluline teadvustada, et probleemse käitumise põhjused on laiahaardelised ning temperamendi iseärasused on vaid selle üks osa.
8.Koolitemperamendita õpilane koolivälises tugikeskuses
Koolitunnis saab kuulekas õpilane parema hinde kui apaatne(ükskõikne) või kordarikkuv klassikaaslane - seda ei ole ju lihtne tõestada. Õpilane võib ka halva käitumisega üle reageerida kui talle tundub, et ta teadmised olid kõrgemad kui saadud hinne näitab; kui talle tundub, et õpetaja just teda ei salli, teisi kõiki armastab .
Õpilase halb käitumine võib olla nii tagajärg kui põhjus: reaktsioon õpetaja ebaõiglusele või impulss, miks õpetaja last kehvema hindega nö distsiplineerib. Sellist kohtlemist on kogenud nii tüdruk kui poiss, nii koduse hooleta kui hellitatu, nii tõrjutu kui eeskujulik. Erinev on aga reaktsioon ülekohtule. Esiteks reageerivad stressi- ja kriisiolukordades erinevalt tüdrukud kui ka poisid. Teiseks aga olenemata soost, erinevaisse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvad õpilased. Kolmandaks, poiste käitumishäired ilmnevad nooremas eas kui tüdrukutel, seega on käitumisprobleemidega poiste arv tüdrukutega võrreldes ennem teismeiga suurem, hiljem tüdrukud jõuavad oma käitumisega järele (Aavik 2008), mistõttu käitumisprobleemidega tüdrukute ja poiste arv ühtlustub. Soost, staatusest ja vanusest olenemata tunneb aga konfliktis osalev nõrgem osapool end ebakindlalt, reageerides selle varjamiseks ka vastavalt ehk probleemselt. Samas nii õpilase kui õpetaja ägedama vastureaktsiooni põhjustab soov end kehtestada. Kui see ei õnnestu vaimselt, kasutatakse teisi vahendeid agressioonini välja, kus vastast tahtliku haavamise või alandamisega alistuma sunnitakse. Käitumishäiretest tulenevate probleemide korral on riskipere taustaga õpilase puhul vale temperamendi mõistega mängimine Eero Kalervo Paloheimo arvates liiga lihtne ja ohtlik. Tähelepanuta jäävad siis nii õpilase kui õpetaja toimetulematuse tegelikud põhjused. Bronfenbrenner (1979) juhib tähelepanu sellele, et kodukeskkonna kvaliteet ja elusündmused võivad oluliselt mõjutada õpilase enesekindlust ja oskuste puudulikkus, kohanemisraskused, umbusklikkus, kiindumus - ja käitumishäire jms. Õpilane, kes käitub halvasti on ebakindel. Tema halva käitumise taga võib peituda varjatud põhjusi nagu hirm, küüdimatus, põnevus, kättemaks, võimu-, lähedus- või tähelepanuvajadus (Paloheimo 2008).
Õpilase ebakindlust saab õpetaja kas kahandada või võimendada, olenevalt tema pedagoogilistest võimetest ja inimlikest omadustest, kuid üksikud ülekohtused reaktsioonid ei ole õpilase ebakindluse põhjuseks. Mudilasena tundetud, armastuseta, vägivaldset ja ebaõiglast kohtlemist kogenud lapse psüühika on koolieaks juba kahjustunud. Õpilase halba enesetunnet saab hea pedagoog leevendada inimliku mõistmise kaudu, tema ebakindlus väheneb kui ta saab end teiste hulka kuuluvaks pidada ning tunneb, et temast hoolitakse kodukahjustustest hoolimata. Siiski eeldab sellise taustaga õpilase aitamine õpetajalt ka teatavaid erioskusi, ei piisa üksnes pedagoogiliseks tööks sobivatest isikuomadustest.
Soo-aspekt võib suhete pingestumisel ja koolitemperamendi avaldumisel olla arvestatav faktor, kuid ikkagi pigem õpetajaskonnaga seoses kui jutt käib õpilane-õpetaja konfliktist. Käitumisprobleemsete teismeliste poistega töötanud meespedagoog (Leemets 2008)peab teismeliste poiste käitumisprobleemide põhjuseks esmalt seda, et meessoost õpetajaid napib.
Poisid, kellel ei ole kodus ega ka koolis meheliku eeskuju, hakkavad seda otsima mujalt. Poisid tahavad näida nn tegijatena. Õppeedukuse langedes teismeeas tuleb aga otsida muid nn tegija väljundeid, mis on üheks konfliktide põhjuseks õpetajaga, samas pole konflikt õpetajaga eesmärk omaette. Algklasside temperamentsemad poisid ei kasuta oma energiat pahategude tegemiseks teadlikult. Kui õpetaja väsib õpilast kiitusega innustamast, hakkab poiss tähelepanu otsima teistmoodi. Kui õpetajal puuduvad kogemused või ka oskused võtta õpilast sellisena nagu ta hetkel on, jagades talle nii armu kui hirmu, siis ei ole see õpetaja võimeline kujundama õpilase iseloomu ja ühiskonnale sobivaid käitumismalle, sest karistamine on tema ainus vahend, mis iga kord siiski tulemust ei anna. Veelgi enam see võib anda oodatule vastupidise tulemuse. Aga vaatleme nn ebapädeva õpetaja töö võimalikke negatiivseid tagajärgi usus, et sellist õpetajat ei ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata.
9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi
Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri , lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik (rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik( tagasihoidlik , erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri (oli Austria esoteerik ja filosoof , kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika , antroposoofilise ravipedagoogika , antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja.) sõnum oli, et õpetaja peaks tundma iga lapse temperamenti, siis saab neid õigeaegselt õpetada ehk et temperament ei segaks, vaid toetaks õpilase positiivseid omadusi.
10.Konfliktide olemusest
Õpilase suhe õpetajatega mõjutab nooruki akadeemilist ja isiklikku arengut, lähtudes mõlema individuaalsetest iseloomudest ning suhte enese dünaamikast (Greene et al 1997, viidatud Dee 2007 järgi). Üks faktor mis müjutab suhte kvaliteeti, on stressitase (Dee 2007). Negatiivne suhe õpetaja ja õpilase vahel pingestub akadeemiliste ning käitumuslike probleemidega (Hamre & Pianta 2001). Ladd & Burgess leidsid , et lahendamata konfliktid õpetaja ja õpilase suhtes süvendasid õpiprobleeme, sest laps ei pühendu täielikult koolitööle. Halb suhe lapse ja lasteaiaõpetaja vahel ennustab hilisemaid õpi- ja käitumisprobleeme koolis (Hamre & Pianta 2001, viidatud Dee 2007 järgi). Konflikt ei lähtu pelgalt lapse, vaid ka õpetaja temperamendist: erinevaid inimesi häirivad erinevad asjad. Loogiline, et hea suhe pedagoogi ning õpilase vahel minimeerib laste agressiivsust (Dee 2007). Üldhariduskoolis on enam probleeme poistega. Õpetajad pööravadki rohkem tähelepanu just neile, suheldes poistega intensiivsemalt kui tüdrukutega (Morse & Handley 1985, viidatud Bandura & Bussey 2008 järgi). Juba varases lapsepõlves saavad poisid tüdrukutega võrreldes rohkem kiita kui laita (Simpson & Erickson 1987, viidatud ibid järgi). Poisse tunnustatakse heade hinnete eest ja kritiseeritakse halva käitumise pärast; tüdrukud saavad kiita pigem puhtuse ja korralikkuse eest, laita aga kehvade hinnete pärast. Selline sanktsioonide muster jätkub kooliaja jooksul (Eccles 1987, viidatud ibid järgi).
Kokkuvõte
Töötades läbi Mare Leino ja Kristi Kõivu raamatuid sain teada, et ükski käitumine ei ole tähenduseta. Igal käitumismallil on tähendus ning erinevad inimesed väljendavad neid erinevalt.
Probleemse käitumise taga on sageli mitmeid häireid, nagu näiteks keskendumisvõime puudulikkus ja tähelepanematus. Samas võib laps klassiruumis olla probleemse ja teistele ebameeldiva käitumisega, kui mingi ülesanne on tema jaoks liiga raske. Probleemne käitumine ei tulene alati inimese temperemendist nagu arvatakse. Põhjuseks võib olla silmapaistmissoov või vastandumisvajadused.
Lapse käitumine võib olla puudulik enneaegse sünniga seoses. Kui laps sünnib enneaegselt ja alakaaluliselt siis on läbi uuringute leitud et nende areng on hilisem. Korhoneni andmetel esineb probleeme enamasti motoorika, matemaatika, visuaalse analüüsi ning tähelepanu osas. Laps võib olla ka täiesti normaalse arenguga, kuid võib raskusi esineda ka matemaatikas vaid. Kuritegelikkus on samuti probleemsete käitumiste alla kuuluv osa. Käitumishälvikud ehk probleemsed noorukid satuvad kuritegelikule teele eelkõige kodu ja eakaaslastega seonduvatel põhjustel. Kuritegelikule teele sattuvate noorukite kodudes on tavaliselt nõrk vanemlik järelvalve. Poisid, kellel puudub kodudes isalik eeskuju, hakkavad otsima eeskuju mujalt. Ning kui see eeskuju ei anna head eeskuju, siis ka isalikuse puudusega poisid ei peegelda endast häid külgi.
Referaati koostades sain enda poolt tõstatatud küsimustele vastused ning loodan neid kasutada edaspidi. Soovin pakkuda tuge käitumisprobleemidega lapsele. Mõista, kuulata ja leida kindel kasutatav käitumismudel nii oma peres kasvavale poisslapsele kui ka tema vanematele.
KASUTATUD KIRJANDUS
Antisotsiaalse käitumisega õpilased- artiklite kogumik, Kristi Kõiv, Tartu 2003
Haige laps klassis, Mare Leino, Tallinn 2003
„Probleemsed“ poisid või „vale“ temperament?, Mare Leino, Avatud Eesti Fondi ja Sotsiaalministeeriumi projekti raames valminud käskkiri 2009