Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu maal ja linnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnes 11sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon?
  • Millised tegurid olid selle eelduseks?
  • Kui sa elaksid keskajal kas sa tahaksid elada maal või linnas?
  • Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal?
  • Milliseid eesmärke võis teenida keskaegne abielu?
  • Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon?
    Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat , arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus
    1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks ?
    Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 
  • Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise?
    Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi . See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett , mis viidi islamiriikidesse ja nii edendati Euroopa kaubandust. 
  • Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? 
    Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud . Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma
    Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu . Linna valitses raad , raehärrad valiti jõukate
    linnakodanike seast. 
    Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 
  • Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte .
    Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. 
    Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. 
    Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus. 
  • Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? 
    Lissabon , Ateena, Kiiev , Rooma , Veneetsia , Verona, Praha , Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin , Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu.
  • Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega?
    Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel . Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid. Kõige linnastunumad piirkonnad olid seal, kuhu koondusid olulisemad kaubateed. 
  • Kas keskaegne tsuftisüsteem oli käsitöö arengut soodustav või mittte? 
    Ei olnud, kuna piirati meistrite arvu turul, millega pidurdati tootmise arengut. 
    Naine keskaegses maailmas
  • Millised olid keskajal erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse kuulnud naiste kohustused? Võrdle neid meeste ülesannetega. 
    Maaharijate seas oli naise tööpanus mehega võrreldes peaaegu et võrdne. Ka käsitöölistena töötasid nad koos meestega ja juhtisid kaupmeeste äraolekul äri. Nad kudusid kangaid ja vaipu oma perekonnale , arvestasid toidu ja organiseerisid teenijate tööd (kui neid oli muidugi), samuti oli nende ülesanne lapsi kasvatada. 
  • Milliseid eesmärke võis teenida keskaegne abielu?
    Rikkus, kuulsus naise perekonna poolt mida mees tahtis ja laste saamine, ehk oma suguvõsa edasi kandmine. 
  • Millega ja kuidas põhjendati naiste madalamat ühiskondlikku positsiooni võrreldes meestega?
    Arusaama kohaselt oli naine süüdi patus mis toimus Eedeni aias. Arvati ka et naise loomus on nõrk, ta on püsimatu ja reetlik. Seepärast pandi nad käsitööd tegema et nende keha paigal hoida ja ohjata. 
  • Elu maal ja linnas #1 Elu maal ja linnas #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SeidyT Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaeg
    80
    docx

    Keskaeg

    1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

    Keskaeg
    10nda klassi ajaloo konspekt
    60
    rtf

    10nda klassi ajaloo konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    88
    rtf

    Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu
    Eesti Uusaeg
    70
    docx

    Eesti Uusaeg

    Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad (magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade alamkihist 72,5%. Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus, mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva Liivimaa hertsogkonna rüütli ja maaõigus, mis sisaldas nii tsiviil- kui kriminaalõigust koos protsessikoodeksitega. Troonil olnud Elisabethi ei huvitanud balti erikord. Uued võimalused tekkisid pärast Katariina II trooniletulekut, 1764. aastal saadeti Liivimaa

    Ajalugu
    Ajalugu läbi aegade
    40
    doc

    Ajalugu läbi aegade

    2. suur feodaalid (hertsogid krahvid) 3. väike feodaalid (rüütlid kellel olid suured maad) 4. väike rüütlid rüütlid kellel olid väiksed maavaldused. Kehtis põhimõte minu vasalli vasall pole minu vasall. Kohustused olid ainult selle senjööri ees kellele anti truudus vanne. Kuningas jagas maid ehk lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele neid maa juppe. Kuninglalt sai ka immuniteedi kirju mis andsid feodaalile kohtu ja maksukogumis õiguse oma maal. Lääni kord oli mõeldud riigi tugevndamiseks, kuid lõpuks jagati riigi maad laiali ja lojaalsus ja ühtsus kadus. Tekkisid pidevad kodusõjad ja euroopas kujunes äärmine killustatus . Läänide nimetused ja nende erinevused. Benefiits- polnud pärandatav Domeen- kuningate maavaldused Alloos- Täielikus omanduses olevad maavaldused. Feood- oli vabalt päritav ja polnud vaja senjööri kinnitust Ajajooksul laienesid lääni saamise võimalused võidi anda ka nais päriatele

    Ajalugu
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis

    Geograafia
    Õigusfilosoofia ajalugu
    110
    doc

    Õigusfilosoofia ajalugu

    eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid).

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun