Veetlus ja inimsuhted (0)

br />
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö osakond
Sotsiaalpsühholoogia
Veetlus ja inimsuhted
Karolin Aariste
NT-32
Juhendaja : Kaja Adra
Tallinn 2015
Sisukord
Inimsuhted…………………………………………………………….……..2
Hea suhtleja kehakeele nipid ………………………………………………...3
Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5
Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5
Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7
Inimsuhted
Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? Mida ma teeksin, kui mind välja naerdaks?
Hea esmamulje esimeseks tingimuseks on teie avatus . Sellest sõltub, kas te üldse kellegagi tutvute ja mis kvaliteediga teie edasised suhted on. Kui te jätate endast huvitunud, sõbrliku ja ohutu mulje, tekib kontakt ja te rahustate oma partnerit. Isegi kui teie ise oskate lugeda vaevumärgatavaid vihjeid teiste suhtlemisvalmidusest, ei pruugi te teada, mis vihjeid ise kiirgate.
Edukal tutvusesõlmimisel on ainult kaks reeglit. Esiteks: käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks. Mis tähendab seda, et tähelepanu, austust, huvi ja sümpaatiat, mida teie ootate teiselt , peate ka ise vastu pakkuma. Teiseks: keskenduge sellele, mis toimub väljaspool, mitte teie sees. Kuulake vestluskaaslast, mitte ärge mõelge peas sobivat vastust ega muretsege soengu või kohmakuse pärast. Te ei pruugi isegi tajuda, kui suhtlemisaltina te teistele paistate või mis teisi teie poole tõmbab või teist eemale tõukab. (V. White, Esmamuljed)
Esmase hinnangu langetamine on protsess, mille käigus saab teiste inimeste kohta informatsiooni ja tõlgendad seda. Kuna esimene mulje tekib automaatselt, ei pane hindamisprotsesse tähelegi.
Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab teil kohatuid võõraid kategoriseerida. Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika.
Kehakeele mõistmine on inimeste vahel lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkem edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmetel võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt:
7%- vebaalne (sõnad)
38%- vokaalne (hääle valjus, toon, rütm)
55%- kehakeel (põhiliselt näoilme)
Hea suhtleja kehakeele nipid:

Astuge teisele inimesele lähedamale. Astuge vestlusringi, ärge jääge kõrvaltvaatajaks ega suhelge teisega kolme meetri kauguselt. Leidke endale vahemaa , mis on vestlemiseks mugav.

Kummarduge ettepoole. Kui nõjatute vastu tooli seljatuge, jääb mulje nagu oleksite väsinud või tüdinud. Ettepoole kummardudes väljendate oma huvi ja kontaktivalmidust.

Võtke käed-jalad sõlmest lahti. Ristatud käed ja üle põlve asetatud jalg viitavad kaitsepositsioonile. Avatud kehahoiak annab märku, et olete valmis kuulama.

Looge silmside . Enamikul inimestel on raske teisele inimesele silma vaadata ja samal ajal mõelda, mida järgmisena öelda. Silmside võib tekitada ärevust ning lasta mõttelõngal kaotsi minna. Lahendus? Hoidke pilk mõnel muul näoosal, näiteks kõneleja ninal suul või vasakul kõrval. Kui teie fookus pole kõneleja silmadest kaugemal kui 20 cm. ei saa ta aru, et te talle silma ei vaata.

Naeratage. Naeratus on maailma arusaadavaim viis öelda, et te olete avalik ning kontaktist huvitatud.

Näidake oma reaktsiooni. Noogutage pead, kortsutage või kergitage kulmu .

Puudutage oma vestluskaaslast. Puudutades kergelt teise õlga, käsivart, kätt või põlve, annate märku oma soojadest tunnetest.

( Matthew Mckay, Suhtlemisoskused )
Inimestevaheline veetlus
Mis tõmbab meid mõne inimese poole? Miks mõned meeldivad meile esimesest silmapilgust, aga teised mitte? Miks mõned inimesed hakkavad meile meeldima pärast seda, kui neid lähemalt tundma õpime? Meeldimise ja veetluse uuringud on kindlaks teinud hulga tegureid, millel on oma panus teistele inimestele reageerimise viisidele.
Veetluse üheks teguriks on sarnasus. Meile meeldivad sageli inimesed, keda peame endasarnasteks.
Kuidas suhtuda arvamusse, et vastandeid tõmbab teineteise poole? 1958. aastal esitas tuntud Briti filosoof Peter Winch täiend- ehk komplementaarvajaduste hüpoteesi, mis ütleb, et me võime tasa teha oma isiklikke puudusi selliste partnerite valikutega, kes on tugevad meie nõrgemate külgede osas. Winch intervjueeris abielupaare nende isiklike vajaduste kohta ja väitis, et sellistes suhetes esineb kaks paari vastastikku täiendavaid vajadusi: hoolitsuse-vastuvõtlikkuse ja domineerimise- allumise vajadused.
Inimesed otsivad endale sellised parnterid, kes nende vajadusi tasakaalustaksid. Nii otsivad domineerivad inimesed alluvaid partnereid jne. (N. Hayes , Sotsiaalpsühholoogi alused.)
Vastastikune meeldivus
Meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. Arvatavasti pole selles midagi imelikku, kuna inimesed, kel pole vastastikust meeldivust, võivad teineteise jaoks hõlpsasti haavavaiks või ebameeldivaks muutuda. Aronsoni (1976) väitel toimub see kulu-hüvituse põhimõttel, mis väidab, et vastastikuse meeldimise või mittemeeldimise jaosks on neli tingimust:

Teine isik on läbinisti positiivne.

Teine isik on läbinisti negatiivne.

Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks .

Teine isik on alul positiivne, kuid muutub negatiivseks.
Aronson väitis, et kõige enam meeldivad meile inimesed, kes sobivad kolmandasse kategooriasse, kuna meile näib, et oleme selle hüvituse “välja teeninud.”
Meeldimise üheks teiseks teguriks, eelkõige väga edukate inimeste meeldimisel, on tajutud ekslikkus. Meile näib meeldivat, kui teised näitavad välja “inimlikkust” ja teevad aeg-ajalt vigu, selle asemel et ühegi nõrkuse märgita pidevalt edukad olla.
Kellegi meile meeldima hakkamine on üks asi, aga hoopis teine asi on talle sellest teada andmine. Kuidas me signaliseerime sellest, et keegi meile meeldib?
Võib-olla ilmseimaks õnatuks signaaliks inimsuhetes on näoilme: kui keegi meile meeldib, tervitame teda naeratusega, kimbatuses olles kortsutame kulmu ja vihasena põrnitseme.
Silmside kujuta endast teist võimsat signaali, mida inimestel on raske ignoreerida ja see võib näidata kiindumust kui ka vaenulikkust. Te võite pilguga “klammerduda” kellessegi, kes teile meeldib, ja põrnitseda seda, kes ei meeldi, aga kontekst teeb tõenäoliselt vägagi selgeks, kumma juhuga tegemist on. Ka signaal ise on erinev: pika pilguga teile meeldivale inimesele otsa vaatamisega kaasneb teistsugune näoilme ja teine näolihaste pinge jaotus kui vaenuliku põrnitsuse korral.
Veetlusega on lähedalt seotud ka seksapiil. See lisab teie esimesele muljele vürtsi. Isegi, kui te olete vastutulelik, soe ja huvitav, jääb teie suhtlus pisut lamedaks, kui te ei lisa kasvõi natuke seksapiili.
Seksapiil on midagi palju enamat kui seksuaalsus ja erineb tunduvalt kehaga uhkeldamisest ja oma ihu näitamisest. Seksapiil annab märku teie avatusest ja kontaktivõimest.
Te väljendate oma seksapiili mitmel moel. Kuid üks õige olulisemaid viise seisneb teiste tunnustamises- selles, kuidas te inimesele vastate ja reageerite. Te vastate teisele oma pilguga, puudutusga ja kiindumuse väljendamisega. Samuti näitate seksapiili oma keha ja enesetundega- sellega kuidas tunnete end oma kehas uhkelt ja enesekindlalt.
On tõsi, et kui jagate kellegagi informatsiooni oma isiklikust elust, muutub teiste inimeste suhtumine teisse. Enamik inimesi taipab, et enesetutvustus on midagi erilist. Sellega tahetakse öelda, ma usalda sind, ma hindan sinu vaatepunkti ja tahaksin sinuga lähemalt tutvuda. Enamasti toob see kaasa vastastikuse sümpaatia . Psühholoogid on tähele pannud , et avameelsed inimesed meeldivad teistele rohkem, kui need, kes endast vähe räägivad. Inimesed avavad ennast rohkem neile, kes on neile kohe alguses meeldima hakanud. Huvitaval kombel hakkab keegi meile rohkem meeldima just pärast seda, kui oleme temaga isklikku informatsiooni vahetanud .
Kokkuvõttes, pole ühtegi “õiget” esmamuljet, ega suhtlusviisi. Hea suhtlus on see, mis peegeldab teie tõelist mina. Kui te esitlete endas parimat, seda mina, mida tahaksite teistega jagada, siis loote endast just selle õig esmamulje, mis viib heade suheteni teiste inimestega.
Kasutatud kirjandus ja allikad

• “Suhtlemisoskused”
  

Matthew McKay, Martha Davis , Patrick Fanning, 2000

• “Esmamuljed”
  

Valerie White, Ann Demarais, 2004

• “Sotsiaalpsühholoogia alused”
  

Nicky Hayes, 2002