ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik'' (1)

Kontrolltöö „Demokraatlik tänapäeva riik“
Riigivõim
1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused.
Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad , territoorium , avalik suveräänne võim
2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte?
Riigitekke teooriad on 5.
1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.
2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu.
3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda.
4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse.
5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad.
Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike.
3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike.
Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon , Normandy, Brittany . Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Šotimaa.

4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust?
Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle.
5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia
Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia , Unitaarriik , Demokraatia
Saudi Araabia : Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne
Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia
Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik
Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik
Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik
6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused.
RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia
Vabariik: Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale
Vabariik (Parlamentaarne): Parlamendi võimu ülimuslikkus. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik.
Vabariik (Presidentaalne): Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja otse rahva poolt valitud. Parlament ei moodusta valitsust ja nende ees ei pea aru andma.
Monarhia: Riigipea on päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser , sultan , emiir, vürst vms).
Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus.
Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim.
RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon
Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus.
Föderatsioon: Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt suur otsustamisõigus.
Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, nt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
VÕIMU ISELOOM - Demokraatia, Diktatuur
Demokraatia ( Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste.
Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajutise iseloomuga .
Diktatuur (Totalitaarne riik): Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus . Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. Äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes.
7. Õpilane tutvustab oma ideaalriiki läbi riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi, võimu iseloom, riigitekke teooria ja oskab kõike põhjendada, miks just selline riik.
Riigivalitsemise vorm: Presidentaalne Vabariik
Riigikorralduse vorm: Unitaarriik
Võimu iseloom: Healoomuline diktatuur
Riigitekke teooria: See on väga suur saar Euroopa ning Ameerika vahel, mis tekkis täiesti järsku aastal 2018 keset ookeani. Saarel ei ole vulkaane ega torme ega mitte midagi muud, see on väga rahulik saar.
Miks just selline riik: Selle saare tekkimine on juba teada, riigiks sai ta nii, et üks noor Eesti neiu oli esimene, kes sinna saarele sattus ning sellega ta päris ka õiguse see omandada. Riiki juhib ainult tema ja sellepärast on see ka diktatuur, kuid ta kuulab rahvahäält väga tõsiselt ning mõnes mõttes on see ka siis demokraatia. See on täiesti omamoodi saar. Seal on kõik alati positiivne ning sinna saabuvaid inimesi valitakse kogu rahvaga koos. Sinna saavad tulla inimesed, kes tahavad elada positiivsed ning healoomulises maailmas, kus pole üldse negatiivsust ega vägivalda. Sellest saarest ja riigist võtab lõpuks õppust kogu maailm ning terve maailma rahva elu läheb paremaks ning positiivsemaks. Vägivalla ning kuritegevuse kasv väheneb üle 60% võrra ning iga riik saab omale Obama sarnase presidendi. Kõik läheb paremaks.

Poliitilised ideoloogiad
8. Mis on ideoloogia ja poliitilise ideoloogia vahe?
Ideloogia on kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist .
Poliitiline ideloogia omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks.
9. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus
Neil on täiesti erinevad maailmavaated. Ühed pooldavad ühte asja, teised teist.
10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust ).
Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused ; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta.
Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra.
11. Oskad nimetada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia järgnevaid tunnuseid: põhiväärtused, riigi roll, majanduslikud taotlused, sotsiaalsed nõudmised ja sihtgrupp .
Liberalismi põhiväärtus: inimene ja tema vabadused
Konservatismi põhiväärtus: alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine
Sotsiaaldemokraatia põhiväärtus: võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise
Liberalismi riigi roll: sekkub kodanike igapäevaellu vähe; tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu
Konservatismi riigi roll: järkjärguline areng ilma järskude muutusteta
Sotsiaaldemokraatia riigi roll: riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne
Liberalismi majanduslik taotlus : vaba konkurents ; avatud turg ja riigi vähene sekkumine
Konservatismi majanduslik taotlus: eraomandi puutumatus ; usul põhinev moraal
Sotsiaaldemokraatia majanduslik taotlus: pooldatakse segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid
Liberalismi sotsiaalsed nõudmised: ei toeta kõrgeid makseid ja rohkeid seadusi ning eeskirju
Konservatismi sotsiaalsed nõudmised: inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus
Sotsiaaldemokraatia sotsiaalsed nõudmised: suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
Liberalismi sihtgrupp: üksikisik
Konservatismi sihtgrupp: kollektiiv ja kogukond
Sotsiaaldemokraatia sihtgrupp: kõik
12. Oskad, kindlaid seisukohti siduda kindla poliitilise ideoloogiaga.
Riik peab looma töökohti, töö leidmine ei ole ainult enda, vaid ka riigi mure. ( sotsiaaldemokraadid )
Riik peab tagama igaühe maksimaalse tegevusvabaduse. ( liberaalid )
Ebavõrdsus on paratamatus, varanduslikud ja staatuslikud vahed säilivad alati. ( konservatiivid )
Riik peab kaitsma rahvuslikku kapitali ka ettevõtja huve. (sotsiaaldemokraadid)
Majanduses tuleb toetada vaba ettevõtlust, konkurents, avatud majandusruum ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. (liberaalid)
Riik ei pea osutama heaoluteenuseid, vaid peab tagama kõrge tööhõive ja kindlustama konkurentsi. (konservatiivid)
13. Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk?
Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest.
14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale ( vasakpoolsed , tsentristid, parempoolsed ).
Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
Tsentristid: Keskerakond
Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit
15. Kes on „kasulikud idioodid“ ja mis on nende eesmärk?
Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata.
Demokraatlik ühiskond
16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm , kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.“
Tema arust ei ole demokraatia ka hea valitsemisvorm, kuigi meie maailmarahva jaoks on see hetkel parim. Ka tema loodab, et kunagi mõeldakse välja midagi paremat, kui demokraatia. Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel olemasolevatest parim rahva jaoks.
17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2)
Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru.
Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida.
Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik vähemalt milleski kaasa rääkida.
18. Mis on eliitdemokraatia ? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid
Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid.
19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust.
Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine ; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus ; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus.
20. Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3)
Tugevused: võimaldab vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; soodustab inimisiksuse arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; vähendab sõdade tõenäosust.
Nõrkused: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus võimule tuua harimatu massi; pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades

21. Millised võimalused annab demokraatia ühiskonnale võrreldes diktatuuriga? (3)
Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel , et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve.
22. Miks osades riikides toimib demokraatia ja teistes mitte? Põhjenda
Et demokraatia toimiks ja tekiks ning areneks, püsiks ja süveneks, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta.
23. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida 5 kõige vabamat ja 5 kõige mittevabamat riiki
Kõige vabamad riigid: Kanada , Chile, Sweden , Germany, Estonia, Netherlands, United Kingdom, Spain , Denmark, Iceland
Kõige mittevabamad riigid: Russia , China, Venezuela , Western Sahara , Saudi Arabia , Syria, Thailand, North Korea, Afghanistan, Iraq