Arenev perekond Peresuhete üks osa on mehe ja naise vaheline abielusuhe. See rajaneb enamasti armastusel ja hõlmab nii emotsionaalseid, majanduslikke, moraalseid kui ka füüsilisi suhteid. Suhte käigus parandavad või nö lihvivad mõlemad osapooled üksteist, mis ei tähenda kindlasti seda, et proovitakse kõigest väest kaaslast oma ideaaliläheda-seks muuta, vaid pigem püütakse kujundada teist poolt. Mees ja naine on oma loomult erinevad ja kumbki kasutab muidugi oma relvi. See tähendab, et ühele on antud panindlikkust, teisele teravat mõistust, ühele instuitsiooni, teisele otekohesust, ja kui need loomuomadused kokku saavad, ei purune suhe, vaid areneb edasi. Kuid palju on elust enesest võimalik võtta näiteid, kui saavad kokku inimesed, kes on sarnaste iseloomujoontega, nt mõlemad väga aktiivsed, seltskondlikud ja jutukad, ei tule reeglina suhtest midagi välja, sest osapooled nö lämmatavad teinetest oma jutu ning tegudeg...
Naiste- ja Lastekliinik Aeg: teisi- ja neljapäeviti 9.00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
suunavad ja hoiavad last kontrolli all kaudsel teel. Laps peab ise kõik ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist. Ma usun, et ei ole olemas õiget ega valet kasvatust. Iga vanem kasvatab oma last omamoodi. Lapse kasvatusmeetotid ei sõltu ainult vanematest, vaid rohkesti ka keskkonnast kus laps viibib, kuigi vanemad on lapse elus väga tähtsal kohal. Vanemate eeskuju ja pereprobleemid kaasnevad ka lapse ellu. Ma arvan, et järgida tuleks kindlaid reegleid, kuid samas tuleks lasta lapsel tunda end vabana ja nautida täielikult lapsepõlve.
saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada
toimetulekut nii palju kui võimalik. Lastel aidata üle saada arenguhäiretest, nii et nad saaksid olla paremad vanemad oma lastele. 11. Statistika välismaal ja Eestis maltreatment-julm kohtlemine, vägivalla tarvitamine. 12. Ohvri ja situatsiooni riskifaktorid Ohver tavaliselt alla 5aastased, lapsikult käitumine, madal sünnikaal, raske ennast kontrollida, osaline ohtlik või vägivaldne käitumine Situatsioon pereprobleemid, sotsiaalse toetuse madal tase, majandusliku stressi kõrge tase, lapse poole pöördumine, oskamatus organiseerida ja teha õigeid otsuseid.
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ...
tavaliselt maailmas toimuvast midagi ja ega neid see ei huvita ka. Arvan, et need, kes nõukogude reziimi tõttu kõvasti kannatanud olid ja asja üle vahest mõtlesid, kriitiliselt suhtudes nii "Vremja" uudistesse, kui "Ameerika hääle" uudistesse, oli maailma poliitilisest olukorrast palju selgem pilt, kui tänastel eestlastel, kes korralikult "tsenseerimata" päevauudiseid jälgivad. Põhimured on ju praegu seotud majandusliku olukorraga, samas kui nõuka ajal tekitasid põhiliselt muresid pereprobleemid, mis on ju palju normaalsem (raha tegelikult segab elamist, kui peab selle teenimisele keskenduma, mitte ei lahenda probleeme). Kuigi näiliselt on heaolus elavad inimesed eluga rahul, on neis tihti peidus väga suured stressid, mida sügaval nõuka ajal ilmselt palju harvem esines. Naljaga pooleks on öeldud: Kommunist on inimene, kes on Marxi ja Engelsit lugenud ja usub neid, antikommunist see, kes on neist ka sisuliselt aru saanud. Veel võib
tunda, et temast hoolitakse, teiste inimestega suhtlemiseks, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jne. 4. turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse järgi, vajadus stabiilsuse, korra järgi. 5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg, hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused. Suhtlemise olulisus: * suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks. * Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades : - üksildus - pereprobleemid - tööalane ebakompetentsus - rahulolematus ja psühholoogiline stress - füüsiline haigus * suhtlemine on arendatav * vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine * eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil. Johari aken - et saada tagasisidet teistelt enda kohta, et ise teada milline suhtleja ma olen. Avatud ala - info, mis on teada nii endale kui teistele. Nt. nimi, vanus, välimus, positiivsed omadused. Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. L...
töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning kurnama. Stressist saab distress. Stressi tekitab väliskeskkonnas füüsiline keskkond :lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis samuti ka sotsiaalsed suhted agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid. Tähtajad, eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust. Paljud väldivad oma lähedasi pere ja sõpru. Inimesel tekkib ärevus ja muretsemine,
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid...
Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu 2005 aastal 273 enesetappu Läbi aastate on meeste suitsiidide arv olnud ligi neli korda suurem kui naistel. Kõige suuremat mõju on enesetappude arvule avaldanud alkohol ja uimastid, aga olulised põhjused on ka lahuselu partnerist, pereprobleemid, rahalised raskused ja rasked haigused. Kõige rohkem enesetappe oli 1930-ndatel aastatel, sest oli majanduskriis ja vapside aeg. Kerged aastad olid aga 1980-ndate lõpus, laulva revolutsiooni ajal, vabanemise ajal - umbes 190 enesetappu aastas. Inimesed lootsid, et pääsevad raskest seisust, kuid veidi hiljem enesetappude arv suurenes taas, sest inimesed pettusid, nad ei vabanenud oma raskustest. Kui eelmisel kümnendil oli Eesti üks
konfliktidega. Laps tunneb end ohustatuna, on rahutu ja magab halvasti. Üks uinumise abiline on kaisuloom. MAGAMISHÄIRED Öösel ärgatakse, Häälitsevad ise magades, visklevad. Unes nähakse tihti päeva jooksul kordunud sündmusi. Kui laps karjatab või püsti kargab, tähendab see et ta ei tule oma elamustega toime. Nt õhtul vaadatud filmist tekkinud läbitöötamata konflikt võib tulla öösel läbi une tagasi. Pereprobleemid, liigne emaarmastus jne. AGRESSIIVSUS Agressiivsetele lastele on raske ligi pääseda. Sellised lapsed igatsevad, ise seda teadmata, kindlat juhtimist, milleks täiskasvanud tihti pole suutelised. Ta segab tundi ja püüab teisi kaasa tõmmata. Mõnikord on tegemist hellitatud üksiku lapsega, või sellega kellel õdede- vendade seas pole küllalt tunnustust. Sageli on agressiooni varjus tunnustust ja armastust otsiva lapse meeleheide. Mida enam saab ta kurjustatud,s eda
füüsiliste muutuste järgi, mida pikaajaline stress põhjustab. Stressi tekitajad ehk stressorid võivad olla nii välised kui sisemised. Välised stressorid füüsiline keskkond (lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis jms) sotsiaalsed suhted (agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid jms) organisatoorsed reeglid (tähtajad, eeskirjad) olulised elusündmused (kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine jms) igapäevamured (arvutiprobleemid, auto ei käivitu, majanduslikud raskused jms) 5 Sisemised stressorid elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. ...
varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised
Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides .... Sotsiaalpedagoog töötab igas vanuses oleva inimesega. Sotsiaalpedagoogilised probleemid Milline Sp-line probleem on tänapäeval kõige akuutsem koolis? Tänapäeva SP küsimused on seotud järgmiste sotsprobleemidega: Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis Käitumisprobleemide sagenemine Agressiooni ja kuritegevuse sagenemine Noorte subkultuuride mõju Laste prostitutsioon ja pornograafia ning laste õiguste austamine. 4 valdkonda seoses sotsiaalsete probleemidega: 1 1. Akadeemiline ebaedu 2
suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp,
abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusega õpetada. Eesmärk: Seikluskasvatuse põhiprintsiibid on eesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus, rühmatöö, positiivse kogemuse omandamine, kogemuse analüüsimine 25. Mis on mänguteraapia? Kasutatakse väikelaste ja teismeliste puhul, et aidata neil toime tulla selliste traumaatiliste sündmustega nagu väärkohtlemine, lein, pereprobleemid, puue ja hülgamine. Mängimise üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid. Mänguga on tihti ennast kergem väljendada kui rääkides. Selle abil on võimalik arendada patsiendi psühhosotsiaalseid oskusi, füüsilist võimekust ja keskendumisvõimet. Teraapia käigus õpib laps tundma oma keha, uurima keskkonda ning leidma vahendid kogetu ja tunnete väljendamiseks. Mänguteraapia aitab enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid sõnadesse panna
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diab...
Töö paistab tiheda päevakavaga, kuid stabiilne. Ideaalset visuaali perekonnast varjutab siinkohal kvaliteetaja puudulikkus. Erik võtab koju kaasa tööülesandeid ja kulutab palju aega kodus töötamisele. Kui olukord on pikaajaline ja stressitekitav, siis võib see põhjustab kannatusi nii tööl kui kodus. Pinge (tööstress), mida tekitab liigne töökoormus toob kaasa mitmeid emotsionaalseid reaktsioone: ärrituvus, ärevus, unehäired, kurnatus, pereprobleemid. Tööd tehes on raske keskenduda, mäluhäired, uute asjade õppimine või otsuste tegemine on häiritud. Käitumise muutus stressi puhul toob kaasa alkoholi, tubaka liigse tarvitamise, äärmuslikel juhtudel narkootikumide tarvitamise. Stressist põhjustatud füsioloogilised reaktsioonid: seljavalu, peavalu, südameprobleemid, kõrge vererõhk vähendavad inimese igapäevast efektiivsust veelgi. Erik võiks enam tegeleda oma lapsega. Õhtused toimetused,
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab ...
esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme, tuli päevakorrale "blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism);
mittejärgimine (kerge uni) · 3a kuni 50% suuremad probleemid, mida vanemad seostavad sageli raske kolmanda eluaasta probleemiga · Lasteaias: üliaktiivsed ja ei suuda enda käitumist kontrollida · Koolis: süvenevad raskused õppimisel jm · Murdeeas ja hiljem: hüperaktiivsus võib taanduda, jäävad probleemid tähelepanuga Perekond, kaaslased, õpetajad · Mõjud vastastikused · Laps vanem laps · Suhted vanematega sageli konfliktsed · Pereprobleemid teravdavad lapse probleeme lisaks Probleemide hindamine · Probleemid peavad avalduma erinevates keskkondades! · Hinnanguskaalad · Vaatlused · Võimete testimine sageli koos õpiraskustega Abistamine · I Õpilastega töötavate täiskasvanute uskumuste ja hoiakute muutmine. · II Õpilase elu- ja õppekeskkonna modifitseerimine. Distsipliiniga seotud küsimused · III Õpilaste käitumise muutmine. · IV Töö lastevanematega · V Ravimid
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt Nõustamiskeskustes lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal- ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel. Haiglates psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.
The tempest outside, is used to even more signify the isolation of this man, to show a sharp contrast between the calmness in the chamber and the tempestuous - tormiline - night. 4. IBSENI JA STRINDBERGI OLULISEMATE NÄIDENTIE PROBLEEMISTIK Naiste õigused, rahvuslus, pärilikkuse probleemid, inimese õigused ja kohustused; tõe ja vale, õiguse ja kohustuse probleemid üldinimlikus eetilises kontekstis.Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel
Individuaalsed tegurid: Teadmiste ja kogemuste puudus tulla toime keerukate olukordadega Probleemid isiklikus elus Majanduslikud probleemid Terviseprobleemid TAGAJÄRJED: Füsioloogilised sümptomid: Liiga suur isu/ isutus Peavalud ja väsimus uneprobleemid Psühholoogilised sümptomid: Ärevus, arrituvus, äng Keskendumishäired Suhtlemisprobleemid Alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine Depressioon, meeleheide Pereprobleemid Käitumuslikud sümptomid: Kesisemad tulemused Töölt puudumised Tähtaegade ületamine Eksimuste suurenemine Töökoha vahetus Kuidas stressiga toime tulla? Kõigepealt tuleb õppida märkama stressi tunnuseid. Siis peab kindlaks tegema, mis stressi põhjustab. Kui on teada, mis stressi põhjustab, siis peaks hindama oma käitumist ning hoiakuid. Endale peab seadma realistlikud eesmärgid
suhtlemisprobleemid; organisatsioonis konflikt ülemuse ja alluvate vahel;... Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal-ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel. Haiglates psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:
Umbes 5% vanuritest esineb ahistussümptomeid. Tuleb mainida, et paanikanähud ilmnevad varem, kui ahistus, nimelt juba enne 40 eluaastat. Diagnostika Uuringute kriteeriumiks on, et kannatused on kestnud üle poole aasta. Lisaks peab leiduma kehavärinaid, lihasevalusid, rahutust, üleväsimust. Tähtsateks sümptomiteks on ka närvisüsteemi liigne erksus, valvelolek süvenemisraskused. Patsiendile teevad muret kas somaatiline haigus, kukkumiskartus, rahaasjad, vägivalla ohvriks langemine, pereprobleemid, eksimiskartus jne. Paanikas olev patsient kogeb hirmusööste, millega liituvad somaatilised kaebused hingamisraskus, südamekloppimine, värinad, lämbumistunne, iiveldustunne jne. Ahistus on hingeline kannatus, mida ei ole kerge eristada valust tingitud kannatustest. Hüpertüreoos, krooniline kopsuprotsess, südame rütmihäired jne võivad põhjustada samalaadseid kaebusi. Ka rahustite ja alkoholi kasutamise lõpetamine toob kaasa ahistustunde. Ahistus kaasneb
mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub, sest tahab sõltumatu olla: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."Mari kolib lastega linna. Raamatu põhiprobleemid on: pereprobleemid, abielu, feminism, väärtushinnangud, eetika, kahetsus. Romaani stiil on omapärane: Vilde kasutab võõrkeeli, laused on pikad. Kasutab murdekeelt, keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum" ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse.
Tänapäevane kiire elustiil väljendub ka pereelus, mistõttu tunnevad perekonna liikmed pidevalt, et neil on kiire. See kiire ei pruugi üle minna ka puhkusel käies. (Carr 2011: 38) Tihti võetakse perepuhkus ette, kuna soovitakse perega rohkem koos olla ilma igapäevaste segavate faktoriteta nagu kool, töö, huvitegevused jne. Turismireis eraldab pere igapäevakeskkonnast ja pakub võimalust segamatult koos olla. (Shaw et al 2008, Jurowski 2001) Siiski ei tasu mõelda, et pereprobleemid puhkusele minnes ära unustatakse. Puhkus võib olla vägagi stressirohke ja pingete maandamise asemel neid hoopis juurde tekitada. Johns ja Gimothy viisid läbi uuringu, kus selgus, et lastele orienteeritud teemaparkide (nt. Legoland ja Disneyland) külastamine on paljude lapsevanemate jaoks nagu kohustus ja laste soovidele järele andmine. Paljud vastanutest ütlesid, et perepuhkuseks kulutatud aeg on justkui ohver, mille nad toovad laste jaoks. Kohustus võetakse omaks,
Igal lapsel on erinevatel vanuseperioodidel mingisuguseid probleeme. Lapsed ei otsi ise abi ei saa aru, et neil midagi valesti on, probleemiga tegelemine sõltub eelkõige täiskasvanust. Täiskasvanu see-eest otsib ise abi oma probleemidele. Lapseea häirete etioloogia puhul on soodustavad tegurid ehk predisponeerivad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised); kontekstuaalsed (vanem-laps suhted, pereprobleemid, stress). säilitavad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), Kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik) kaitsefaktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik). Lapse arengut mõjutavad riskifaktorid: Häired võivad olla nii enne sündi kui pärast. Nt enneaegsetel lastel on suurem soodumus häireteks
Peategelasel, vanal kaevuril Artur Simmol amputeeritakse haiglas mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Teine liin sündmusi ja konflikte käsitleb Simmo haiglakaaslase Albert Valteri perekonnaprobleeme ja nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad? Nt romaanid "Meie pole süüdi" (1984), "Tee isa juurde" (1987), "Kas ema südant tunned sa?" (1988). Mälestusi sisaldavad teosed "Peotäis tolmu" (1992) ja "Laev keset rägastikku" (1990), "Kirjad laagrist" - kirjutas kirjade põhjal, mis ta Vorkutast koju saatis (1989). Neis on juttu ka Nõukogude võimu repressioonidest, samuti romaanis "Postuumselt rehabiliteeritud" (1991)
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
