Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale). http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/o bjekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00 893_(2).jpg&w=314&h=233&ei=OxBhT5q1MIOl0AXxmcCnBw&zoom=1&iact=rc&dur=137&sig=111075098155866197889&page=1&t bnh=142&tbnw=186&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:16,s:0&tx=82&ty=114 Ajalugu
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN....................................................
Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades. Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna. 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles sulades, jääki ei olnud. 1 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk. Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud. Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist. Märgumine 1. Kangas Kuiva kanga kaal: 0,3560-0,0029=0,3531g. Märja kanga kaal: 0,4750-0,0018=0,4732g. Märgudes suurenes kanga kaal 34% võrra. Märguvad kiud, kangas ise tundub nagu oleks kuiv, kuivab ruttu. Saab
Kadri Sigur TEKSTIILKIUD LABORITÖÖD Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2013
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest
Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks. 5 ARAMIIDKIUDUDE OMADUS JA EHITUS Armamiid on modifitseeritud polüamiid, kus kiumolekulis on lineaarse süsinikahela asemel aromaatsed süsinikringid. Taoline ehitus lisab kiule termilist püsivust ja mehhaanilist tugevust
Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid. Kiudaine - koosneb üksikutest kiududest, millede silmatorkavaimaks omaduseks on nende suur pikkus võrreldes jämedusega, kas loodusliku päritolu või tööstuslikult toodetud. Looduses esineb palju kiude, kuid suhteliselt väheseid kasutatakse tekstiilitööstuses. Tekstiilkiud on riide ja teiste tekstiiltoodete valmistamise tooraineks. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras Polüesterkiud vasakult paremale). suurendatult umbes 70 x. Tekstiilkiuks loetakse: 1) saadust, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis nende omaduste tõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;
põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file=%2F14527%2Fmod_resource %2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavilla_kasutamine.html (12.10.2012) 8. Mosaic-Fashion [WWW] http://www
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekula...
1.TEKSTIILKIUDUDE %20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf ( 10.12.2010) 2. Mosaici näpunäited materjalidele [WWW] http://www.mosaic-fashion.com/en/styling- practical-tips-3.html ( 10.12.2010) 3. Kiil T., Kaevando K. AS Baltika tootekoolitus 4. Hein A (2009) TLÜ Tööõpetuse osakond [WWW] http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/269/9.KOKKUV%C3%95TTED%20ERINEVATEST %20KANGASTEST.pdf ( 10.12.2010) 5. Boncamper, I ,,Tekstiilkiud". Tln: Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk. 12 13 LISAD Foto 1 14 Foto 2 15 Foto 3 16
a. PP tarbe b. UPVC tarbe c. PC konstruk. d. PAR kõrgs. e. PPS kõrgs. f. PMMA konstruk. g. LDPE tarbe h. PET konstru. 10.Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Gaasitoru HDPE b. Toolid, lauad PP c. Nööbid PS d. Kunstnahk PPVC e. Tihend PTFE f. Lateksvärv SB g. Tekstiilkiud PA h. Õlivoolik NBR i. j. Test 6 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PVC- polüvinüülkloriid b. PE-X ristseotud polüetüleen c. PPS- polüfenüleensulfiid d. NBR kummi polüakrüllnitriilist ja butadieenist e. PC/ABS polüsegu polükarbonaadist ja / kopolümeerist, mis on butadieenist stüreenist ja akrüülnitriilist 2. Moodustage paarid järgmistest sisult sobivatest mõistetest. a
Kiudude reageerimine keskkonna mõjutustele (sealhulgas ka keemiliste reagentide toimele) sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine, samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne: Uurida leelise toimet kiududesse. 3.2 Töövahendid: Tekstiilkiud (vill ja siid), koonilised kolvid, statiiv, vesivann, klaaspulk, valik reaktiive (5% NaOH lahus, 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2 - pliiatsetaat) lahus) 3.3 Tegevuskava: Asetada katseklaasidesse uuritavate kiudude proovid (üks proov katseklaasi kohta, igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni.
Head elektriisolatsiooniomadused. Pastapliiatsid, söömistarvikud. jne PTFE - Ei lahustu, keemiline vastupidavus erakordne Suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus Tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon PMMA - kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega Ta on väga läbipaistev. Reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid PET- sitke ja tugev Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Tekstiilkiud, kiled- isolatsioonikiled 13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi:
1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk
rahuldada. Tänaseks päevaks oleme jõudnud tasemeni, kus on olemas materjalid, mis aitavad nii astma kui allergiate vastu, ei lase tolmulestadel tekkida ning on tervisele igati kasulikud. Inimese mugavuse tõstmiseks on arendatud välja võimalikult heade omadustega tekstiilid, mis hülgaksid vedelikku, oleksid kergesti puhastatavad ning vastupidavad kulumisele. Kokkuvõttes võib öelda, et komposiitmaterjalide kasutamine teeb iga toote inimesele paremaks. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. "Tekstiilkiud" Irma Boncamper 2. http://www.alcantara.com/ 3. http://www.microfibres.com/ 4. http://www.hypnos.ee/index.php?page=materjalid 5. http://www.polyfilcorp.com/ecocell.htm 6. http://www.sleepwellbed.com/est/nouanded/tempsmart 7. http://www.dormeo.ee/madratsid/ 8. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/moobel/VIIpehmemoobliosadeliigid.html 9.http://www.dormeo.ee/site_content.asp? width=600&height=500&id=203305&c=33317
1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk
Imavad palju niiskust, kuid jätavad pinna märjaks. 2.4 Kunst-seemislapid Kunst- seemislappe kasutatakse klaaspindade puhastamiseks. Õhuke tekstiillapp on kaetud kummisarnase ainega. Toode ei anna ebemeid. Kuni kasutamiseni on soovitav hoida kilekotis. Uus lapp pesta enne kasutamist korralikult puhtaks, et eemaldada õlikiht. Valmistamistehnoloogia järgi eristatakse kootud ja lausriidest puhastuslappe. Kootud lappidel on selgelt näha koe ja lõime põimumine. Lausriidest lappidel on tekstiilkiud pandud kokku erilise liimiga. 2.5 Mikrokiust puhastuslapid Mikrokiudlapid on puhastustehnoloogia uusim töövahend. Mikrokiudlappide puhastusvõime on väga suur, nad eemaldavad nii lahtist, kinnitunud, kui ka sööbinud mustust. Mikrokiudlappidega puhastamisel ei kasutata puhastusainet, vajadusel ainult veidi puhast vett. 1 Puhastada võib kõiki pindasid välja arvatud õlitatud pinnad
alusel erinevatesse klassidesse (PM1; PM2,5). PM ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse. Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, - osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid
PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Plii (Pb) - tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasis. Plii ei lagune, ning raskmetallina on kahjulik nii organismidele kui ökosüsteemile. Normaalne mullasüsteem ei taastu, Pideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. PAH – süsivesinik (benso(a)püreen nt). ei lahustu vees ega lagune. Leidub kütustes, sealt levivad
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud
alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1
alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1
Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu. Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem
(PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv tuhk tolm nõgi ränisisaldusega ained taimsed osakesed metalliühendid tekstiilkiud soolad süsinik plii jt. Linnades ja piirkondades domineerivad teatud osakesed. (N: Lõuna-Euroopa piirkondades esineb linnades suures sisalduses ränitolmu see on tuulega üle Vahemere kanduv kõrbetolm.) Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, "osooniaugud" 4
Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea
taaskasutatakse Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22 Tekstiil Majanduslikud piirangud Olmejäätmetes 2-4% · teisese toorme hind ei tohiks ületada · erinevad tekstiilkiud tavatoorme hinda (loomsed, taimsed, tehismaterjalid) · üheliigiline kiud saab toota uut riiet · teisese toorme kvaliteet sama mis ·korduvkasutus (heategevusorganisatsioonid) tavatoormel · segakiudtekstiil sobib muuks · käitluskulud lisanduvad toote hinnale otstarbeks nt
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
annaabi.ee 
