Kordamine: Ühiskonna eksam 12.klass (0)

Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid.
Peamised tunnused:
1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele.
2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.
Teisi tunnuseid:
Vaesuse leevendamine
Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
Aktiivne kodanikuühiskond
Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine
........................................................................................................................................................................
Heaolurežiimid:
Sotsiaaldemokraatlik mudel:
1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest
2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK
3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi .
4) Kõrged maksud !!
5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome
Konservatiivne heaolumudel :
1) Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist.
3) Vanamoodne suhtumine naistesse: Naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul.
4) Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa
Liberaalne heaolumudel:
1) Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik
2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine.
3) Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest.
4) Madalad maksud!
5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia
........................................................................................................................................................................
*Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega , tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi.
*Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus .
DEMOKRAATIA - rahva võim
*Demokraatia peamised tunnused:
1) Vabad ja õiglased valimised
2) Alternatiivsed teabeallikad
3) Konkurents võimu nimel
4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik)
5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest.
6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine
7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle
8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim
*Demokraatia vormid:
1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru.
2) Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimuses. Samuti võib osalusdem . vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja -kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone.
3) Eliitdemokraatia (Eesti): Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes.
........................................................................................................................................................................
Jätkusuutlik areng
Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade huvid, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Eesmärgid:
1) Ühiskonna sidusus
2) Heaolu kasv
3) Ökoloogiline tasakaalustatus
4) Eesti kultuuri elujõulisus
Jätkusuutlik ühiskond:
* Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas.
* Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav .
* Oluline on nii rahvaarv, kui ka rahva kvaliteet.
Ühiskonna sidusus:
Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit :
1) Primaarne ehk avalik (Riigi- ja omavalitsusasutused)
2) Sekundaarne ehk era (eraettevõtted)
3) Tertsiaalne ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused)
RIIK
Riigi 3 põhitunnust:
1) Territoorium
2) Rahvastik
3) Suveräänne riigivõim (nii välimine kui ka sisemine iseseisvus )
Sotsiaalne kihistus:
* Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside , päritolu jne. alusel.
* Sotsiaalne mobiilsus : liikumine ühest klassis teise.
Nt. horisontaalne - liikumine ühest linnast teise
vertikaalne - lihttöölisest spetsialistiks.
* Põlvkondadevaheline mobiilsus - lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad.
........................................................................................................................................................................
VÕIM
*Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine .
Võimu teostamise meetodid:
1) Autoriteet - veendumus, et võimu nõudmised on targad.
2) Traditsioon - dünastiad, kes sajandeid valitsenud
3) Karismaatiline liider - juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin , Hitler jne.
4) mõistuslik kaalutlus - maksan makse, sest see on mulle kasulik.
Võimule ainuomased tunnused:
1) Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
2) Õigus koguda makes
3) Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
4) Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu.
Riigivõimu komponendid:
1) Asutused ja institutsioonid
2) Riigibürokraatia
3) Kirjalikud õigusnormid
Vabad valimised
*Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet:
1) Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma.
2) Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule.
3) Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale.
4) Valimised harivad kodanikke poliitiliselt.
*Vabade valimiste põhimõtted:
1) Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud al. 18. eluaastast.
2) valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil .
3) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Kõigil parteidel, üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal 1 hääl.
ERAKONNAD
Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. (MTÜ)
Vasakparteid:
*Astmeline tulumaks
* Haridus peab olema kõigile kättesaadav
* Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine
*Nt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond .
Paremparteid:
* Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad
*Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas
*Esikohal vabadus
*Nt. Reformierakond, IRL
........................................................................................................................................................................
VALITSEMINE
PARLAMENTARISM
*Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega.
* Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon.
*Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu.
*Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama , vastaseljuhul võib tulla valitsuskriis.
*Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal.
*NT. Suurbritannia
PRESIDENTALISM
* President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse.
* President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja.
*Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim.
*NT. USA
POOLPRESIDENTALISM
*President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht.
*NT. Soome, Prantsusmaa, Venemaa
Parlament - Seadusandlik võim
*Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker , kelle valivad parlamendisaadikud.
* Komisjonid : parlamendi tööorganid.
*Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse.
* Opositsioon : erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus on kritiseerida valitsuse ettepanekuid .
*Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed.
Seadusandlik võim Eestis:
*Riigikogus 101 liiget
*Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks.
*Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik.
Valitsus - Täidesaatev võim
*Koosneb peaministrist ja ministritest.
*Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi.
*Ministeeriumi tööd juhib kantsler .
*Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär)
*Taasiseseisvunud Eestis on olnud ainult koalitsioonivalitsused.
Kohtuvõim
*Kohtuvõim on õigust mõistev organ.
*Kohtunikud eluaegsed
*Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus ; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus)
Kohalik omavalitsus
*Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn.
*Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t. elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemis- tasandil puudub.
*Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus.
*Volikogu valitakse 4 aastaks.
*Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus.
........................................................................................................................................................................
RAHVUSVAHELISE SUHTLEMISE NORMID
*Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
*Lahendada tülid rahumeelselt
*Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust.
*Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi.
*Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse.
*Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi.
*Edendada koostööd riikide vahel.
*Järgida Rahvusahelise õiguse norme.
MINISTRID :
Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit.
Peaminister - Andrus Ansip
Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo
Justiitsminister - Hanno Pevkur
Kaitseminister - Urmas Reinsalu
Keskkonnaminister - Keit Pentus-Rosimannus
Kultuuriminister - Rein Lang
Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Juhan Parts
Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder
Rahandusminister - Jürgen Ligi
Regionaalminister - Siim Valmar Kiisler
Siseminister - Ken- Marti Vaher
Sotsiaalminister - Taavi Rõivas
Välisminister - Urmas Paet
6