riikide suhtes. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib seevastu vaid teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Nii kehtivad näiteks jõu kasutamise keeld või muud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid kõigi maailma riikide suhtes. Balti riikide vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused aga kehtivad ainult kolme Balti riigi, mitte aga teiste maailma riikide suhtes. Üldise rahvusvahelise avaliku õiguse kehtivus Õigusallikate rahvusvahelis-õigusliku korralduse mõttes, rahvusvahelise kohtu põhikirja artiklile 38 toetudes, on siin tegemist eelkõige rahvusvahelise tavaõiguse ja asjaolude tõttu paratamatult universaalselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Edasi võib eristada dispositiivset ja siduvat üldist rahvusvahelist õigust. a) EÜ välissuhetes Ennekõike on selge, et välissuhetes kehtib üldine rahvusvaheline õigus EÜ kohta täiel määral nagu ka
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse no...
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused,
00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2 16.03.2010 Allikate kehtivus · Kehtivad vaid õigusnormi sisaldavad haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine:
Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead.
pangakontole hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul Garantiis nimetatud kirjaliku nõude ja Garantii kohaselt nõutud dokumentide esitamisest arvates. 3. Garantiist tulenevate õiguste loovutamine 3.1. Garantii saajal ei ole lubatud loovutada või muul viisil üle anda osaliselt ega täielikult Garantiist tulenevaid õigusi ilma Garantii andja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4. Garantii kehtivus 4.1. Garantii jõustub alates selle allkirjastamisest Garantii andja poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 4.2. Garantii lõpeb enne Garantii punktis 4.1 sätestatud tähtaega alljärgnevatel juhtudel: 4.2.1. Kui Garantii andja maksab Garantii saajale välja Garantiisumma, siis lõpeb Garantii Garantiisumma väljamaksmise päeval; 4.2.2. Kui Garantii saaja loobub Garantiist tulenevatest õigustest, siis lõpeb Garantii sellist Garantii
selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajätg kokku viia. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendada võib mitmel viisil: Grammatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine Tsiviilõiguse kehtivus Territoriaalne kehtivus Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus on mehhaninsm, mis aitab erinevate sotsiaalsete riskide puhul inimest taas ühiskonda integreerida, tema elu taas inimväärseks luua. Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhooldekande teostamisel ning ka isikule vastava abi andmisel. Sotsiaalsest kaitsest kõneledes tuleks eristada kahte tähendust:
Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõige soodsamat seadust! 5. Karistusõiguse ruumiline kehtivus – territoriaalne 6. Karistusõiguse isikuline kehtivus – kehtib kõigile Eestis viibivatele isikutele, nende isikute suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.
kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5)
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud
3kohan seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine(HMS § 3 lg 2); kaalutlusvigade puudumine, kui kohaldatakse kaalutlusõigust (HMS § 4); kooskõla kõrgema astme õigusega, sh põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, nagu õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. 10. Mida tähendab haldusakti kehtivus ja kuidas seda hinnatakse? Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on täiesti erinevad mõisted. Õiguspärasus on haldusakti vastavus õiguskorra poolt esitatud nõuetele. Haldusakti kehtivus on haldusakti kui tahteavalduse omadus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kehtetu on haldusakt,: mis ei ole veel kehtima hakanud ehk jõustunud (pole veel teatavaks tehtud jne); mis vaatamata teatavakstegemisele ei ole kehtima hakanud (puudused, mis viivad tühisuseni- HMS § 63 lg 2);
ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2. Kehtivus kaasneb vaid haldusakti resolutiivosaga, mitte teiste osadega (sh motiividega). Põhjendus võib muudes menetlustes olla üheks võrdväärseks tõendiks teiste kõrval. II. Haldusakti kehtivus 1. Kehtivuse olemus Kehtivus on õigusakti omadus tuua kaasa õiguslikud tagajärjed, mille tekitamisele ta õigusakti andja tahteavalduse kohaselt on suunatud. 2. Kehtivuse eeldused
Õigusnorm · Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani c) Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni
deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud
võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Teleoloogiline- mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes), abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused
JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95 I OSA 1) Süsteemi kiirendus koos määramatusega igal teepikkusel. s1=0,715 m; a1=0,424±0,013 m/s2 s2=0,946 m; a2=0,48901±0,00073 m/s2 s3=0,475 m; a3=0,4636±0,0013 m/s2. 2) Seose a1=a2=a3 kehtivus määramatuste piires: 0,424±0,013 = 0,48901±0,00073 = 0,4636±0,0013. II OSA 1) Süsteemi kiirused lisakoormiste äravõtmise hetkel. V1=0,257±0,010 m/s V2=0,357±0,025 m/s V3=0,3946±0,0036 m/s 2) Seose kehtivus 0,1005=0,1586=0,1873 III OSA 1) Kiirenduste suhe a1/a2=0,4404±0,0059. 2) Jõudude suhe F1/F2=0,4820530±0,0000023. 3) Seose a1/a2=F1/F2 kehtivus
ja tava."). Tava on ka kohtupraktikas aktsepteeritud. Tava kasutatakse peamiselt siis, kui pole vastavat normi seaduses. Lisaks meie seadustele ka EL seadusandlus, mis puudutab TSÕ. Allikaks ei ole kohtupraktika, kuid omab tähendust õiguse kohaldamisel analoogilises asjas (pole siiski pretsedent). Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
mitu seotud väidet, eeldused peavad toetama arutlust - MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad
Nende praktikasse rakendamine ei vaja juriidilist otsust. Ressursside hindamine iseendast on normaalne halduslik otsustamine 5. Millised on üldised õiguse põhimõtted ja kuidas on neid sisustatud Riigikohtu praktikas (näited)? Vt www.nc.ee lahendid, märksõnastik, põhiseaduslikkuse järelevalve asjad, õiguse üldpõhimõtted http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9364 6. Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme (vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine). Üldised õiguspõhimõtted: 1. Õiguse ideoloogiline väärtusalus-Siia kuuluvad: õigusriigi põhimõte, eraomanduse põhimõte, ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3
selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne
lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast!
Riigikogu ja presidendi otsused aktid, mis käsitlevad tavaliselt ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Vabariigi Valitsuse korraldused lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Avaldatakse Riigi Teatajas. Ministrite käskkirjad KOV volikogu otsused 4.6. NORMATIIVAKTI AJALINE, RUUMILINE JA SUBJEKTILINE KEHTIVUS Lk 69 71 Normatiivakti ajaline kehtivus Normatiivakti jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigistja tema kohast õiguskatide süsteemis. Seaduste jõustumine on sätestatud põhiseaduses(10. päeval pärast RT avaldamist, kui seaduses ei sätestata teisiti), Riigi Teatajas avaldavateõiguaktide jõustumine on seotudnende
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. tõene 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. – tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. – väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk mittekooskõlaline. – väär 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. – väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. – väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. – väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. – tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus ei saa olla kehtiv
14.02.2017 Kodune töö nr 1 Hinne: 100/100 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus ei pruugi olla kehtiv. - VÄÄR 2. Kehtivus on lausehulga omadus. - VÄÄR 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. - TÕENE 4. Arutlus, mille järeldus on tõene, võib olla kehtiv. - TÕENE 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. - VÄÄR 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla tõeseid eeldusi ja tõest järeldust. - VÄÄR 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. - TÕENE 8
peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda;
11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega.
Õigusõpetuse eksamitöö 1. Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline
-ei kehti lennuvälja territooriumil, mis on liikluseks suletud (+) 9. Liikluskindlustuse kindlustuskaitse kehtib: -ainult Eesti territooriumil (-) -Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna ning Sveitsi territooriumil (+) -igal pool, kuhu on võimalik autoga sõita (-) -rohelise kaardi süsteemiga liitunud riikides; (+) 10. Liikluskindlustuse tavaleping kehtib: -tähtajatult; (+) -üksnes poliisile märgitud ajal; (-) 11. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb: -sõiduki võõrandamisega; (-) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) -lepingu ülesütlemisega; (+) -lepingu lõpetamise kokkuleppega; (+) 12. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb (peale LkindlS muutmise seaduse jõustumist): -sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel; (+) -lepingu ülesütlemisega; (+) -sõiduki võõrandamisega;( -) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) 13
ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest. Väärtegudel astmed puuduvad. Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib
-ei kehti lennuvälja territooriumil, mis on liikluseks suletud (+) 9. Liikluskindlustuse kindlustuskaitse kehtib: -ainult Eesti territooriumil (-) -Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna ning Šveitsi territooriumil (+) -igal pool, kuhu on võimalik autoga sõita (-) -rohelise kaardi süsteemiga liitunud riikides; (+) 10. Liikluskindlustuse tavaleping kehtib: -tähtajatult; (+) -üksnes poliisile märgitud ajal; (-) 11. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb: -sõiduki võõrandamisega; (-) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) -lepingu ülesütlemisega; (+) -lepingu lõpetamise kokkuleppega; (+) 12. Liikluskindlustuse lepingu kehtivus lõpeb (peale LkindlS muutmise seaduse jõustumist): -sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel; (+) -lepingu ülesütlemisega; (+) -sõiduki võõrandamisega;( -) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) 13
Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU
too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. N: kristlik eetika on Piibli autoriteedile tuginedes absolutistlik
otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel poolel ainult õigused, teisel ainult kohustused (nt. kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis Õigussuhte funktsiooni järgi: a) regulatiivsed õigussuhted - ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused
2.2. Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid tuleb edastada Garantii andja asukohta tähitud posti teel või tuleb anda Garantii andjale allkirja vastu üle. Garantii saaja nõue loetakse ainult siis tähtaegselt esitatuks, kui Garantii saaja nõue ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid on jõudnud Garantii andjani hiljemalt Garantii tähtaja viimasel päeval. 3. Garantii kehtivus 3.1. Garantii jõustub alates selle allkirjastamisest Garantii andja poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 4. Lõppsätted 4.1. Garantii on koostatud kahes (2) eestikeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb Garantii saajale ning teine Garantii andjale. Garantii andja: (allkiri)
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus ·Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi.
/ Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1.3 ei täida kohustust maksta intressi selle tasumiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 4.1
iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas,
g- 9,8 m/s2 (vaba langemise kiirendus) mg- raskusjõud (N) h- keha kaugus (kõrgus) nn potentsiaalse energia nulltasemest (nullnivoost), mis on omakorda kokkuleppeline (m) 8. Mida nim. mehaaniliseks koguenergiaks? Mehaaniliseks koguenergiaks nim. keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. 9. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus ja selle kehtivus. Ülesanded. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi kehade mehaaniline koguenergia ei muutu, vaid E=E p + Ek =const . jääb konstantseks. Kui süsteem pole suletud, võib mehaaniline energia muunduda teisteks energialiikideks, näiteks hõõrdumise korral keha siseenergiaks (soojuseks), seega pole mehaaniline koguenergia sel juhul jääv.
1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2. Ruumiline ehk territoriaalne piir – kehtivus on määratud riigi suvenäärsuse territoriaalse
1. Ajaline piir on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2. Ruumiline ehk territoriaalne piir kehtivus on määratud riigi suvenäärsuse territoriaalse
midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid:
väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (vrd KorS § 36 lg 1). Töölt kõrvaldamise näol ei ole tegu distsiplinaarkaristusega. 7. Kas ametnikul on õigus preemiale sel ajal, kui ta kannab distsiplinaarkaristust? Jah. 8. Kui kaua ametnik karistust kannab (ehk kui pikk on karistatuse periood) ja mida see tähendab? ATS § 79 lg 2: distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest. Sellega loetakse karistuse kehtivus lõppenuks. 9. Asutus hakkas menetlema ametnikku süütegu – tema aga võttis haiguslehe? Kas ametniku haiguslehel viibimine takistab dists.süüteo menetlemist? Mis aja jooksul tuleb karistus määrata? Selleks et tagada korrektne menetlus, tuleb ametnik kahtlustatavaks lugeda ja talle distsiplinaarmenetluse käskkirja tutvustada kohe pärast seda kui on
t = C A v u |______________________________________________________________________________| r /¯¯ ülesanne : ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Tõesta hulgaavaldiste võrduse kehtivus : A (A B ) ( C D ) = ( A C ) ( B D ) Tõesta hulgaavaldiste võrduse kehtivus : t A ( A B ) = A B u
täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas;
tabeli reale. INIMESTE_ARV INTEGER NOT NULL Mitmele inimesele saal välja renditakse ALATES TIMESTAMP NOT NULL Rentimine hakkab kehtima. KUNI TIMESTAMP NOT NULL Rentimise kehtivus lõppeb. KOMMENTAAR LONG VARCHAR NULL Lisainfo rentimise kohta. Tabel YKSUS Veeru nimi Andmetüüp NULL/NOT NULL Semantika YKSUS_ID INTEGER NOT NULL Tabeli yksus Primary Key. Surrogaatvõti, mis omistatakse uue
Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 2
annaabi.ee 
