Materjaliõpetuse labor 3: Sünteeskiud (0)

Sünteeskiud
Polüester (PL)
Polüestri omadused:
- Niiskus imamisvõime 0,3…0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim;
- tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur;
- soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike;
- UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid;
- Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu,
- Hallitus , mikroorganismid ei kahjusta polüestrit,
- Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus.
- Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. 
Modakrüül (MA, MAC, PAM)
• Keskmise raskusega kiud
• Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus, venivus , niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist
• Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel
• Peamiselt toodetakse staapelkiuna
• Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasutuses
• Mugavus halva soojusjuhtivusega. Kangad on pehmed ja soojad , aga rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidavad. Nende hügroskoopsus on väga madal (niiskusimamisvõime alla 2%.)
• Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse
taastumisega. Säilitab hästi värvi. Modakrüülid on väikese hõõrdekindlusega ja kuumustundlikkud.
[5]
Akrüül (PC)
• staapelkiu pikkus on 25-150 mm
• kiu tugevus 20-40 cN/tex.
• Kuulub kergete kiudude hulka
• akrüültooted on soojad, pehmed, kerged,
kortsuvad vähe
• kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus , süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga
Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida
• Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud
• Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes
• Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga
• Süttib raskelt, põleb suure leegiga,  levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk kõva ja rabe .
[5]
Polüamiid (PA)
Kõikidel PA on rida ühtseid omadusi ja omadusi mis sõltuvad kiumolekuli ehitusest
- niiskus imamisvõime on sünteetiliste kiudude puhul üldiselt väike. Pisut suurem on
tekstureeritud kiudude puhul. PA on sünteetilistest kiududest parim niiskus imamisvõime
3…8,5%;
- kortsuvus. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb
veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul;
- tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur;
- soojapidavus on hea ka filamendi juures;
- plekieemaldusvahendites esineda võivad fenooliühendid lagundavad PA,
- mereveekindel.
-Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke.
[4]
Mikropolüamiid (PA)
Mikropolüamiid on mikrokiud , mis on kas siidiniidi peenusega või peenemad . Mikrokiuks loetakse kiudu , mille paksus jääb alla 1 dtexi (1 dtex tähendab, et 1 grammis on 9000 m niiti).
Mikrokiudu toodetakse filamentkiuna ning enamasti suruõhu abil säbardatuna. Säbarus ei suurenda lõnga elastsust , kuid seob liikumatut õhku ning lõng tundub pehmemana. Mikrokiudu toodetakse polüamiidist. Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja –lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust.
Põlemiskatse
Materjal
Kanga näidis
Katse tulemus
Polüester 1
Polüesterkiust kangakiud hakkab leegile lähenedes sulama kiu otstest ning tekivad tahmakerad. Hoides kiudu leegis põleb kiud edasi kuid eemaldades leegist leek kius kustub . Poliestri põlemisel tundsin plastiku põlemise lõhna. Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene.
Polüester 2
Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning eemaldades leegist lõppeb ka sulamine. Põlemisel eraldab plastiku põlemis lõhna ning järgi jääb tahm , mis ei pudene.
Modakrüül
Asetades kiu leegi lähedusse hakkab kiud vaikselt sulama. Kiu otstesse tekivad sulamipallid, mis ei pudene katsumisel. Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb. Põlemisel eraldub plastiku põlemise lõhna ning põlemisjäägiks tugev tahmakera, mis katsumisel kõva ning ei pudene.
Akrüül
Akrüüli kiud hakkab leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tekivad sulamipallis, mis ei pudene. Leegile lähenedes võtab tuld ning eemaldades leegist põleb särinaga edasi. Põlemisel eraldub akrüülkiust värske värvi lõhna. Põlemisest jäi alles must tahma kera, mis katsumisel osaliselt pudenes.
Polüamiid
Polüamiikiud hakkab leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tekivad valged sulamipallid. Hoides kiudu leegis põleb kiud väikse leegiga ning leegist eemaldades põleb mõnda aega edasi kuid lõpuks kustub. Põlemisel eraldub äädikhappe lõhna ning peale põlemist jäi alles kõva tahm, mis ei pudene.
Mikropolüamiid
Mikropolüamiid kiud hakkab leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tekivad mustad sulamid. Asetades kiu leeki põleb kiud leegiga. Eemaldades kiu leegist põleb kiud mõnda aega edasi kuid siiski kustub. Põlemisel eraldub plastiku põlemis lõhna . Põlemisjäägiks on mustad kõvad söestunud kerad, mis ei pudene katsudes
Materjal
Kanga näidis
Katse tulemus
Polüester 1
Polesterkiud 1 märgub vette asetsedes koheselt ning märjaks said kiudude vahelised alad. Mõne aja möödudes vajub kiud veeanuma põhja
Polüester 2
Polüesterkiud 2 märgus samuti hetkega. Selle kanga puhul märgusid samuti kiudude vahelised alad. Võttes kanga veest välja kanga peal siiski ka piisad, seega see kangas mingil määral hülgab vett. Mõne aja möödudes vajub kangas siiski anuma põhja.
Modakrüül
Modaalakrüül kiust kanga puhul märgus kangas väga kiiresti. Märgus kogu kiud ning 10 sekungi möödudes vajus kangatükk veeanuma põhja. Modaalakrüülist kanga pind muutus märgumisel tumedamaks.
Akrüül
Akrüülkiust lõng püsib vette asetades algselt vee peal kuid imab siiski niiskust. Mõne aja möödudes märgub üleni ning lõnga värvus muutub tumedamaks. Lõngajupis on siiski keermete vahel piisavalt palju õhku, et mitte veeanuma põhja vajuda.
Polüamiid
Polüamiidkiust kangas märgub vette asetsedes koheselt. Umbes 10 sekundi möödumisel olid märgunud kõik kiudude vahelised alad. Kangas muutus märgumisel tumedaks ning katse lõpus vajus veeanuma põhja.
Mikropolüamiid
Mikropolüamiidkiud märgub vette asetsedes väga aeglaselt, ei ima vett. Kiud jääb alguses veepinnale kuid umbes 30 sekungi möödumisel märgub kiud terves ulatuses ning vajub veeanuma põhja
Märguvuskatse kaalumisega
Modakrüül kiust kanga esialgne kaal enne märgamist oli 0,267g ning peale märgamist oli kanga kaaluks 3,830 g . Arvutus: 3,830 / 0,267= 14,3. Seega arvutused näitavad, et kanga kaal suurenes 14,3 korda, ehk kangas imas 14 korda oma esialgse kaalu jagu vett, mida on suhteliselt palju.
Akrüülist lõngajupi kaal enne märgamist oli 0,025g ning peale märgamist oli lõngajupi kaaluks 0,470g. Arvutus: 0,470 / 0,025 = 18,8. Arvutused näitavad et, kangatükk kaalus peale märgamist 18,8 korda rohkem kui kuivana . Seega imab akrüülist kangas veelgi enam vett.
Põlemiskatse järeldus
Teooria ütleb, et polüestri põlemisel eraldub musta suitsu ja on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Oma katses me musta suitsu ei täheldanud ehk sellepärast, et katset viisime läbi väikese polüester kiuga . Samas kõik mu katses ja teoorias klapib, eraldub plastmassi lõhna ning kiu otstes tugevad sulamikogumid.
Modakrüüli puhul on katse tulemused sarnased teiste tehiskiudude põlemisega, Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb. Põlemisel eraldub plastiku põlemise lõhna ning põlemisjäägiks tugev tahmakera, mis katsumisel kõva ning ei pudene.
Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke ütleb teooria. Meie läbi viidud katses selgus, et polüamiid ei tilkunud ning leegi sees põles leegiga. Küll aga tekkisid kõvad tombukesed kiu otstesse. Täheldasime, et põlemisel eraldus äädikhappe lõhna.
Teooria kohaselt akrüül süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk on kõva ja rabe. Meie katses aga süttis akrüülkiud kergesti ning ka põles särinaga. Tahma me ei täheldanud küll aga oli põlemisjaak kõva tahm, mis ei murenenud.
Mikropolüamiid kiu tulemused põlemiskatses on samad mis polüamiidil
Üldjoontes võib öelda, et teooria kattuv suurel määral katsete tulemustega. Mõningad erinevused võisid olla tingitud katse läbiviimisest vaid mõne kiuga või kanga töötlusest.
Märgavuskatse tulemused
Teooria kohaselt peaks polüesterkiu niiskusimamisvõime olema kõigist sünteeskiududest halvim, vette asetades märguvad kangad koheselt aga teise polüesterkiust kanga puhul võib märgata et kangas siiski hülgab vett, kanga pinnale tekivad veepiisad.
Modakrüüli hügroskoopsus peaks olema väga madal aga meie tehtud katses märgus kangas hetkega.
Akrüülkiust lõng püsib vette asetades algselt vee peal kuid imab siiski niiskust. Lõngajupis on siiski keermete vahel piisavalt palju õhku, et mitte veeanuma põhja vajuda.
Polüamiid peaks teooria kohaselt vette asetsedes koheselt märguma ning seda tõestas ka meie läbiviidud katse Märgusid kõik kiudude vahelised alad.
Mikropolüamiid ei niisku koheselt ning seda kinnitab ka teooria kuid peaks hästi hoidma kinni vett ning seega on sobilik mikrokiud lappidena.