Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. a...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...