Päikesevalgus - vastupidavus päikesevalgusele on väiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas. Kahjurputukad viskoosist ei toitu. Füsioloogilisi omadusi Hügroskoopsus - väga suure niiskusimavusvõimega. Soojapidavus - viskoosi soojusjuhtivusvõime on suur. Elektrilised omadused –tavatingimustes ei elektriseeru. [2] Veebisait Cupro(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused. Modaalkiust valmistatud tooted on mõõdupüsivamad kui viskoosil. Elastsem ja kortsumatum kui tavaviskoos. Tuhmiläikeline ja seda saab toota ka matina nagu viskoosigi.
põlemine jätkub kiiresti. Märgumine 3 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 6 Märguvad kiud, kangas nõrgeneb ning kuivab aeglaselt. Järeldused: Selgus, et bambusel märguvad esmalt kiud ning kangas nõrgeneb märgudes. Cupro (CUP, CU) Omadused Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Cupro kiud on valget või veidi sinakat värvi. Tugevuselt sarnaneb viskoosiga, 4 aga venivus on veidi väiksem, samuti on hügroskoopne. Kangas Põlemine Süttis leegi kõrval, põles kiiresti ning leegiga, alles ei jäänud midagi. Järeldus: Cupro on kergestisüttiv ning põleb kiiresti. Märgumine 4 Kättesaadav: http://www.kanut
Lähtainena kasutatakse tselluloosi, tavaliselt puidutselluloosi. Lisaks kulub mittemürgise ja kogutava lahuse kasutamisele vähem vett ja energijat. Tootmisprotsess on üks kuuendik viskoosi tootmise ajast. Ristlõike pindala kuju on ümmargune. Toodetakse põhiliselt puuvilla staapelkiuna. Molekuli pikkuselt on ta võrreldav modaaliga. Kiudu saab toota ka säbarana ja mikrokiuna. VASKAMMONIAAKKIUD Leiutati 1897a. Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud. Kaubanduslikud nimetused on: Bembleise, Bemberg, Bemsilke, Cupioni ja Cupresa. Alates 1990ndatest aastatest on vaskammoniaakkiust taas saanud soositud moekiud selle siiditaolisuse ja pehmuse tõttu. Cuprot toodetakse Jaapanis ja Itaalias. Kogused on väga väikesed. Tooraineks kasutati varem ainult puuvillalinterit, tänapäeval on ülipuhas puidutselluloos selle välja tõrjunud. Kiuketrus sarnaneb põhimõtteliselt viskoosi tootmisega.
valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides. Samas, olles juba süttinud, põlevad kõik tehiskiud üsna kiiresti edasi. Sellest saab järeldada, et osasid kangaid on töödeldud süttimist raskendavate ainetega. Märgumiskatsetest selgus, et kõik tehiskiud peale modaali nõrgenevad märgudes, kuid modaal hoopis tugevneb. Omades tselluloosi koostises, peaksid tugevnema veidi ka viskoos ja atsetaat, kuid ilmselt on neid kangaid
150ºC kuivalt ja 180 ºC tampoonide tootmisel. märjalt, Viskoosisegusid hea soojusjuht, mistõttu kasutatakse viskoosist tehtud rõivaid trikootoodetes, aluspesus soovitatakse kanda suvel, ja talvel on öörõivastes neis külm Cupro Materjal laseb hästi õhku läbi, sukkpüksid, kreppriie, Pesemisel ei tohi kasutada on kloori ega valgendaja osakesi hüdroskoobne ja ei kogu sisaldavaid pesuaineid. staatilist elektrit. Materjal on Tähelepanelikult
· kasutades (nt telgid, purjed, kalavõrgud jm) Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev. Kanga puhul on võimalik niiskusimamisvõimet suurendada kanga struktuuri abil ja viimistluse abil (nt kohevad ja struktuursed kangad on hügroskoopsemad kui sileda pinnaga kangad). Olenevalt niiskuse toimest tekstiilkiududele, liigitatakse need: 1. hügroskoopsed ehk niiskust imavad (looduslikud kiud, osa tehiskiude - viakoos, modaal, lyocell, cupro) 2. mittehügroskoopsed ehk niiskust hülgavad (sünteeskiududest - polüester, polüpropeen; osa tehiskiude - atsetaat, triatsetaat) 3. vees täielikult või osaliselt lahustuvad kiud (tehiskiududest - alginaat, sünteeskiududest - polüvinüülalkohol) Vesi avaldab kiududele erilist mõju: temperatuur ja niiskus üheskoos mõjutavad kiuomadusi igale kiule eriomasel viisil
annaabi.ee 
