seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete kõigest abstraktne idee ,,omadusteta ega muude mateeria omadustega, asjast", mida pole võimalik ette mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu see tähendab, et kui eraldada mingi välismaailm, kuid ka selle puhul osa keha tervikust, lahkub hing pole tegemist mateeriaga vaid seda kehast, kuna sel juhul on keha kogetakse meeletaju kaudu. organite omavaheline seos Berkeley arvates on kujutlus hävitatud. meteeriast tekkinud muuhulgas Descartes väidab, et hing asub eksliku arvamuse tõttu, et
järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed nind ainuke võimalus neid saada on välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? See oleneb sellest, kui mitmekesised on need objektid, millega välismaailmas kokkupuudutakse ja samuti kui palju vaim seda informatsiooni töötleb. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke
hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley SARNASUSED nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega.
◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla on peegeldus olekus saab kindel ning keha ja aju sinust endast. olla, kuid muu võivad olla osa maailma võetakse välismaailmast. pigem küsimuse, kui valena. HUVITAVAD TEOORIAD EKSISTENTSIST Tänan kuulamast ! Allikad ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Solipsism ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3% A9_Descartes
elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas välja näljahäda, mis on nõudnud juba sajade tuhandete elu ning ohustab veel miljonite inimeste elu. Näljahäda tekitajaks on nt põud aga samas ka poliitilised põhjused - ei kiputa eriti välismaalt abi paluma, riikide omavahelised keerulised suhted, sisevõitlused jne. Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vitamiinipuudus, kehvveresus, närvisüsteemi haigused, nahahädad, skorbuut, kõhulahtisus, vedelikupuudus, mitmesugused inflektsioonid jne. Surm võib saabuda mitmel põhjusel, sageli juhtub see südamehädade tõttu. WHO andmetel on nälja tõttu kõige ohustatumad lapsed ning vanurid. Kuigi maailmas
meelte abil saadava informatsiooni, teeb nende põhjal oma järeldusi ja talletab need meie mällu. Sõnaga tegevused väljendab autor mitte ainult vaimu tegevust vaid ka selle tagajärjel tekkinud tundepuhanguid. 5. Peale välis- ja sisemaailma teist teadmiste allikat pole, kuna kui me vaatame endasse ja hakkame oma ideede algallikaid otsima, siis me tahes tahtmata jõuame kummagini neist. 6. Enamik meie ideede allikaks on välismaailm, kuna kui laps sünnib (tal puuduvad igasugused ideed) ning ainuke võimalik ideede saamise allikas on välismaailm mis lausa vägisi üritab lapse meeli ärritades tema mõstusesse trügida. 7. Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui mitmekesise on need objektid, millega nad välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib. 8
Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele vastu hakata ja oma seisukohtadele kindlaks jääda. Alan oli väga rõõmus kui sai peale mitut haiglasoldud kuud välja päikse kätte. Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused kui enne näiteks siis kui olen olnud kaua Eestist ära on Tallinn ja kodu ka hoopis paremad kui ennem. Laste hulgas tundis Alan ennast väga hästi, sest nemad ei pidanud teda vigaseks. Täiskavanud arvasid alati et tai saa hakkama kuid lapsed arvasid teisiti ning nad ei teinud välja et Alan pidi karkudega kõndima. Alanil oli ka teine pool kes takistas teda paljusid asju tegemast
Kui Platoni ühiskonnas oli kõik ideaalne siis siin on kõik risti vastupidi. Alustades kasvõi inimesest, kelle üheks osaks on ahnus, kadedus ja võimuiha. Igaühel on selle osa suurus muidugi erinev, kuid kõigis on see olemas. Samuti mõtleb iga noor mida oma tulevikuga peale hakata. Probleemidega jätkates on meil siin avatud ühiskond, majandus jne ning globaalprobleemid mõjutavad ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu eriti ei mõjuta. Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju, ning sama saatus oleks ilmselt ka Platoni riigil õiglusest asi kaugel, surm ja kannatused ootamas.
lihtsalt ei olnud asjale eestikeelset vastet, tänapäeval arvab aga teatud klass rahvast, et oma jutu hulka suure hulga võõrkeelsete sõnade sidumine muudab nad kuidagiviisi populaarsemasks, justkui osaks teisest, suurest,erikeelsest maailmast. Et seda vältida, võiks minu arvates koolides korraldada loenguid eesti keele säilitamise suurest tähtsusest ja rääkida ka seda, mis juhtub siis, kui me jätkame oma praegust teed. Alati on meie keelt mõjutanud värvikirev välismaailm ja keskkond, kus ise parasjagu viibime. Kunagi olid põhiliselt meie emakeelt mõjutavateks keelteks vene- ja saksa keel, tänapäeval on viimane asendunud inglise keelega. Õnneks on Eesti riik juba sammukese võõrkeelsete tekstide vastu astunud – eksisteerib nimelt seadus, milles on öeldud, et igasugusel reklaamil või muul teatel avalikus kohas, peab info olema edastatud muude keelte kõrval kindlasti ka eesti keeles ja seda teiste keeltega võrreldes nähtavamalt.
Nehru valitsusaeg Indias 1947-1964 praktiliselt kõik India alad koguti ühtse iseseisva riigi haldusse, mis kuulutati 1950. aastal demokraatlikuks vabariigiks India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA esimene leedi Jawaharlal Nehru pärand suri Delhis südamerabandusse 1964.a 75aastasena tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv
mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine Alateadvuslik- teadvustamatus. Kuna Freud ise hoiatab eesliite "ala-" kasutamise vastu, siis polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on
Eesti on suur riik ning kus võib tunduda, et elab vähe rahvast nubrite järgi võttes, pole see arv ühtegi nii väike. Eesti nime on maailmale tutvustanud selle riigi inimesed juba aastasadu. Alustades professionaalsetest sportlastest, kes tulevad ühest kõige pisemast riigist, aga kes on suurtel võistlustel teistest peajagu üle. Jätkates tublide poliitikutega, kes on pürginud kõrgetele kohtadele välismaa organisatsioonides. Välismaailm teab Eestit veel ka riigina, kes on võitu saanud maailma kõige suurema ja kardetuma riigi, Venemaa, üle. Kogu see õudus ja kannatused, mida Venemaa pealetung Eestile põhjustas ja kõik see, mis sellele järgnes, on läinud hinge teistele riikidele, kes seetõttu on löönud meie kodumaaga mesti, et teist korda midagi taolist ei juhtuks. Eesti on tuntust kogunud ka oma kauni looduse ja huvitavate vaatamisväärtustega. Inimesed
Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus Selles, et välismaailm on tegelikult olemas, Augustinus ei kahelnud, kuigi talle oli selge, et mõnikord me teeme välismaailma kohta ekslikke otsustusi ning meie ja teiste inimeste meelte tunnistused ei ole alati usaldatavad. Augustinust huvitas igaveste asjade teadmine ja selle seos Jumalaga, siis ta ei pööranud palju tähelepanu muutlike meeleliste asjade tunnetuse vaatlemisele. Augustinuse meelest ei ole kehalised objektid kohased
oleks igati loogiline jätkata selle sõna kasutamist. Kuid välismaailma mõjul on hakatud ka eestis üha enam neegri asemel kasutama teisi sõnu, nagu must , pigi , mustanahaline jne , mis võivad olla hoopiski kahemõttelisemad. Kahju on vaadata ja osa saada eestlaste pugejalikkusest teistele riikidele. Muidugi see võib meile ka kasu tuua, sest jätame ju hea mulje teistele riidele. Aga ka Eesti peaks vahel iseloomu näitama ja mitte leppima kõigega, mida välismaailm meile pakub ja ette kirjutab. Oma kodumaa keeletavadele peaks iga eestlane kindlaks jääma ja mitte pugema kõigest väest teistele riikidele.
Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel
fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". BREŽNEVI KÕNED ★“Real Russian Bear” ★Mahalugeja ★Ranged juhtnöörid kõnede kirjutamisel Peale kongressil peetud kõnet sõimab Brežnev oma abilist: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!" Abiline õigustab ennast: "Aga te käskisite mul ju kõne esitada neljas eksemplaris!" Näide SISEPOLIITIKA ★KP kontroll (raadio, ajakirjandus, välismaailm) ★kommunistlikud lasteorganisatsioonid(oktoobrilap sed, pioneerid, kommunistlikud noored) ★dissitentlus->vaimnesandistamine MAJANDUS ★ 1965 Kossõgini majandureform ○ ettevõtete iseseisvus -> majandus elavnes ★ Defitsiit ★ Brežnevi pakid DEFITSIIT ★Näts ★Mustlased ja ühe säärega teksapüksid VÄLISPOLIITIKA ★Kosmose võidujooks Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie
Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen) - Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid - Idealism: kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse - Solipsism: (“üksinda ise”): äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt, kuna objektiivne maailm, k
Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Vastus : Anamnesis on Platoni arvates teadmiste hankimine- meeldetuletamine. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? Vastus : Nii üks kui teine, ta ei saa olla mitte ainult kujutlus, sest meie kujutlus on piiratud, meie piiratud mõtlemisvõime ja teadmiste, kogemuste tõttu. Ja kui inimene mõtleb, või arvab, et välismaailm on ainult see mida mina mõistan või aru saan, siis see näitab inimese kõrget enesehinnangut. Tegelikult ma arvan, et inimesel ei ole võimalik absoluutset tõde tunnetada ja
lihtsalt oma ihadele ja hirmudele väljundit leida? Inimese tehnoloogia tundmisele ja inimkonna tuleviku küsimustele. Inimkonna tulevik. Kas universum ja maailmaruum avaneb meile, või tuleb ikkagi tõde otsida inimese seest? Autori põhiseisukohad, näited: Tume aine on ka inimese sisemuses ehk alateadvus. Kas saja aasta jooksul oleme jõudnud lähemale teadmisele, et on alateadvus. Kumb on primaarsem maailm, Kas sisemaailm või välismaailm? Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale.
Kuri vaim petab, tekitab meelepetteid ja illusioone. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas! Midagi saab tõsikindlalt teada! Jumalike võimetega paha vaim saab mind eksitada ainult siis, kui mina olemas olen, olen olemas mõtleva olendina. Saan kahelda vaid olemas olles. Väljaspool kahtlust on enda olemasolu! 9. Jumala olemasolu Vaatleb Jumala ideed. Strateegia: tõestada Jumala olemasolu ja siis toetuda Jumala omadustele, näidata, et välismaailm on põhijoontes selline, nagu ta ilmneb. Jumal ei ole pettur! Jumala olemasolul on keskselt tähtis koht, kuid teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel. Descartes esitab oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatõestusest: Jumala olemasolu on võrreldav mu enda olemasoluga, mõlemad eeldavad logiliselt välismaailma olemasolu. Inimene on suhtes endast millegi täiuslikumaga.
mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49. Närvisüsteemi evolutsioonist. 50. Ajus hakkas tekkima närvisüsteem, võrkjas süsteem. 51. Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju.
1. Praegu on Prantsusmaal kuningas 2. Kuningaid on ainult üks 3. See üks kuningas on kiilaspea Nüüd saab loogiliselt vastata, et algne lause on väär, kuna üks propositsioonidest (Praegu on Prantsusmaal kuningas) on väär, muutes vääraks kogu lause. Keerukate lausete propositsioonideks jagamine aitab leida lause mõtet ja väga sageli näitab, et mõte kas puudub või on see vastuoluline. Teadmise objektid Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik, tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H
Tsitaadid: ,, Seda kõigile sama maailma ei ole teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti-elavalt olema, möödu järgi helendava ja möödu järgi kustuva tulena.'' ,,Mõtlematult ärme otsusta suurte asjade üle.'' Demokraatiasse suhtus ta põlgusega - sest rahvamass ei tea, mida tahab. Klassikaline periood 5-4 saj eKr Atika periood-keskuseks on Ateena Sofistid - toovad pöörde filosoofias (sophos=tark) teema - inimese sisemaailm (varem oli välismaailm) Sofistid tekivad, sest ateenas tekib antiikdemokraatia. Otsused võeti vastu Rahvakoosolekul(ekleesia) - 20. aastased meeskodanikud. Otsused sõltusid inimeste veenmisoskusest Sofistide tegevuseesmärk -> õpetada kaaskodanikele kõnekunsti ehk retoorikat. Hakkasid õpetuse eest raha nõudma sp hakati neisse natuke negatiivselt suhtuma. Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus
depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne). Elatakse läbi asju neid tegelikult läbi elamata. Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R. Kalinoski) ehk konkreetsed vapustavad sündmused võivad olla teatrimaailma ja selle loojate inspiratsiooniallikaks. Kui vaadelda üldisemat pilti kuidas teater kui instiutsioon on mõjutatud, siis võiks siinkohal nimetada majandussuhted (mitte enam kui inspiratsioon vaid kui
ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs
iseloomu spetsiifilise vormi. Sotsiaalloomus on mingi rühma rahvuse, klanni, kogukonna, kihi esindajaile ühine iseloomustruktuuri kese, mis on kujunenud sellele grupile ühiste kogemuste ja seal harrastatud eluviisi suhtetoimes. Sotsiaalloomuse kuus suunda. Retseptiivse (vastuvõtliku) iseloomuga isikuile on oma võimete realiseerimise asemel ainsaks mõeldavaks maiste hüvede allikaks välismaailm. Siia rühma kuuluja usuvad, et mõnutunnet andvaid asju saab vaid väljastpoolt. ,, Meie aja inimene veedab enamiku oma ajast passiivselt. Ta on igavene tarbija; ta vohmib toitu, alkoholi, sigarette, ettekandeid, raamatuid, seisukohti, filme; kõike tarbitakse, kõik neelatakse alla. Maailm on tema tohutu sisu objekt: suur pudel, suur õun, suur rind. Inimesest on saanud imik, igavesti täis ootusi ja igavesti pettunud" (E. Fromm. ,,The dogma of Christ and others esays", 1963)
7. Protestiüritused.......................................................................................................................... 10 3. Järelkaja ............................................................................................................................................. 10 4. Tulemused ......................................................................................................................................... 11 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm .................................................................................... 11 6. Järelaktsioonid .................................................................................................................................. 11 6.1. Uus Balti kett .............................................................................................................................. 11 6.2. Südametuksed Baltikumile ......................................................................
Kui need mõlemad on kasutatud, hõlmab see kogu meie ideede tagavara. Meil ei ole vaja muud, kui välis- ja sisemaailma. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik meie ideede allikas on väliskogemus, sest ideed tulevad kogemustest. Kui me midagi näeme, tunneme, haistame või katsume, tekib sellest idee. Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab). 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi
.............................................. 10 2.7. Protestiüritused........................................................................................................... 10 3. Järelkaja............................................................................................................................ 11 4. Tulemused........................................................................................................................ 11 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm.................................................................... 11 6. Järelaktsioonid.................................................................................................................. 12 6.1. Uus Balti kett............................................................................................................... 12 6.2. Südametuksed Baltikumile.......................................................................................... 12 6.3
Ta oli esimesi, kes avastas lühiajalise ja pikaajalise mälu mehhanismid . 5 1.4 Naiivne realism, agnostitsism, sensualism, ratsionalism Naiivse realismi jaoks on aistingud samad, mis reaalsus. Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on? Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat. Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi.
· tuupimine, mehaaniline õppimine ei saa olla kunagi eriti suure efektiivsusega ei meeldejätmise ega arendamise seisukohalt; · õppimisel tekkivad seosed aitavad meil omandatud materjali püsimälust kiiremini üles leida. Salvestamine kui aktiivne protsess Uue info vastuvõtt algab eelkõige tajust, mis tugineb inimese meeleorganite komplekssele tegevusele. Taju on põlvnemiselt erakordselt ürgse päritoluga ja seetõttu on välismaailm seal toimuvaga inimesele (meeleorganitega) väga lihtsalt vastvõetav (ka tunnis). Tähtis on seejuures teada, et viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): Esmataju Uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Just seda on õppimisel väga tähtis teadvustada. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meelde või ei paku huvi, siis
tulevikuvõimalustest. - Eraldus - ümbrusest lõigatus, võimetus kasutada võimeid. Inimese teadlikkus eraldatusest, taasühinemise võimaluse puudumine, mille annaks armastust - siin ongi häbi allikas. Samal ajal on see ka süütunne ja ängi allikas. Vajadused leida uusi võimalusi eraldatusest pääsemiseks: 1) Orgialikud seisundid - enese põhjustatud transvormis seisundid või saavutatud meelemürkide mõjul. Transiseisundi eksaltatsioonis hajub välismaailm, seega ka eraldustunne. Kõikide orgialaadse kokkukuulumise vormide tunusjooned: 1) Jõulised, vägivaldsed. 2) Haaravad kogu isiksuse - vaimu ja keha. 3) Mõõduvad ja korduvad perioodiliselt. Diktatuuril põhinevad süsteemid kasutavad ähvardusi ja terrorit, et sellist ühtsust saavutada, demokraatlikud maad sisendust ja propagandat. Demokraatlikus ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib
suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui sõltumatust ja autonoomsest subjektist. XX sajandil on inimkonna ette kerkinud probleem üksikisiku olemisest maailmas, tema totaalsest vastutusest. Maailmas toimuva ülekohtu eest ei saa vastutust kellelegi teisele panna
Juutidele valetati, et nad peavad minema ajutisse laagrisse.Nad läksid rahulikult ega püüdnudki põgeneda.Kohale jõudes ja taibates, mis nüüd juhtub oli juba liiga hilja.Kõik hukati halastamatult.Mehed, naised, lapsed ja vanurid.Keegi ei tohtinud ellu jääda.Hiljem, kui Saksa vägede edasitungimise tempo oli kiire ja nende võimu alla sattunud juutide arv suur, muudeti taktikat.Õigemini ühtset taktikat polnudki, igal pool tegutseti vastavalt oludele. 1941.aasta lõpul hakkas ka välismaailm kohutavatest massimõrvadest informatsiooni saama.Algul saadud teavet küll ei usutud, neid peeti kuulujuttudeks.Kuid ei läinud kaua, kui lõpuks uskuma hakati. 20.jaanuaril 1942, toimus Berliini eeslinnas Wannzees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta "juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm".Adolf Eichmann oli arutamiseks aegsasti valmistanud mahuka materjali
kuid Tom'i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: ,,...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom'i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud
unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? 10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Unenäos on ajamõiste teistsugune-aeg tundub pikem/lühem, ajas hüppamine jne. Kordineerimatus-ärkvel olles suudame oma liigutusi kordineerida aga unenäos enamasti mitte. Unes ei saa situatsiooni muuta, reaalses elus saame. Kahtlen kogu situatsiooni reaalsuses, isegi kui kõik meeled kinnitavad seda väga usutavalt. See ka
kuid Tom’i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: „...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg.” Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom’i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne – ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta
kuid Tom'i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: ,,...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom'i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud
Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju. Selline riik tänapäeval küll eksisteerida ei saaks. Kuna tänapäev on globaariseerunud siis mõjutavad teised riigid ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu ei mõjutanud. 2.2 Ideeõpetus ja hinge õpetus Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus
ole usaldatav, esitas David Hume. Selle kohaselt meil ei ole võimalik välismaailma kohta midagi teada, sest selleks me peaksime teadma, et meie meelteandmete ja välismaailma (mida meie meelteandmed peavad esitama) vahel on seos. Ent meil ei ole kokkupuudet millegi muuga kui oma meelteandmetega; meil pole võimalik välismaailma asjade kohta midagi teada, kui me eelnevalt ei tea oma meelteandmeid. Sellisel juhul pole meil aga mingit võimalust tõestada, et meie meelteandmed ja välismaailm on omavahel seotud.Nii et me ei saa kuidagi tõestada, et meie meelteandmed esitavad välismaailma. Ja see tähendabki, et me ei saa tõestada, et meie taju on usaldatav. Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus
küsimustena? Ta nagu vältis vastuseid, otse põgenes vastuste eest. Traktaadi mõte. Filosoofilised probleemid rajanevad "meie keele loogika valestimõistmisel." Mõistes seda loogikat õigesti, sellisena nagu ta ilmneb mõttekas keelekasutuses, probleemid kaovad. Filosoofilised küsimused on näivprobleemid. Neid pole võimalik lahendada - neid saab vaid "hajutada". Filosoofias ei saa teese esitada, kaitsta ega ümber lükata. Näiteks seda, et materiaalne välismaailm on olemas, ei saa ragelt võttes ei mõtekalt väita - nagu teevad realistid - ega mõttekalt eitada - nagu teevad idealistid. Ma tean, kuskohas ma valu tunnen" ,"Ma tean, et ma tunnen valu seal" on sama vale nagu: "Ma tean, et mul on valud." Küll aga on õige: "Ma tean, kustkohast sa mu kätt puudutasid." 42. Võib küll õelda: "Ta usub seda, aga see ei ole nii", aga mitte: "Ta teab seda, aga see ei ole nii. "Kas see tuleb sellest, et uskumine ja teadmine on erinevad vaimuseisundid? Ei.-
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
Normid on teadvustamata käitumisjuhised, normi rikkumine põhjustab sanktsioone (nt keelelise normi rikkumisel ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma
andmine. Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel pole algust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures ei tohi. Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge(Arhee)? - Vastus: VESI. Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi.
P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui ,,iseenda peegel". Kolmandale alatüübile on iseloomulik mitmesuguste
tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine.
P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“. Kolmandale alatüübile on iseloomulik mitmesuguste ebameeldivate tegevuste
Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing ning laias laastus saab teoorijaid jagada dualistlikeks (paar) ja monistlikeks (ainus). Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. • Solipsism –positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui
Ettevõtted Business, firms Предприятие, фирма Avalik sektor Government, public sector Правительство, общественный сектор Kodumajapidamised Households Домашние хозяйства Välismaailm The rest of the world, foreign Внешний мир, заграница economies Rahvamajanduse The system of National Accounts, Система национальных счетов arvepidamise näitajad SNA Rahvamajanduse Gross national product, GNP Валовый национальный продукт kogutoodang, produkt RKT, RKP
Kognitiivne psühholoogia tekkis 20.sajandi 50-60-ndatel aastatel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget (1896-1980), Endel Tulving Kognitiivne psühholoogia uurib: Info vaimset töötlemist Taju, mälu, mõtlemist (KUIDAS inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, KUIDAS sellest mõtlevad) Õppimist Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 11 Põhiidee: inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Kognitiivne psühholoogia pöörab tähelepanu individuaalsetele erinevustele - inimesed võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt. Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid (skeemid), mis hakkavad edaspidi inimese mõtteid ja tegevust suunama. Seetõttu
annaabi.ee 
