Enesehinnangu referaat (2)

Enesehinnang , nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang , nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega.
Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega , kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded ? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas.
Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang.

Madal enesehinnang halvab potentsiaali.

Madal enesehinnang põhjustab stressi.

Madal enesehinnang röövib julguse suhelda ja hävitab suhted. Madala enesehinnanguga inimesed kardavad teistega suhelda ning neile tundub, et neisse suhtutakse negatiivselt ja eelarvamustega.

Madal enesehinnang võib põhjustada agressiivsust ja ennasthävitavaid eluviise.
Koolivägivalla põhjusi on põhjalikult uuritud USA koolides , kus vägivaldsus on võtnud kohati kõige äärmuslikemaid vorme (õpetajate ja kaasõpilaste tulistamine). Uuringud näitavad, et peaaegu alati on agressiivse käitumise, alkoholismi, narkomaania ja muude probleemide põhjuseks olnud nende õpilaste madal enesehinnang.
Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks.
Need, kelle enesehinnang on kõrge, on:

Sõbralikumad

Väljendusrikkamad

Aktiivsemad

Rohkem ennast- ja teisi usaldavad

Lasevad end vähem häirida sisemisest probleemidest ja kriitikast.
Kuid ka kõrge enesehinnang ei ole kilp, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest. Kõrge enesehinnang lihtsalt on selle inimese ressursiks, sest enese väärtustamine ning austamine aitab iseenesele ja ümbritsevatele raskel hetkel toeks olla. Siinkohal tuleb ära märkida, et liig-kõrge enesehinnang võib inimese ning tema lähedaste jaoks muutuda pigem probleemiks kui heaks omaduseks. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga inimese jaoks kipuvad teised inimesed olema kui vahendid saamaks veelgi kindlust enese väärt olemuses. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejal hoolivust ja mõistmist kaasinimeste tarvis.
Need, kelle enesehinnang on liiga kõrge, on:

• Enesekesksed
  
• Hoolimatud teiste suhtes
  
• Sageli rahulolematud
  

Rahvusvahelisest uuringust selgub , et Eesti inimestel on maailmas paremuselt viies enesehinnang, kõige kõrgem enesehinnang uuritud riikide seast on Serbia ja Montenegro ning madalaim Jaapani inimestel.
Kui end alahindav noor saavutab midagi, siis usub ta, et teised on ikkagi temast edukamad . Üldiselt leiab ta, et ei saa millegagi hakkama. Kes end ülehindab, süüdistab oma ebaedus teisi. Terve enesehinnanguga inimene usub, et tal läheb hästi ja et ta saab hakkama. Kui keegi tunneb, et ta enesehinnang on liiga madal või kõrge, siis teadku, et hoolimata sügavatest juurtest lapsepõlves on see tõsise tahtmise juures muudetav uute positiivsete kogemuste ja käitumis- ning mõtlemisviiside omandamise abil.
Kus ja kuidas omandada uusi käitumis- ning mõtlemisviise? Algatuseks, kui on olemas mõni usaldusväärne inimene, siis turvalist tuge uuteks ettevõtmisteks suudab ta kindlasti anda. Kui mingil põhjusel ei saa või ei taha oma mureküsimusi arutada tuttavaga, siis on alati võimalus pöörduda psühholoogi juurde individuaalnõustamise saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda.
Õigesti valitud ja sõbralikud sõnad sobival ajal võivad aga palju head teha ja inimese elule ka jälle mõtte ning väärtuse anda. Kuigi kahjuks on negatiivsetel sõnadel tugevam mõju kui positiivsetel. Kuuldatavasti on ühe negatiivse sõna mõju tühistamiseks on vaja öelda või kuulda 20 korda sellele vastavat positiivset sõna. Näiteks kui keegi ütleb teile, et ta teid vihkab, peab ta oma sõnade mõju tühistamiseks ütlema teile 20 korda, et ta teid armastab .
Kokkuvõtteks: kõrge enesehinnang, realistlik mõtlemine, antud hetkele ja ülesannetele keskendumine võimaldavad elust rõõmu tunda ning ümbritsevate nõudmistega toime tulla.
Kasutatud materjalid:
http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html#ha
http://sekretar.ee/159378art/
http://www.epl.ee/artikkel_303444.html
http://www.hot.ee/ardisala/raamatud/SUHTLEMINE_JA_ENESEHINNANG_(valjavotted_diplomitoost) .rtf
Anita Naik “Austa ennast!”

Enesehinnang

********
****