50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
290848
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia.........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson DEMOKRAATIA LIIGID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus') (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA.................................................................................
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel.
enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised
Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid