Hansa- ja Euroopa Liit (0)

SISSEJUHATUS
Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles ‘salk, jõuk’), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel.
Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida , elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid .
Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused.
HANSA LIIDU ESILEKERKIMINE
On tihedalt seotud linnade erilise rolliga keskajal. Keskaegne feodaalne süsteem jagas ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kellel kőigil olid erinevad juriidilised őigused. Keskvőim kuulus „isikute ühenduse riigile“, kuhu kuulusid üksikud aristokraadid ja nende perekonnad. Feodaalsüsteemis olid aristokraatiasse kuuluvatel inimestel üksteise
vastu kohustused, mis tähendas seda, et indiviidide vahel eksisteeris lojaalsus ja
sőltuvus. Rahvuse mőiste ei eksisteerinud keskajal ja ka rahvusriikide poliitiline
süsteem ei olnud veel välja kujunenud enne XIX sajandit. Keskaegne süsteem
„isikute ühenduse riik“ tähendas seda, et linnadel oli vabadus oma elu teatud määral
organiseerida. Nad moodustasid ühendused, mis vandusid üksteisele truudust. Edasi
arenesid neist välja kohalikud kogukonnad.
HANSA LIIDU TEKKIMINE JA ARENG
Hansa Liidu algust ei ole vőimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult
XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pőhja-Saksa kaupmehed ,
kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui „rändkaupmehed“
kaubanduskeskustesse, kus nad lőid oma organisatsioonid kauplemisőiguste kaitseks.
Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin „Hansa“, mis alamsaksa keeles
tähendas „jőuku, seltskonda“. Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi
1161. aastal, kui tegutses „gemeenen Koopmans“ Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal
üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Pőhja-Saksa kaupmeestele anti teatud
kaubandusőigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi
Pőhja-Saksa piirkonnas, näiteks őiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati vői
siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Pőhja-Saksa
kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kőik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed
endale saada eriőigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega.
Üheks põhjuseks Hansa Liidu arengu kiirenemisel oli uue laevatüübi – koge – ilmumine XII sajandi teisel poolel. See laev oli parem kui normannide sõudepaadid. Koge oli purjelaev masti ja kõrgete poortidega, mis tegi võimalikuks suuremat
kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada.
Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta .
XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lőunakaldal, välja
suruma , vői nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud
neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143 . aastal sai
Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu – nii nagu
Lüübek – asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vői nende lähedal, kuid ei
omanud linna staatust enne sakslaste vőimu alla langemist. Sakslased andsid neile
linnaőigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes
piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana,
rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval),
mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud
1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mőned aastad hiljem ja andsid oma vőimu üle
Mőőgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa
kaupmeest, kes hakkasid rajama linnalaadset asustust linnuse jalamile, kőrvale tekkis
ka eestlaste asula. Rootsi ja Venemaa kaupmehed elasid samuti linnas, mis 1248 .
aastal sai Taani kuningalt linnaőigused vastavalt Lüübeki Hartale. Endistes saksa
linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga
vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud . Sakslaste liikumine itta Balti
riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid
nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases mőistes haarab enda alla piirkonna,
kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida- Preisimaa . XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa
Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu.
Hansa linnade areng algas XIII sajandil. Saksa Rahva Püha- Rooma riigi keisri
keskvőim nőrgenes, jättes järele vőimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama
liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid
igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vőőrustajaks
esimesele „Hansapäevale“, mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide
kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need
sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi
tagasi andma kőik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vőtnud.
EUROOPA LIIT
Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik , samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon. EL on ainulaadne. Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid , millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt , et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.
MIDA EUROOPA LIIT TEEB?
Vähem piire rohkem võimalusi
Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil reisida passi - ja piirikontrolli läbimata. Isiklikuks tarbimiseks võib ilma täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha – euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Selle tulemusena on tootjad ja jaemüüjad põhjendamatult kõrgeid hindu alandanud. Ostu-, puhkuse- ja ärireisid ühest eurotsooni riigist teise on muutunud odavamaks, sest enam pole vaja valuutat vahetada ega komisjonitasusid maksta. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Elanikud võivad valida erinevate elektri- ja gaasitarnijate parimate pakkumiste vahel. ELi kodanik võib soovi korral elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Need õigused laienevad järk-järgult ka kümne 2004. aastal ELiga ühinenud riigi kodanikele.
Rohelisem Euroopa
Euroopa rahvad on väga keskkonnateadlikud. EL pingutab kogu maailmas, et kaitsta loodust ja edendada jätkusuutlikku arengut. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist ja kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tegevuse osa on ka ELi uuenduslik 2005. aastal rakenduv kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem, mis võimaldab tootjatel osta ja müüa piiratud arvul saastelubasid.
Saaste ei tunnista riigipiire, seepärast on ELi liikmesriigid astunud ühiseid samme keskkonnakaitse mitmes valdkonnas. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged reeglid. Näiteks ei saa Euroopa ohtlikke jäätmeid enam ladustada vaestes riikides nagu seda varemalt tehti. Euroopa Liit soovib korraldada transporti, tööstust, põllumajandust, energeetikat ja turismi sel moel, et nende areng ei hävitaks meie loodusvarasid, teiste sõnadega on säästev areng see, mis võimaldab majandusel kasvada ja tagab elanikkonnale tuleviku.
Välismaale õppima
Umbes kaks miljonit noort kasutab juba ELi programmide toetusel võimalust õppida ja ennast arendada mõnes teises Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ja piirülesed partnerlusprogrammid Erasmus , Leonardo, Socrates on hästi tuntud. Euroopa Liit ei otsusta koolitusprogrammide sisu üle, kuid tagab, et omandatud haridust ja erialast kvalifikatsiooni tunnustatakse ka teistes ELi riikides. 
Euro
Euro (€) kasutuselevõtt on ilmselt Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam saavutus. Ühine raha on käibel 12 riigis, seega kasutab eurot kaks kolmandikku ELi rahvastikust. Euro kasutajate arv kasvab, kui uued liikmesriigid pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist eurotsooniga liituvad. Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Kupüürid on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi riigid, kus on käibel euro: Austria, Belgia, Hispaania , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Luksemburg , Madalmaad, Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa, Soome. ELi riigid, kus euro ei ole käibel: Taani, Ühendkuningriik, Rootsi, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia , Tšehhi Vabariik ja Ungari.
Töö ja heaolu
Euroopa Liidu juhid on lubanud, et liidust saab konkurentsivõimelise majanduse ja kvalifitseeritud tööjõuga maailma dünaamilisim teadmistel põhinev ühiskond. Seepärast püüab EL tagada kõigile kiire internetiühenduse koolis, kodus ja töökohal.
Ettevõtjaid ja valitsusi kutsutakse üles kasutama rohkem ja paremini interneti võimalusi. Teiseks prioriteediks on töötajate infotehnoloogia -alane koolitamine ja elukestva õppe korraldamine. Üks kolmandik Euroopa Liidu 100 miljardi eurosest eelarvest kasutatakse majanduse edendamiseks ja töökohtade loomiseks ebasoodsates piirkondades ning töötute ja erialase väljaõppeta töötajate koolitamiseks. Iirimaa ja Hispaania teatavate piirkondade elanike olukord on täna tunduvalt parem kui 20 aastat tagasi. ELi sisepiirideta ühisturg ja ühise raha, euro, käibelevõtmine on juba loonud miljardite eurode väärtuses rikkusi ja mitu miljonit uut töökohta. Lisaks investeerib EL homsetesse töökohtadesse juba täna, rahastades uurimis- ja arendustegevust kõrgtehnoloogia valdkonnas. ELi juhid on lubanud suurendada neid kulutusi aastatel 2001–2010 rohkem kui 50% võrra.
Vabadus, turvalisus ja õigus
Kõik soovivad elada turvaliselt, kaitstuna kuritegude ja terrorismi eest. Seepärast teevad ELi liikmesriigid koostööd rahvusvahelises terrorismivastases võitluses ning piiriülese narkootikumide ja inimkaubanduse ennetamiseks. Nende kuritegude osas kehtivad liikmesriikides ühised õigusaktid ning on tagatud igakülgne koostöö politsei, tollitöötajate, migratsiooniteenistuste ja kohtute vahel. Üks konkreetne näide on Euroopa vahistamismääruse vastuvõtmine, mis lihtsustab kuriteos kahtlustatud isiku vahistanud liikmesriigi jaoks tema väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks.
KOKKUVÕTE
16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud . Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.
Euroopa rahvaste kultuurid ja keeled on erinevad, kuid neil on ka ühised väärtused – demokraatia, vabadus ja sotsiaalne õiglus. EL kaitseb neid väärtusi, tugevdades Euroopa rahvaste koostööd, edendades ühtsust läbi mitmekesisuse ja tagades, et otsused tehakse kodanikele võimalikult lähedal. Käesoleval sajandil kasvab vastastikune sõltuvus maailmas veelgi, seetõttu on olulisem kui kunagi varem, et Euroopa kodanikud teeksid koostööd teiste rahvastega, tunneksid huvi, oleksid avatud ja solidaarsed.
SISUKORD

Sissejuhatus

Hansa Liidu esile kerkimine lk 2

Hansa Liidu tekkimine ja areng lk 3

Euroopa Liit lk 4
5. Mida Euroopa Liit teeb? lk 5-6
6. Kokkuvõte lk 7
8. Kasutatud kirjandus lk 8