Sessoonne afektiivne häire (referaat) (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
Ingrid Leichter
10.T klass

SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE

psühholoogia referaat
Hindaja : Eda Peinar
Rakvere 2011

SISUKORD

SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE – MIS SEE ON? 4
1.1Mis seda põhjustab? 4
1.2 Tagajärjed 4
1.3 Kus ja kellel esineb kõige sagedamini? 5
2. MIKS ON VAJA TEADA KESKONNA MÕJUST KÄITUMISELE? 6
3.1 Kuumuse mõju käitumisele 7
3.2 Külm temperatuur ja käitumine 8
3.3 Tuul ja käitumine 8
3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? 9
3.5 Päikesepaiste mõju meile 11
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Ilma ja kliimavööndiga on seotud mitte ainult erinevad käitumuslikud eripärad, vaid sageli ka emotsioonid , meeleolu, stress , psüühilised ja füüsilised haigused. Ka temperatuur, niiskus, tuul, valgus, õhurõhk mõjutavad või võivad mõjutada inimeste käitumist ja meeleolu. Tõenäoliselt on meile eri vormides nende kõigi mõju tuttav – kui läheb külmaks, siis käitume me viisil, mis vähendab külmaga kokkupuutumisel tekkivat ebamugavustunnet. Väljasviibimise aktiivsus langeb või siirdub mingisse teise vormi (ei minda enam telkima, vaid suusatama). Samuti, reisides parasvöötme kliimast väga palavasse piirkonda, võime me tugevasti piirata oma välist aktiivsust, lebades lihtsalt palmi all.

1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE – MIS SEE ON?

Sessoonne afektiivne häire(ingl k SAD seasonal affective disorder ), ehk sessoonne depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne seisund, mille kutsub esile päikesevalguse vähenemine ja ilmastiku olude muutumine. See varieerub koos aastaajaga. Depressiivse episoodi sümptomid on hüpersomnia ehk ülemäärane unevajadus, tujulangus, energiapuudus, ülesöömine ja isu süsivesikute järele, kaalu tõus (3).
Enim uuritud SAD-i muster tähendab seda, et eelmainitud sümptomid esinevad talvel ja parem tuju (hüpomaania) esineb suvel, ning et hüpersomnia meenutab talveunes loomi, on seda häiret hakatud seostama lühenenud päevaajaga (3).

Mis seda põhjustab?

Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb meid uniseks. Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini, ainet, mis muudab inimese erksaks ja tõstab meeleolu. Nii on päeval inimese kehas rohkem serotoniini, öösel aga melatoniini. Talvel, kui on pime aeg, on kehas palju melatoniini ja seepärast võib inimene tunda end jõuetu ja unisena (1).

1.2 Tagajärjed

Hooajalise meeleolulangusega kaasneb sageli isu magusa järele, üldse suurem isu ja siis ka suurenenud kehakaal mis masendab veelgi. Teistest sümptomid on suurem väsimustunne, aktiivsuse langus, unisus , ärrituvus, häired inimestevahelistes suhetes (2).

1.3 Kus ja kellel esineb kõige sagedamini?

Sügismasenduse esinemissagedus on suurem kõrgemail laiuskraadidel, sest seal kõigub päeva pikkus aasta jooksul teiste laiuskraadidega võrreldes rohkem. Skandinaaviamaades on sügismasendus probleemiks 3-4% elanikkonnast. Suurem risk haigestuda on 20-40aastastel naistel ja 60-90% sesoonse depressiooni käes kannatajaist ongi naised (1).
Sesoonne depressioon võib tekkida ka lastel ja noorukitel, harvemini eakatel inimestel (1).

2. MIKS ON VAJA TEADA KESKONNA MÕJUST KÄITUMISELE?

Viimaste aastakümnete uurimused on tegelenud päris palju küsimusega, mis võib inimeste käitumises muutuda, kui nad satuvad ebatavalistesse kliima oludesse: väga kõrgesse või madalasse temperatuuri või ebatavaliselt valju tuule kätte. Sellised uurimused võimaldavad vastata üksikasjalistele küsimustele keskkonna ja käitumise seoste kohta. Näiteks kuidas mõjutavad kõrged välitemperatuurid agressiivset ja vägivaldset käitumist ühiskonnas? Sellised küsimused, mis seostavad füüsilise keskkonna mõju inimesele endale ja inimeste vahelisele käitumisele, on olulised vähemalt kahel põhjusel: esiteks mõned kultuurid elavad pidevalt äärmuslikes temperatuuritingimustes, kas siis troopikas või arktilises kliimas. Kas sellised temperatuuri erinevused mõjutavad käitumist? Igal juhul viitab see kõik vajadusele mõista ebatavaliste või isegi üsna pehmete looduslike tingimuste muutumise mõju käitumisele (1).
Teine põhjus, miks on vaja teada rohkem füüsilise keskkonna mõjust käitumisele, on see, et me ise tekitame suuri muutusi looduskeskkonnas. Muutusi, mis võivad omada kahjulikke mõjusid käitumisele, olles seega tugevaks argumendiks selliste looduskeskkonna muutuste vastu võitlemiseks. Näiteks kui on võimalik näidata, et pidevad tugevad tuuled omavad negatiivseid mõjusid vaimsele tervisele, füüsilisele heaolule ja käitumisele, võiksime me ümber hinnata nende ehitiste disaini, mis suurendavad tuule kiirust jalakäijate alades. Teine sellekohane näide on moodne tehnoloogia, mis osades maailma piirkondades tõstab linnakeskkonna temperatuuri (1).
3. KUIDAS JA MISSUGUSED ON ILMASTIKU, KLIIMA JA KÄITUMISE SEOSED?
Vaatleme ilmastiku muutujate mõju käitumisele – sellised muutujad võivad olla kuumus, külm, valgus, tuul ja õhurõhk; samamoodi aga ka kliima mõju käitumisele. Samuti tuleb vahet teha, mida me õieti mõistame ilma all ja mida kliima all. Sõna ilm viitab suhteliselt kiirelt muutuvatele või hetkelistele tingimustele, nagu näiteks külmalaine või kuumalaine. Kliima viitab pigem keskmistele ilmastikutingimustele või valdavale ilmastikule pikema ajaperioodi jooksul. See eristus on keskkonnapsühholoogia mõttes oluline, kuna kliima mõju inimese käitumisele ei ole alati sama mis ilmastiku mõju käitumisele (3).
Võiks väita, et teoreetiliselt mõjub tsivilisatsiooni arengule kõige stimuleerivamalt see, kui on tegemist mõõduka kliimaga , viljaka pinnasega, sellest tuleneva ületootmisega ning omakorda sellest tuleneva ülemklassi tekkega (3).

3.1 Kuumuse mõju käitumisele

Kehatemperatuur , füüsilise aktiivsuse ainevahetus, võimekuse tase antud ülesandes, motivatsioon ja stress on kõik faktorid , mis võivad põhjustada kuumuse erinevat mõju sooritusele (3).
Kuumus halvendab keerukate vaimsete ülesannete lahendamist pärast pikemaajalist kuumuse käes olemist, halvendab ka füüsilisi võimeid, juba pärast suhteliselt lühiajalist kuumuse kes olemist, ning võib kahjustada või parandada valvsust (3).
On leitud, et rohkem vägivaldseid kuritegusid tehakse pigem kõrgema keskmise temperatuuriga piirkondades kui jahedamates kohtades (3).
Töötades näiteks sulatusahjude või muude kõrget temperatuuri tekitavate asjade juures võivad sellistes tingimustes tekkida soolapuudus ja lihaskurnatus. Need vähendavad vastupidavust ja seega ka halvendada sooritust. Selliste probleemide vältimiseks oleks soovitav tagada vee ja soola olemasolu, lühendatud tööajad ja õhemad riided (3).
Temperatuuril näib olevat mõningat mõju ka sooritustele klassiruumis . Pepler (1972) uuris õhukonditsioneeriga ja ilma selleta koole ning leidis, et palavaga oli konditsioneerita koolides rohkem erinevaid tulemusi kui konditsioneeritud koolides. Konditsioneeritud koolides palavatel päevadel sellist suurenevat variatiivsust ei ilmnenud. Seega näib, et kuumus halvendab osade laste sooritusi, aga võib sealsamas klassis parandada teiste laste tulemusi (3).
Inimestevaheline külgetõmbavus või veetlus väheneb, kui tuntakse kas liiga kuuma või külma temperatuuri ebameeldivat mõju (3).

3.2 Külm temperatuur ja käitumine

Füüsiline reaktsioon külmale on paljuski vastandlik reaktsioon sellele, mida teame reaktsioonist palavale (3).
Vaimne reaktsioon on sarnane kuuma ilmaga toimuvatele reaktsioonidele.
Tavaliselt eksponeerivad inimesed ennast külmale suhteliselt kaitstult – spetsiaalne riietus jne; seetõttu on ka raske viia läbi uurimusi külma mõjudest sooritusele, sest kui inimesed ei ole piisavalt soojalt riides , siis jääksid nad eksperimendi käigus haigeks .
Kliima võiks olla mõjutav faktor sedavõrd, et see tekitab muretsemist külma pärast ning tajutud ebameeldivust või ohtu külma ilma poolt, mis on tõenäoliselt olulisemad mõjurid kui temperatuur ise. (3)

3.3 Tuul ja käitumine

Tuul võib olla teatud juhtudel ” inimtekkeline ”. Kõrgete hoonete ümber võivad tekkida teistsugused , tugevamad ja ohtlikumad tuuled, mis erinevad tavalisest tuulest kiiruse mõttes ning võib oletada, et mida laialdasemaks muutuvad kõrghoonetega kaetud alad, seda enam selliseid tuuli esineb. Sellepärast on mõistlik keskenduda võimalikele mõjudele, mida tuul inimkäitumisele avaldab (3).
Tuulel on ka häid külgi – esiteks puhub ta eemale õhureostust ning teiseks võiks tuuleenergia moodustada väidetavalt 20% USA energiavajadusest.
Kõrge tuulekiirus ja –puhangulisus raskendab otse käimist; aeglustab vihmakeebi ja muude riideesemete selgapanekut; suurendab silmade pilgutamise arvu; aeglustab sõnade ülesleidmist nimekirjast ning sõnade leidmist ajalehest, millele on ring ümber tõmmatud; suurendab ebamugavustunnet ja tajutud tuulisust (3).
Soojad , kuivad tuuled, mis puhuvad mägedest põhjustavad nende alade inimestel depressiooni, närvilisust, valusid, ärritust ja selletõttu näiteks liiklusõnnetusi. On leitud seos õnnetuste sagenemise ja tuulte esinemise vahel (3).
Tuulistel päevadel ilmneb kõrgem neurotism ja ekstravertsus ja madalam IQ skoor ning ülejäänud näitajad. On leitud, et tuulised päevad on seotud käitumisprobleemidega klassis, samas ka, et eelkooliealistel on tuulistel päevadel elavam sotsiaalne suhtlus. Suur tuulekiirus on seostatav ka kõrgema suremusega, kuritegude arvuga ning rohkemate enesetappudega (3).
Samas ei ole selge, kuidas teised, tuulega kaasnevad faktorid – temperatuur, õhurõhk jne – neid nähtusi mõjutavad. Tuul ei ole kunagi ainus indiviidile mõjuv tegur. Näiteks võib tuule mõju abistavale käitumisele olla vahendatud sellest, mismoodi tuul parasjagu temperatuuri mõjutab: üks uuring näitas, et tuul seostus suurema abistamisega suvel ja vähemaga talvel. S.t. suvel tuul jahutab ja inimesel on parem olla, talvel aga teeb olemise veel halvemaks ja inimesel on halvem olla. Kokkuvõttes – tuul tekitab subjektiivset ebamugavust ja halvendab teatud tüüpi sooritust, mida linnaplaneerijad ja arhitektid , kes võivad tahtmatult tuulekoridore rajada, avalikke ruume rajades võiks arvesse võtta. (3)

3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast?

On leitud, et ülesande sooritus võib halveneda juba 2438 meetri peal; kiire rõhu alanemise puhul, tõustes 1524 meetri peale, on halvenenud uue ülesande õppimisvõime; üldse halveneb enam õppimisvõime kui juba õpitud asjade meenutamine (3).
Kõrge õhurõhk mõjutab eelkõige sukeldujaid. Näiteks umbes 60 meetri sügavusel ei ole veel märgatavat soorituse langust, aga 90 m sügavusel halveneb märgatavalt mentaalsete ja motoorsete ülesannetega toimetulek . Sukeldujad viitavad mõnikord ” Martini seadusele”, mille järgi iga 15 meetriga halveneb koordinatsioon samapalju kui pärast ühe martiini joomist (3).
Madalat ja kõrget õhurõhku ei pea me taluma ainult vee all või mäe peal – õhurõhk kõigub ka tavaolukorras palju. Orkaanid, tsüklonid on spetsiifilised madala õhurõhuga ilmastikusituatsioonid. Kõrge õhurõhuga seostub selge ja päikeseline ilm – kas see aga muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3).
Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad. Samuti on pikka aega jälgitud vaimuhaiglate külastatavust ja enesetappude arvu seoses ilmamuutustega. Mõlemad näivad kõikuvat koos sesooniga, kusjuures numbrid on suuremad kõrgema temperatuuriga perioodidel ja valgemal ajal – kevadel ja suvel. Põhjused võivad olla ka kaudsemad – teatud aastaaegadel on teistsugused sotsiaalsed kontaktid, mis võib mõjutada käitumuslikke patoloogiaid (3).
Samuti kõiguvad probleemkäitumine klassis ning politsei väljakutsed koos ilmastikunähtustega, eriti õhurõhuga – näiteks juba üks sajandialguse uurimus näitas, et madal õhurõhk ja tuule ja niiskuse kõikumine oli seotud probleemse käitumisega koolis; sama on näidatud ka hiljem. Politsei väljakutsed ja uurimistegevus aktiveeruvad madala õhurõhu ja kõrge temperatuuriga perioodidel; õnnetused seostuvad tormiste ilmadega. Samas ilmamuutuste mõjud on mõistagi väga väikesed võrreldes kõigi teiste teguritega, mis inimesi mõjutavad, kasvõi inimestevahelised suhted. Teiseks võib mõju olla kaudne, seotud üldise stressifooniga, olles ”viimane piisk karikasse”, mis aga kajastub siiski statistikas. Näiteks suurenenud enesetappude arv, mis seostub ilusa ilmaga (kõrgaeg kevad ja varasuvi), peegeldab ilmselt suurenenud aega, mille vältel sattuda stressitekitavatesse sotsiaalsetesse situatsioonidesse ning muretseda nende situatsioonide pärast. (3)

3.5 Päikesepaiste mõju meile

Cunningham on leidnud, et päikesepaiste ei tekita mitte ainult head tuju, vaid ka suurendab altruistliku käitumise tõenäosust. Ühes uurimuses Minneapolises seisis eksperimentaator ühe hoone väljapääsu juures ja tervitas väljuvaid inimesi, paludes seejärel neil vastata mõnele küsimusele. Mida enam päikesevalgust paistis, seda meelsamini vastati küsimustele, sõltumata kõigist muudest ilmastikutingimustest nii suvel kui ka talvel (3).
Teises uurimuses leiti, et restoranide ettekandjad saavad päikeselise ilmaga rohkem jootraha – hoolimata sellest, et päike oli õues ja restoran siseruumis, seega tipi andmise ajal päikest ei nähtud. Lisaks leiti, et mida enam päikest, seda parem tuju oli ka ettekandjatel . Cunningham järeldas, et mida paremini me end tunneme , seda enam tahame teiste vastu kenad olla (3).
Sama on leitud ka hotellikülalistega – kui neile öelda, et tuleb ilus ilm, siis nad annavad rohkem jootraha (3).
Lõuna-Euroopa kontoritöötajate puhul leiti, et need, kellele paistab päike tööruumi, on tööga rohkem rahul, plaanivad vähem töökohavahetust ja tunnevad suuremat heaolu. Seega viitavad mõned teadusuuringud, et päike teeb õnnelikuks. (3)
4. RAVI
Vahel kaob sessoonne depression ise, valguse saabudes, kuid vahel mitte. Selljuhul võib sessoonse depressiooni raviks kasutada valgusteraapiat. Selle põhimõte on järgmine: ere hommikune valgus pidurdab ajus melatoniini hilinenud eraldumise. On teada, et sügismasenduse puhul ei suurene melatoniini kontsentratsioon veres mitte öösel, vaid hommikusel ajal. Sellest on tingitud bioloogiliste rütmide häired, mis toovadki kaasa soovimatud muutused organismis (4).
Valgusteraapias kasutatakse täisspektri fluorestseeruvat valgust 2500 luksi. See on umbes 200 korda tugevam tavalisest toavalgusest. Valgusravi seansid toimuvad tavaliselt hommikuti enne päikesetõusu ja kestavad umbes tund aega. Patsient peab silmad kogu aeg lahti hoidma ja aegajalt valgusallikasse vaatama. Teraapia mõju on enamasti tunda 2-4 päeva pärast. Kui kümme hommikust seanssi ei anna tulemust, proovitakse seansse läbi viia õhtuti (4).
Valgusteraapiat tehakse Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriahaiglas. Ravi saamiseks tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Tema määrab vajaliku arvu seansse ja jälgib patsiendi seisundi muutumist (4).
On ka võimalik muretseda individuaalset valgusteraapialampi. Eestis ei müüda. Küll aga koduseks kasutamiseks mõeldud valgusteraapialampi saab tellida . Lambid on kallid, hinnad algavad paarist tuhandest kroonist (4).
Lambi soetamise asemel võib teha hommikusi jalutuskäike. Paar minutit pärast päikesetõusu on valgust juba 2500 luksi. Et varahommikuse päikese all jalutamine asendab kunstliku valgusega teraapiat, on kinnitanud valgusraviga tegelevad teadlased. Pilvisel hommikul tuleks veidi kauem jalutada (4).
Valgusteraapiaks võib pidada ka puhkust päikeselisel maal, kuid selle mõju on väga lühiajaline. On küll tüüpiline, et eredas päikesevalguses muutub enesetunne kiiresti heaks, kuid lõunamaareisilt pimedasse talve tagasi jõudes ilmnevad depressioonisümptomid kiiresti. Valguse mõju püsimiseks võib kasutada valgusteraapialampi ja teha niiöelda toetusravi (4).
Talvel, võib lõunamaa reisi asemel valida näiteks suusapuhkuse mägedes. Seal on samuti tunda, et kui lumi maha tuleb, läheb valgemaks ja hingel hakkab kergem (4).
Professor Selma Teesalu väidab, et ka küünlavalgus mõjub teraapiliselt, sest toimib nagu päikesevalgus (4).
Ka need inimesed, kellel ei ole depressiooni diagnoositud, võivad katsetada, kas ja kuidas küünlavalgus mõjub. Küünlad võivad mõjuda rahustavalt ja intiimselt. Kui küünlad kustuvad ja laetuled põlema pannakse, muutub kohe ka meeleolu (4).
Väga ere valgus ei ole hea, valgusteraapias välditakse silmade ärritust. Mõnede haiguste puhul ere valgus ärritab. Ka tugeva peavalu puhul võib valgus ärritada.
Inimene tunneb tavaliselt ise ära, milline valgus talle parasjagu hea on (4).

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes sain ma teada, et sessoonne alektiivne häire on depressiivne seisund, mille kutsub esile päikesevalguse vähenemine ja ilmastiku olude muutumine. Esineb rohkem noortel naistel ja teismelistel, skandinaavia aladdel kõige levinumalt.
Meie tujud sõltvad paljuski ilmastiku ja kliima erinevustest. Näiteks külm ja kuum temperatuur mõjutavad meid sarnaselt vähendades vaimsete ja füüsiliste ülesannete sooritust. Samuti suurendavad kuritegevust.
Tuulistel päevadel, aga on rohkem käitumisprobleeme klassides, samas ka, eelkooliealistel on tuulistel päevadel elavam sotsiaalne suhtlus.
Õhurõhk ja kõrgus merepinnast vähendavad sooritus võimet, samas suurendavad meditsiiniliste kaebuste arvu, suitsiidide hulka ja hälbivat käitumist.
Päikese paiste ei tekita mitte ainult head tuju, vaid ka suurendab altruistliku käitumise tõenäosust.
Hooajalist depressiooni saab ravida valgusteraapiaga, mis seisneb selles, et patsient peab silmad kogu aeg lahti hoidma ja aegajalt valgusallikasse vaatama. Valgusallikaks on flouressents lamp. Vahel möödub depression iseenesest.

KASUTATUD ALLIKAD

http://raulpage.org/depress/depress4.html [18. veebruar] [08. veebruar]

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/37104/hooajalise-depressiooni-kaes-kannatavad-enim-noored-naised [18. veebruar]

http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&client=firefox-a&hs=rcj&rls=org.mozilla:et:official&channel=s&&sa=X&ei=rfxQTZ-pK82VOvnMvbYH&ved=0CB4QBSgA&q=sesoonne+afektiivne+h%C3%A4ire&spell=1

http://www.valgusravi.ee/38 [18. veebruar]
15