Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Palgaline ja alaline armee (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Palgaline ja alaline armee #1 Palgaline ja alaline armee #2 Palgaline ja alaline armee #3 Palgaline ja alaline armee #4 Palgaline ja alaline armee #5 Palgaline ja alaline armee #6 Palgaline ja alaline armee #7 Palgaline ja alaline armee #8 Palgaline ja alaline armee #9 Palgaline ja alaline armee #10 Palgaline ja alaline armee #11 Palgaline ja alaline armee #12 Palgaline ja alaline armee #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merylinp Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

16-19 sajand euroopas

Suurema töö tegid ära ikka jalaväelased. Ratsavägi jagunes samuti rügementideks ja kompaniideks. Ratsaväe relvastusse kuulusid mõõgad ja musketid, enam-vähem samad relvad mis jalaväeski. Suurtükiväe struktuur polnud veel välja arenenud ja tollal oli see täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette ja seetõttu oli iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Alaline armee polnud tugevnevale riigivõimule just kõige ustavamaks toeks oma eesmärkide realiseermisel. Lõpuks loobus riik eraettevõtjate vahendusest sõjaväe suhtes ning asus ise sõjaväge korraldama. Alalise armee peamiseks koplekteerimisviisiks jäi ikkagi vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus sundvärbamine. Tuli ka ette võidetute sõjaväkke värbamist. Sõjaväkke astuti erinevatel põhjustel. Paljudele pakkus armee elatist

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Sõjandus valgustusajastul

kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükiväe struktuur ei olnud veel välja kujunenud ja see oli täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud tugevnevale riigivõimule ­ absolutismile ­ kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks institutsiooniks, miks eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega.

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

...............................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee........................................................................................................................................ 9 Muutused sõjaväes.............................................................................................................................. 12 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioon ........................................

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Valgustusaeg Euroopas

...................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus...................................................................13. 7. Astronoomia ja füüsika..........................................................13. 8. Keemia ja arstiteadus.........................................

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Uusaeg

linnad. · Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi) 2. Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640- 1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin) b) Preisi kuningriik: · Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga) 3. Absolutismi kujunemine "sõdurkuninga" Friedrich Wilhelm I ajal (1703- 1740) a) Valitsejana: · Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist. · Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla.

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

3. kursuse 2. töö ajaloos

pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Palgaarmee struktuur, relvastus ja varustus. Pealiigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Sõdurite varustusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks: raskejalaväelised ( külmrelvade ja raske kaitsevarustusega) ja kergejalaväelased ( tulirelvad). Veel olid ratsavägi ja suurtükivägi, nende osatähtsus tagasihoidlikum. Alalise armee loomine Ajutine palgaarmee polnud tugevnevale riigivõimule kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi vabatahtlike värbamine, hiljem sundvärbamine. Värbamist teostas nüüd riik. Paljudele pakkus armee elatise teenimist ajal kui tsiviilelu seda ei teinud. Mehed võeti armeesse lepingu alusel, pikaks ajaks. Sõdur muutus proffessionaalseks sõjameheks.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Absolutism ja parlamentarism

Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, v

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu



Lisainfo

Powerpoint teemal "Palgaline ja alaline armee" ning sellega seotud isikud.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun