50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pille Ülem
Õppematerjali autor
Equivalence Sentences P and Q of SL are truth-functionally equivalent if and only if there is no truth-value assignment on which P and Q have different truth-values. Consistency A set of sentences of SL (sentential logic) is truth-functionally consistent if and only if there is at least one truth-value assignment on which all the members of the set are true. Validity An argument of SL is truth-functionally valid if and only if there is no truth-value assignment on which all the premises are true and the conclusion is false.
Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed.
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse
loogikat sees, siis on seda asja võimatu mõista); 2) loogika on aru või mõistus ("nupp", mis "nokib"); 3) loogika on võime ära arvata ("tuletada") asju, mida ei teata; 4) loogika on millegi tööpõhimõte. Nimetatud arusaamu omakorda üldistades võiks öelda, et loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. Veel üldisemalt võiks loogikat mõista nii: loogika on see, mis meie eest mõtleb. Võib rääkida kahte erinevat tüüpi loogilisusekriteeriumist. Esiteks võib loogilisus olla omane arutlemise viisile ning tähendada lõppkokkuvõttes arutlemise õigsust, mida saab kindlaks teha ainult kui kooskõlalisust mingite reeglitega. Teiseks võib loogilisus olla omane arutlemise tulemusele, ja loogilisus selles mõttes (tegemist ei ole sõna "loogilisus"
- ARGUMENTATSIOON- igas arutluses veidi manipulatsiooni, üritame veenda, mitu seotud väidet, eeldused peavad toetama arutlust - MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel
Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University. 1 3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida küsimusi, faktide olulisust ja usaldatavust, sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes
arutlemise (järeldamise) eristamiseks. ,,Eesti entsüklopeedias" on loogika defineeritud kui teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja järeldusi (lõppjärelduseni viivaid arutluskäike). Paraku pole tänaseks teada meetodit, mis võimaldaks oma mõtteid vahetult teistele üle kanda. Loogika vahetu uurimisobjekt on keeles väljendatud mõtlemine, nt keeles väljendatud mõisted, otsustused ja mõttekäigud. Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid