1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Inimene on oma tegude summa ning ettevõtmiste kogum. Inimene ehitab end ise ja seega vastutab selle eest, kes ta on, läbi oma tegude. See on õige, sest ainult inimene ise saab ennast tõeliselt luua ja muuta. Samas on see ebaõiglane nende suhtes, kellel pole nii palju võimalusi, et saavutada soovitud edu. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad võivad juhtida meid tegema õigeid otsuseid, aga see ei kindlusta seda. Moraaliteooriaid on erinevaid ning võib tekkida olukord, kus ei teagi milline teooria on antud hetkel kõige õigem. Ka eksistentsialistlik moraal on sarnane, sest see on väga subjektiivne ning mõjutab inimest vastavalt sellele, millised on inimese enda väärtused ja huvid
väita, et seda või teist on vaja ette võtta. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Tundub, et Sartre'i järgi pole objektiivseid põhjusi olemas, kõik lähtub subjektiivsuse printsiibist. Inimene on tema teod, lootust ei ole, tegutseda tuleb siin ja praegu. Me ei eksisteeri, kui me ei teosta. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraal on tihedalt seotud väärtustega, need loome me aga ise. Siin tekib aga küsimus tõsiseltvõetavusest. Niisama hästi kui loome moraalinõude, võime me sellest ka loobuda. Pealegi näib, et ka moraali puhul on tegemist pideva muutumisega. Sartre peab põhjendatuks moraali vabaduse raames.
pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega, kuna pole ühtki vahendit, mis kindlustaks meile õiged otsused, seega ei tee seda ka moraaliteooriad. Mitmed moraaliteooriad võivad üksteisele vasturääkivad olla, teatud olukordade puhul võib olla mitu head lahendust, mistõttu on raske otsustada, milline teooria on just õige
. millist valida? Võistlevate eetikateooriate hindamine. Eetika & filosoofia Antiikfilosoofia  eetika, metafüüsika, loogika, esteetika, poliitika. Eetika = moraalsete probleemide defineerimine, analüüs, hindamine, lahendamine, kriteeriumite väljapakkumine. Kujunes 2500 a tagasi. Uusaja eetika 17.-st sajandist. Eesmärgiks vahe tegemine hea & halva, õige ja vale vahel. Mis aga on headus? Teo omadus, mis tekitab positiivseid (subjektiivseid!!) emotsioone. Klassikalise eetika moraaliteooriad: · Mill'i utilitarism  John Stuart Mill (19. saj).. parim lahendus on see,mis toob max kasu võimalikult paljudele inimestele nii, et kasu jaotuks võimalikult võrdselt  hüve, meelehea intensiivsus & kestus, kõigi inimeste õiguste võrdne hindamine · Kant'i formalism (kategooriline imperatiiv, kohustuste eetika)  (Immanuel Kant 18. saj).. hea tahte, südametunnistuse (kategooriline
Ei usu et inimene saaks täiseti valida kas olla hiinlane või indukas nagu Sartre väidab. Kuid ta saab teha kõike selleks et olla võimalikult lähedal sellele. Inimest saab hinnata tema tegude järgi. Inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, summa, organisatoorne tervik, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum . Inimene pole väljaspool oma kuju midagi, aga see mõte ei ole objektiivne nende suhtes, kes pole elus midagi saavutanud . · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sest erinevad moraaliteooriad võivad sattuda vastuolusse. Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta:
rõhutavatel viisidel, sh kirjanduses, kunstis jne. o Inimene teeb end selliseks nagu ta käitub. Kui inimene kartlik, siis on ta seda, kuna on teinud endast argpüksi oma tegude kaudu. o Mõnes mõttes on see ebaõiglane, sest alati ei ole võimalusi olla miski muu. Inimene annab aga väga kähku alla, mingis mõttes see ongi talle paras, kui ta ei saa edukaks. Iga mees on oma õnne sepp ju ;) · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? o Pole ühtegi vahendit otsustamiseks. Otsuse sisu on alati konkreetne, seega ennustamatu; alati on tegu leiutamisega. Loeb teadmine, kas see leiutamine toimub vabaduse nimel. MORAAL  kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest. Ei saa öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte
Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine
kuskile, kellegina kuid see, mis meist saab edasi on juba suuresti meie enda teha. Iga inimene ise teeb oma valikud. Iga indiviid ise otsustab kas minna vasakule või paremale, kas jääda seisma või minna edasi. Ma arvan, et inimesed, kes pole edu saavutanud on siiski oma nn ebaõnnes ise süüdi. Nagu ma juba ütlesin, iga indiviid valib ise oma tee ning vastavalt selle oleme me kõik kas siis edukad või mitte. Sündides oleme me kõik nn ,,valged lehed". Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Erinevad moraaliteooriad võivad suhteliselt tõenäolisest sattuda teineteisega vastuolusse. Üks juhtum, ent mitu samaväärset lahendust. Inimeste endite väärtused on väga ebamäärased. Paraku mitte üksksi olemasolev moraal ei saa garanteerida inimesele kõige enam kasu. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia
toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu.
seepärast, et ta ei tee midagi, et olla rikas. Argpüks on argpüks tänu sellele, et ta ei tee midagi selleks, et olla julge. Jean-Paul Sartrei teooria ei kehti äärmuste kohta. Näiteks Inimene kes on sündinud raske puudega ei tajugi, et on olemas rikkus ja vaesus või ta ei suuda midagi teha selle muutmiseks. Sama moodi võib teha rikkasse kuningaperre sündinud laps pea aegu ükskõik midagi aga ta ikkagi on rikas ja kuulus väljaspool tema tahet. 5.Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Jean-Paul Sartre leiab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega kuna iga inimese moraal on erinev ja sõltub meie valikutest. See tõu on iga inimese jaoks erinevad õiged otsused, mis kõrvalt vaataja moraali jaoks võib tunduda vale. Täpselt sama võib ka öelda kogu tema eksistentsialistliku moraali õpetuse kohta
Samuti pole ma nõus, et iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja, kuna pooldan seisukohta, et vaid üks pool saatusest on meie käes, ülejäänu on seostatav juba deus ex machina’ga. Mida inimene aga saab teha oma „mina“ vormimisel, on vähemalt proovida ja mitte alla anda. Proovida ja kui ühtmoodi ei õnnestu, siis proovida teisiti. 10 · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid seetõttu õigete otsustega, et pole olemas kõikehõlmavat lahendust. Tihti on olukordi, kus peame otsuse langetama mitme omavahel vastuollu sattuva moraaliteooria vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad
Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus  kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused
ssuhtuda vähki kui õppetundi ning seeläbi avastada, er vähk on tulnud talle midagi ütlema, pannud märkama, et midagi on elus vaja muuta. Oma arvamuse ilmestamiseks kirjutan ma siia Alberto Villolda mõtte tema raamatust "Samaani meeotd", mis on mulle väga südamelähedane ning erilise tähendusega. "Inimeselt võib võtta kõik. Peal etema viimase vabaduse: valida igas elu olukorras oma suhtumine sellesse. Valida oma tee." 6. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sartre põhjendab oma väidet sellega, et pole olemas universaalset praktikat, mis lahendab kõik küsimused. Elus on olukordi, kus otsus tuleb avstu võta olenemata sellest, et eirnevad moraalid selles küsimuses üksteisele vastu käivad. Ja otsus on sel juhul imselt selline, mis ei lähtu ühestki kindlast moraaliteooriast, vaid inimese
Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus – kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused
Ta vastutab enda eest, sest ta on just selline nagu ta tahab, sest on ju võimalik ennast muuta ning uuesti leida, taasluua endas keegi teine. Ta seisukoht võib olla küll ebaõiglane, kuid elu ongi ebaõiglane- mõnele inimesele annab ta edu lihtsamalt kätte, mõni peab selle nimel palju vaeva nägema. Kes vaeva ei näe, see ka edukaks ei saa, järelikult on see kinni isikus endas, ennast saab muuta paremaks ning kohanemisvõimelisemaks. 43. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad võivad sattuda vastuollu. Sartre moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei eksisteeri, kõik oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed, loevad ka inimese väärtused, mis võivad olla mitmetimõistetavad. Mitte üksi moraal ei saa kindlustada, et mingi eesmärk saaks saavutatud. 44
· Egoismi paradoks  eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. · Intuitsioonivastasus  egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. Eetika alused, 6. loeng:TELEOLOOGILINE EETIKA JA UTILITARISM Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos  kr
(Wikipedia) o Inimene teeb end selliseks nagu ta käitub. Kui inimene on argpüks, siis on ta seda, kuna on teinud endast argpüksi oma tegude kaudu. o Mõnes mõttes on see ebaõiglane, sest alati ei ole võimalusi olla miski muu ja kuna inimene annab väga kähku alla, siis mingis mõttes see ongi talle paras, kui ta ei saa edukaks. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? o Pole ühtegi vahendit otsustamiseks. Otsuse sisu on alati konkreetne ja seega ennustamatu; alati on tegi leiutamisega. Ainsana loeb teadmine, kas see leiutamine toimub vabaduse nimel. On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad
annaabi.ee 
