Ühiskonnaopetuse eksamiks kordamine (0)

Kordamine 
ühiskonnaõpetuse 
eksamiks
Nüüdisühiskond
 Ühiskonnasektorite eristatavus ja 
vastastikune seotus , tööstuslik 
kaubatootmine, rahva osalemine 
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus 
inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste 
tunnustamine. 
Heaoluriik
 Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu 
tase oma  kodanikele  
 Encyclopędia Britannica : valitsemise viis milles riik mängib 
otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku 
heaolu kaitsmisel ja edendamisel. 
 Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib 
kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused.
 Eesmärk pakkuda ühishüvesid
Heaoluriigi kaks põhilist tunnust
 Ressursside ülekandmine ühest 
valdkonnast teise ja ka rikkamatelt 
ühiskonnaliikmetelt vaesematele.
 Pool avalikest kuludest läheb 
sotsiaalsfääri vajadusteks.
Peamised heaolurežiimid
 Sotsiaaldemokraatlik mudel:
 Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja 
sotsiaalsest  staatusest
  Keskne  heaolu eest vastutaja on RIIK
 Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja  arstiabi  on 
samasugune õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
 Kõrged  maksud !
 Inimesed nõus neid maksma, kuna saavad siis tasuta mitmeid 
sotsiaalhüviseid tarbida
 Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome
 Konservatiivne  heaolumudel
 Vanim heaolumudel, aluse pani Bismarck 
Saksamaal. 
 Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, 
kelle palk ja  sotsiaaltagatised  peaksid  katma  ka 
ülalpeetavate  pereliikmete  vajadused. 
 Töötaja, kes maksnud  suuremaid  makse, saab 
vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat 
hüvitist.
 Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem 
koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul.
 Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa
  Liberaalne  heaolumudel:
 Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning 
minimaalriik.
 Ri gi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine 
vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja 
valikuvabaduse kindlustamine.
 Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub 
nende rahakoti paksusest.
 Madalad maksud!
Näidisriigid: USA,  Suurbritannia
 Perioodi, mille jooksul üks  valitsemiskord  
vahetub teisega , tuntakse kui ülemineku- 
ehk siirdeperioodi. 
 Siirdeühiskonnale iseloomulik 
sisepoliitiline ja majanduslik  ebastabiilsus . 
Demokraatia- rahva võim

Demos-rahvas, kratos-võim

Demokraatia peamised tunnused:
1.
Vabad ja õiglased valimised 
2.
Alternatiivsed teabeallikad
3.
Konkurents  võimu nimel
4.
Seaduste ülimuslikkus (õigusri k)
5.
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud 
teineteisest
6.
Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine
7.
Tsivi lkontrol  relvajõudude üle
8.
Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim
Demokraatia vormid
 Esindusdemokraatia:  Kodanikkond  võib oma esindajaid 
(parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid 
sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu 
rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. 
  Osalusdemokraatia  ehk otsene demokraatia: Heaks 
näiteks on  referendum  kui valijaskonna kollektiivne 
otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib  osalusdem . 
vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja –
kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone.
 Eestis hetkel selgelt ka  eliitdemokraatia  ehk ühiskonna 
juhtimine on väikearvulise eliidi käes?
Maailma suurim demokraatia
 Maailma suurima demokraatiaga riik on 
India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23 
ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 
üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid. 
Ühiskonna jätkusuutlikkus
 Jätkusuutlik areng on areng, mis  rahuldab  
praeguste põlvkondade vajadused ja 
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste 
põlvkondade samasuguseid huve ehk 
ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste 
arvelt.
Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid
 Ühiskonna sidusus
 Heaolu kasv
 Ökoloogiline tasakaalustatus
 Eesti kultuuri elujõulisus
Jätkusuutlik ühiskond
 Võim peab olema  legitiimne  ehk 
õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu 
väärtusi mis rahvas
 Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, 
kodanikke   kaasav
 Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet
Ühiskonna sidusus

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm 
peamist sektorit: 
1.
Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja 
omavalitsusasutused)
2.
Teine ehk erasektor  (eraettevõtted)
3.
Kolmas ehk mittetulundssektor 
(kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused)
Millisesse sektorisse kuulub?
 Eesti Pank
 MTÜ  Lagedi
 AS Regio
  Hansapank
 Balti Ajakirjanike Föderatsioon
 Eesti Korvpallili t
 Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit
 Rahvastikuregister
Riik
 Riigi 3 põhitunnust
 1.  Territoorium
 2.  Rahvastik
 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui 
sisemine iseseisvus)
Sotsiaalne kihistus
 Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks 
majandusressursside , elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu 
jne alusel. 
 Sotsiaalne  mobiilsus : liikumine ühest klassist teise.
 Nt: Horisontaalne-li kumine ühest linnast teise
 Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks
 Põlvkondadevaheline mobi lsus- lapsed valivad teise 
elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. 
Staatus
 Omistatud staatus: Iga kuningatütar on 
printsess , olenemata tema tahtest.
 Omandatud ehk saavutatud staatus: 
abikaasaks olemine,  tudeng  olemine.
Inimkonna eristuse alused
 Varanduslik
 Regionaalne: linn versus  maa
 Rahvuslik
 Ideoloogiline, sh usulike
Võim
 Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste 
tegevust ja saavutada sel vi sil oma huvide el uvi mine. 
 Võimu teostamise meetodid:
 1. Autoriteet-veendumus, et võimu nõudmised on targad.
 2. Traditsioon- dünastiad, kes  sajandeid  valitsenud
 3.  Karismaatiline  li der-juhitalent ja li drioskus. Nt.  Stalin , 
Hitler jne.
 4. Mõistuslik kaalutlus- maksan  makse, sest see on mul e 
kasulik.
Võimule ainuomased tunnused
 Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida 
nende täitmist
 Õigus koguda makse
 Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja 
sisekorra tagamiseks
 Õigus ja kohustus korraldada riigi 
igapäevaelu
Riigivõimu komponendid
1.
Asutused ja institutsioonid
2.
Riigibürokraatia
3.
Kirjalikud õigusnormid
Vabad valimised

Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet:
1.
Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes 
hakkavad seadusi vastu võtma
2.
Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule
3.
Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale
4.
Valimised harivad kodanikke poliitliselt
Vabade valimiste põhimõtted
 Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud 
alates 18. eluaastast. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 
18. eluaastast, ri gikokku 21. eluaastast, presidendiks 40. eluaastast). 
 Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike 
veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt 
tegutseval  parteil .
 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil parteidel, 
üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete 
propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 
hääl.
Valimissüsteemid

Majoritaarne ehk 

Proportsionaalne 
enamusvalimine

Saadikukohad jaotatakse 
proportsionaalselt ehk võrdeliselt 

Ühemandaadiline 
neile antud häältega, nt 7% saanud 
valimisringkond  ehk igast 
partei saab 100-st kohast 7. 
ringkonnast pääseb parlamenti 

Mitmemandaadilsed 
vaid 1 saadik
valimisringkonnad

Kandidaat seatakse  üles erakonna 

Valituks osutub see, kes saab 
nimekirjas
kõige rohkem hääli

Avatud nimekiri: suurima toetuse 
1) Lihthäälte enamus: võitja see, kes 
saanud isik tõuseb nimekirjas 
ettepoole  
saab rohkem hääli kui teised

Suletud nimekiri: uut  pingerida  ei 
2) Absoluutne enamus: Koguda 
moodustata, kodanike  tahe  mõjutab 
tuleb 50% + 1 hääl. 
vaid seda, mitu inimest ühest 
nimekirjast parteisse pääseb. 
Eelis: Lihtsus, selgus. 

Eelis: Hääled ei lähe kaduma, 
Puudus: Eelis suurtel juhtparteidel, 
parteide võrdsemad võimalused.
diskrimineeritakse väiksemaid. 

Puudus: Keerukas, erakondade suur 
mõju valimistulemustele. .Parlamenti 
Kaotajate hääled lähevad raisku
võib pääseda isik, kes sai vaid 100 
häält kuid oli suletud nimekirja 
eesotsas..
Erakonnad tänapäeva  poliitikad
 Erakonnaseadus: 
   Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik 
poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 
liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide 
väljendamine ning riigivõimu ja kohalike 
omavalituste  teostamine , ning mis on 
registreeritud käesolevas seaduses sätestatud 
korras. 
Erakond on MITTETULUNDUSÜHING!
Vasakparteid
 Astmeline  tulumaks
  Haridus  peab oleme kõigile kättesaadav
  Toetuste  ja sotsiaalteenuste osutamine
 Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik 
Erakond ja Eestimaa  Keskerakond
Paremparteid
  Ideoloogilised  platvormid suhteliselt 
erinevad
 Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas
 Esikohal vabadus
 Eesti:  Reformierakond , Isamaa ja Res 
Publica  Liit.
Valitsemine ja avalik haldus
Parlamentarism
 Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta 
on riigi esindaja suhetes välisriikidega
  Parlament  on seadusandlik võim ja tähtsaim 
võimuinstitutsioon!
 Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt ri gi elu.
 Valitsus ja  parlament  peavad teineteist  toetama , vastasel 
juhul valitsuskriis. 
 Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal
 Näited: Suurbritannia
Presidentalism
  President on valitsuse juht ehk  peaminister ning 
ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid 
ametisse panna ja neid tagandada.
 President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on 
vägede ülemjuhataja
 Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka 
seadusandlik võim!
 Näide: USA
Poolpresidentalism
 President peab parlamendiga rohkem 
arvestama ja peale presidendi on ka 
peaministri  ametikoht .
 Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa. 
Parlament- seadusandlik võim!

Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne.

Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti ri gid. 

Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk  spiiker , kelle valivad 
parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa.

Komisjonid: parlamendi tööorganid. 

Alatised  komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon.

Ajutised  komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned 
kuud. 

Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse.

Opositsioon : Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus 
kritiseerida valitsuse  ettepanekuid . 

Fraktsioon  ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt 
ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna  nimetust , näiteks 
Keskerakonna fraktsioon.

Parlamendi ülesannete nimetamiseks kasuta põhiseadust!
Seadusandlik võim Eestis
 Riigikogu 101 liiget
 Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 
aastaks.
 Kandideerida saab 21. aastane Eesti 
kodanik.
Täidesaatev võim- Vabariigi 
Valitsus
 Koosneb peaministrist ja ministritest
   Valitsus annab seaduste täitmiseks 
õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi
 Ministeeriumi tööd juhib  kantsler
 Valitsuse juures  Riigikantselei , mis korraldab 
valitsuse asjaajamist, juhib ri gisekretär.
 Taasiseseisvunud Eestis olnud ainult 
koalitsioonivalitsused.
 Ülesanded vaata põhiseadusest!
Kohtuvõim
 Kohtuvõim on õigust mõistev organ.
  Kohtunikud  eluaegsed
 Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline
Eesti Kohtusüsteem
Kohalik  omavalitsus
 Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn.
 Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t elanike 
valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil 
puudub.
 Kaks kandvat institutsiooni:  volikogu  ja valitsus.
 Volikogu valitakse 4 aastaks. 
 Maavanema määrab ametisse Vabari gi valitsus.
Rahvusvahelise suhtlemise normid
 Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
 Lahendada tülid rahumeelselt
 Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikida 
territoriaalset terviklikkust
 Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi
 Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
 Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi
 Edendada koostööd riikide vahel
 Järgida rahvusvahelise õiguse norme.

Document Outline

• Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks
• Nüüdisühiskond
• Heaoluriik
• Heaoluriigi kaks põhilist tunnust
• Slide 5
• Slide 6
• Peamised heaolurežiimid
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Demokraatia- rahva võim
• Demokraatia vormid
• Maailma suurim demokraatia
• Ühiskonna jätkusuutlikkus
• Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid 
• Jätkusuutlik ühiskond
• Ühiskonna sidusus
• Millisesse sektorisse kuulub?
• Riik
• Sotsiaalne kihistus
• Staatus
• Inimkonna eristuse alused
• Võim
• Võimule ainuomased tunnused
• Riigivõimu komponendid
• Vabad valimised
• Vabade valimiste põhimõtted
• Valimissüsteemid
• Erakonnad tänapäeva poliitikad
• Vasakparteid
• Paremparteid
• Valitsemine ja avalik haldus
• Parlamentarism
• Presidentalism
• Poolpresidentalism
• Parlament- seadusandlik võim!
• Seadusandlik võim Eestis
• Täidesaatev võim- Vabariigi Valitsus
• Kohtuvõim
• Eesti Kohtusüsteem
• Kohalik omavalitsus
• Rahvusvahelise suhtlemise normid