Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva demokraatia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks rahvas on demokraatia poolt?
Tänapäeva demokraatia
Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu:
- vabadus
- omavalitsus
- kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost
- salliv suhtumine vähemustesse
- pluralism , tolerantsus erinevuste suhtes
- avatud, avalik ja kriitiline arutelu
- hääleõigus kõigile
- õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud.
Tänapäeval ei ela me demokraatias , vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt , esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid.
Miks rahvas on demokraatia poolt?
Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke , halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi. Uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks.
Demokraatia pakub välja võimaluse, et valitsema võib pääseda ka see, kes muidu mistahes muu süsteemi korral kunagi valitsema ei pääseks. Nii võib öelda, et W.Churchill ei oleks iial pääsenud peaministrina valitsema Suur-Britanniat, kui seal ei oleks kehtinud demokraatlik kord. Just see on see ainuke põhjus.
Poliitikutel lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest.
Demokraatia sünnib ühiskonnas kodanike endi demokraatliku kujunemise kaudu siis, kui riik selleks eeldused loob,:
-   demokraatlik riik pakub inimestele objektiivset infot või vähemalt loob sellised eeldused, et kodanikud oleks võimelised objektiivset infot võimalikult lihtsalt hankima.
-   demokraatlik riik pakub inimestele võimalusi osaleda kogukonna, ühiskonna ja riigi oluliste probleemide kriitiliseks arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks.
-   kui riik ei ole võimeline sallivalt ja tunnustavalt suhtuma teistesse (rahvus-, sotsiaalsetesse-, kultuuri-) huvirühmadesse , siis on ta selle poolest halvaks eeskujuks ka oma rahvale.
Tänapäeva demokraatia #1 Tänapäeva demokraatia #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete7 Õppematerjali autor
Tänapäeva demokraatia kirjeldus ja tunnusjooned.

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia tänapäeva maailmas-probleemid ja lahendused
4
odt

Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused

Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama

Ühiskond
Demokraatia liigid
12
docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia..................

Õigusalane kirjutamine
Demokraatia liigid
11
docx

Demokraatia liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson DEMOKRAATIA LIIGID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus') (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike

Õigus alused
Demokraatia liigid
28
docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia.....................................................................................

Ühiskond
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate

Ühiskond
Demokraatia vormid ja areng
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

carinapeek profiilipilt
carinapeek: Täitsa hea
20:56 13-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun