KÜSK analüüs Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teiste rahastajate nimekirjas on terve rida rahastajaid, kelle nõuded ja võimalused on vägagi erinevad. Samas võib tõdeda, et kui uurida lähemalt, mis sektorile keegi neist toetusi jagab, siis kokku annavadki nad enamvähem terviku, lihtsalt igaüks toetab erinevaid projekte ja sihtrühmasid. Avatud Eesti Fondi nõuded on lahti kirjutatud kõige lihtsamas keeles ja pealtnäha on nõuded kõige tagasihoidlikumad. Avatud Eesti Fond toetab 1529 aastaste noorte algatusi, mis mis julgustavad noori kaasa rääkima nende jaoks olulistel teemadel. Oodatakse projekte, mis toetavad avatud ühiskonda, väärtustavad kodanikuaktiivsust ja sallivust ning on sisult ja vormilt uuenduslikud. Taotlemiseks ei pea olema ühegi organisatsiooni liige, projekte saab esitada ka üksikisiku või vaba sõpruskonnana. Kuid ka summa, mida toetuseks jagatakse, on teiste rahastajatega...
03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid
sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBMQFjAA&url=http%3A %2F%2Fkoolielu.edu.ee%2Fmerlevilson%2Foppematerjalid %2Fpositiivne_klienditeenindus_pildiseeria.ppt&rct=j&q=klienditeenindus&ei=VbzbTO e_HoT4sgbG6v2hBA&usg=AFQjCNElPFBbdS5LxFNv9Ic58A-SHzAQmw Sihtturundus 1) Mida mõeldakse sihtturunduse all? Kuidas määratletakse? V: Sihtturustamine ehk kontsentreeritud turundus- iseloomustab otsus teha kindlaks grupid, kellest turg koosneb, ja kujundada nii tooted kui ka marketingiprogrammid valitud sihtgruppide jaoks. 2) Mida mõeldakse turunduse segmenteerimise all? Kuidas seostub segmenteerimine sihtturundusega? V: Enam ei toodeta tervikuna ja kõik on hoolikalt läbi mõeldud. Seostub - Iga grupi jaoks on oma toode vastavalt soovidele ja vajadustele. 3) Mida mõeldakse sihtturunduse all? Kuidas määratletakse? V: Sihtturunduses tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijagrupid ja tooted tehakse sobivaks tarbija jaoks.
Suhtekorralduse konspekt 28.Märts 2014 Sissejuhatus: - Suhtekorraldus saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas - Suhtekorralduse popkultuur on oluline ehk kultuur, mis meid ümbritseb - Suhtekorraldus on vaimselt raske töö - Suhtekorraldus on juhtumis funktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsioonis ja avalikkuse vahel. PRSA 2012 - Organisatsiooni eesmärk kõigil peab olema mõte ja eesmärk - Suhtekorralduse võtmesõnad : plaanitud tegevus, juhtumisfunktsioon, sõnum, siht ja
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks.
kontseptsioon, mis kehtis 1950-ndatel. Põhieesmärk oli tagada toote kvaliteet. Kliendisuhetele ei pööra tähelepanu. levis 1960-ndatel. Tehnoloogia ja seeriatootmise arenemisega lisandus toote tehnilisele kvaliteedile ka seotud turundusmeetmete kasutuselevõtt. 1970-ndatel pöörati spetsialiseerumise tõttu rohkem tähelepanu erinevatele sihtrühmadele. Tähelepanu oli lisaks toote tehnilisele kvaliteedile ja integreeritud turundusmeetmete kasutamisele ka eristumine, ni toodete kui ka sihtgruppide lõikes. 1980-ndatel keskenduti sihtgruppide määramise kaudu ka tulude suurendamisele ja kulude juhtimisele eetika rakendatus mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -norm mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundavad kutse-eetika eripära.
Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstiimulitele. Segmentimisel võib aluseks võtta: · geograafilised tegurid; · demograafilised tegurid; · sotsiaalmajanduslikud tegurid; · psühholoogilised tegurid; · tarbimismotiivid · muud tegurid
Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad. Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki: · Informeerimine inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest; · Sõnumi tugevdamine saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel. · Veenmine sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust (tavaliselt ostu). · Meeldetuletamine inimestele märku andmine, et ettevõte ja selle tooted on endiselt saadaval. Turunduskommunikatsioon on ostu/müügiga seotud sõnumi edastamine saatjalt vastuvõtjale. Et turunduskommunikatsioon oleks tõhus, kasutavad ettevõtted reklaamiagentuuride teenuseid, et loodaks efektiivseid reklaame; müügitoetusspetsialiste, et koostada müüki
probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa. Kuna sihtgruppide suhtumine ning kogu ühiskondlik kontekst, milles
suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele. Reklaami ja tervishoiu alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes. Reklaamid ei tohi sisaldada või viidata ühelegi tunnistusele või heakskiidule, mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada.
1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja ühiskonnale tuginedes Sk on kogu o suhtlemisprotsessi organiseerim ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side juhtimisotsustest ja suhetest o sidusrühmadega. Teooriast lähtuvalt tulemuslik o lahendab nii sidusrühmade organisats ja kindlate sihtgruppide vahel. See on kindel, planeeritud pidev jõupingutus rajada ja säilitada head kui juhtimisprobl täites nende ootusi. tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele.
4)juhtimine ulatub üle organisatsiooni päride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle 5)Ühine kõigile lükmetele kättesaadav infosüsteem teeb võimalikus koordimerimise organisatsioonide vahel 6)Liikmesorganisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu Logistika üldkonseptsiooni 3 eesmärk: Kulude vähendamine Invisteeringute optimeerimine Soovitatud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbijate sihtgruppide lõikus Kogukulude arvestamisel tarneahels 3 tasandit: Makroökonoomika tasand(tooraine,turu,regiooni majanduskeskkond) Mikroökonoomiatasand(ettevõtte tasand,toote tehnoloogia,teenuste arendus,protsessi juhtimine) Indivüdi tasand(personaliinnovatsioon,huvitatavus,motivatsioon) Ettevõttel tuleb tegeleda 3 valdkonna jutmisega Finantsjuhtimine(rahaliste vahendite juhtimine) Tootmise juhtimine(toote ja tehnoloogia eest) Turundusjuhtimine(vastutab müügi eest)
Samuti hakkas arenema infotehnoloogia areng, nagu näiteks vöötkood, elektrooniline andmevahetussüsteem ja kiire reageerimine. Jaekaubanduses peaksid tootjad ja jaemüüjad tegema koostööd parima tootevaliku tegemisel ning toodete kõige mõjuvama riiulite paiknemise määramisel. Kategooria juhtimisel on välja töödeldud kaheksa astmeline mudel, mis on välja arendatud jaekaubanduses. Kõige pealt toimub kategooria määratlemine, siis kategooria roll, väärtustamine ja sihtgruppide defineerimine, strateegia, taktikad, plaani juurutamine ja ülevaade, kategooria tulemuskaardid ning viimaseks märkused mudeli kohta. Kogu tulemus saavutatakse alles nelja kuni viie aasta jooksul. Kaubakategooriate juhtimise põhilised taktikalised elemendid kaupluses, mille abil saavad jaekaupmehed ellu viia juhtimise plaane ning samas ka mõjutada ostjate oste. Põhilised on hinnakujundus, toodete paigutus ja promotsioon. Üks põhiline kaubakategooria juhtimise juures on konkurents
erinevat toodet, mis eristuvad konkurentidest. Probleemi püstitamisel aitavad järgmised küsimused: Sihtturundus - tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad missugustest olulistest teguritest tuleneb probleem, tarbijagrupid ja nii tooted kui ka turundusmeetmed kujundatakse missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi valitud sihtgruppide jaoks. mõistmiseks, Turu segment - sarnaste vajadustega terbijarühm, kes reageerib missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem. ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud Küsitlus - andmete kogumine inimeste intervjueerimisel kas eriomadustega kaubale.
Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele. Reklaami ja tervishoiu alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes. Eraldi on välja toodud sotsiaalreklaami ning poliitilise reklaamiga seonduvad eetilised probleemid. Mõisted ,,eetika" ja ,,moraal" on üldjoontes samatähenduslikud, kuid mõnikord soovitakse erinevatel põhjustel neid teineteisest eristada
Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Lääne-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskus, Tallinna Noorte Infokeskus ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi Karjäärikeskus. Perioodil 2008-2011 pakume teenuseid Euroopa Sot-siaalfondi toetusel rahastatava programmi ,,Karjääriteenuste süsteemi arendamine" raames. SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskuse poolt koordineeritava programmi peaeesmärgiks on ühiskonna ja inimeste vajadustele vastavate karjääriteenuste muutmine sihtgruppide jaoks kättesaadavaks ning karjääriteenuste arendamine süsteemseks ja jätkusuutlikuks. Programmi tegevustesse kaasatud keskuste otsesteks teenusteks on karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine noortele ning nendega seotud sihtgruppidele (lapsevanemad, õpetajad). Eriti oluline on jõuda piirkonna 9. ja 12. klasside õpilasteni, kellel seisavad ees tähtsad valikud peale klassi lõpetamist. Kuid karjäärinõustaja on soovitav kooli kutsuda juba varem
haridusteenuste kasutajad). Pakkudes üldkasutatavaid teenuseid, on haridusasutused seotud kahe turuga. Kõrgkool pakub üldsusele kindlat sorti haridusteenuseid, mida tarbivad õppurid ja tudengid, teisalt esitab ta oma tegevuse tulemusi tööturul, mille tarbijateks on ettevõtted ja erinevate majandusharudega seotud asutused. Selline kahepalgelisus tekitab suhteliselt palju segadust kõrgkooli toodete ja sihtgruppide määratlemisel. Tegutsedes üheaegselt kahel omavahel tihedalt seotud turul haridusteenuste turg ja tööturg on kõrgkoolil üks kindel toode, millega mõlemale turule minnakse. Kõik teadlased omavad ühtset arvamust, et kõrgkooli tegevuse põhisuunaks on haridusteenuste pakkumine, kuid ei suudeta kindlaks määrata, millises vormis see teenus esineb. Turunduse teooria järgi loetakse tooteks kõik, mis võib rahuldada tarbija vajaduse ja mida
(raiskamine ei tuleta tarbia käitumist) 5. standartiseerida vahendeid ja seadmeid et lihtsustada hüvitamist ja vähendada kulusid 6. väärtustada töötajate sotsiaalse ja eriala kompetentsi, sest mitte ahelad, protsessid ja struktuurid, ei loo uut väärtust, vaid nende taga on inimene Log. Üldkontseptsiooni 3 eesmärki:1)kulude vähendamine 2)investeeringute optimeerimine 3) soovitud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbiate sihtgruppide lõiges Kogukulude arvestamine tarneahelas 1)makroekonomika tasend (tooaine, turu, tööjõu paiknemise ja regiooni majanduskeskkond 2)mikroekonoomika tasend (toode, tehnoloogia,teenuste arendusprotsessi juhtimine, ettevõtte tasand) 3)indiviidi tasend (personaalne inovatsioonvõimekus, huvitatavus) Ettevõttes tuleb tegeleda 3 valdkonna juhtimisega 1)finantsjuhtimine raha juhtimine 2)tootmise juhtimine 3)turundusjuhtimine vastab müügi eest
55.Positsioneerimine- mingi asja asukoha kindlaks tegemine 56.Raha on üldine seaduslik maksevahend. 57.Reklaam- võte mille abil otsitakse tarbijaid 58.Ressursid- vahendid, mida kasutatakse hüvitiste valmistamiseks 59.Segmentimine- turu jagamine vajadustelt omadustelt või käitumistelt 60.Streik - tööseisak, et mõjutada juhtkonda nõustuma töötajate nõudmistega 61.Suhtekorraldus- organisatsiooni kommunikatsioon kogu ülejäänud maailmaga: sihtgruppide, partnerite, avalikkuse, kaasrahastajate, sponsorite ja mis tahes teiste osapooltega 62.Tooted- materiaalsed hüvisega, mida ettevõtted valmistavad 63.Tulumaks- inimeste (juriidiliste ja füüsiliste?) sissetulekult võetav maks 64.Turg- ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem 65.Turundus- tegevus mis aitab kaasa, et toode jõuaks tootjatelt tarbijateni 66.Tööjõud - riigi aktiivsus tööealiste elanikkonnas 67
seotus allastme töötaja ja osg'i eesmärgi vahel, töösoorituse mõõtmise probleemid, vastutuse probleemid. Divisionaalne struktuur- Heterogeensete tööülesannete grupeerimine. Org'i üksused grupeeritakse ettevõtte poolt pakutavate toodete, sihtgruppide või ettevõtte üksuste asukohtade põhjal. Struktuuri kujundamine toodete, asukohtade või sihtgruppide põhjal. Tunnused: spetsialiseeritus, standardiseeritus (divisioni sees), suht kõrge detsentraliseeritus (toode, asukoht, sihtgrupp), varieeruv detsentraliseeritus, paindlikkus. Asukoha järgi: kättesaadavus kõikidele kodanikele
......................................................................................4 1.3.Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid.....................................................5 1.4.Toad.......................................................................................................................................9 2.Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused............................................................................. 9 2.1.Toodete – teenuste/sihtgruppide maatriks ja selle analüüs................................................. 10 2.2.Ettevõtte peamiste teenuste osutamine................................................................................11 2.3.Ettevõtte reklaam................................................................................................................ 12 3.Ettevõtte areng....................................................................................................................... 13 4
2005).Cogpack on kliiniliselt testitud aastast 1986 neuroloogia, psühhiaatria ja rehabilitatsioonikeskustes Austrias, Saksamaal ja Sveitsis. (mõlemad viited tsit (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited); Eestis kasutatakse antud programmi peamiselt skisofreeniahaigete remediatsioonis psühhiaatriakliinikutes tegevusteraapia osana. ((J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus);
7. Hea uudise põhikriteeriumid. Sõnumi atraktiivsus põhineb sisust ja oleneb eelkõige sellest, kui oluliseks peab seda sihtgrupp, kellele on sõnum suunatud. 8. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Enne sõnumi edastamist tuleks mõelda läbi need küsimused: · Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas teema käsitlemine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle?
lühema perioodi jooksul kui ka kestvama perioodi jooksul. Kõige efektiivsem näitaja alkoholijoobes juhtimise ennustamiseks on sõidukijuhtide tunnetatud risk politsei poolt alkoholijoobes sõidukijuhtide kinnipidamiseks. 4. Turvavarustuse kasutus Turvavarustuse kasutamise eest jagada ergutuspreemiaid; Seaduse jõustumine. Turvavarustuse teema peaks olema ajakirjanduses aktuaalne, viia läbi massimeediakampaaniad ja koolitused (arvestades sihtgruppide eripärasid). 5. Mobiiltelefoni kasutamine juhtimise ajal Mobiiltelefoni kasutamiskeelu seaduse jõustumine. Sõiduk peatatakse ainuüksi seepärast kui juht kasutab mobiiltelefoni. ,,Käed vabad" süsteemi paigaldamise kompensatsioon
7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama N: kohaldatud portfoolio, prioriteedid paika 2.Kohalda logistikavõrgustik vastavalt teenuse nõudlusele ja turu segmentide tulususele kauba jaotusligistiline kohaldamine mõjutab e/v-t rohkem kui tooted, mis on sarnased N:3PL 3. Kuula turu signaale, ühilda see oma nõudluse plaaniga kogu tarneketi ulatuses - tagad prognooside järjepidevuse ja optimaalse ressursside paigutuse. N:Tootja kontrollib tarnija
Mitmete valestimõistmiste vältimiseks oleks parem, kui reklaam esitleks end otseselt reklaami ning mitte muud tüüpi infona. (Eetikaveeb 2011) Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Eripäraste sihtgruppide alla paigutuvad näiteks lapsed, eakad inimesed, soolised grupid, vähemused (nt etnilised, rassilised), vahel ka madala sissetuleku või haridustasemega inimesed. Sellise lähenemise eelduseks on arusaam, et kõik inimesed pole ühesugused, võrdsel määral taibukad või analüüsivõimelised. Omaette küsimus on, mil määral on inimeste lahterdamine erilistesse sihtgruppidesse õigustatud. Arvestades ühiskonna
nende vajaduste rahuldamisel. 1. Turundus- strateegia kujundamine on toote hinna; müügi ja reklaampoliitika kujundamine. 2. Tellimuste töötlemine – kõik tegevused klientidelt tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni kaubanõudeinfo vastuvõtmiseni. 3. Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab info vahetuse tarnija/tootja ; tootja/tarnija ; tarbija/tootja/tarbija vahel. 4. Nõudluse prognoosimine – toodete ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele. 1
Tegevuskava kolm väga olulist komponenti. 1. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste loetelu. 2. Iga konkreetse tegevuse sooritamiseks vajaliku aja määratlemine ehk tähtaeg. 3. Iga tegevuse mõõdetava tulemuse määratlemine. Projekti meeskond Projektijuht – vastutab kogu projekti tähtajalise, eesmärgistatud ja ressursist lähtuva elluviimise eest. Meeskonnaliikmed – vastutavad konkreetse valdkonna/teatud ülesannete eest. Välised eksperdid, sihtgruppide esindajad – tagavad projekti jätkusuutlikkuse. Projekti eelarve Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega. Töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, meeskond) Transpordikulud Majutuskulud Seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jms) Soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus) Halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefonikulud, internetikulud)
infolehti, esitlusmaterjale jne. Projekti esitlused Projekti esitlusi kasutatakse projekti, tema tegevuste, eesmärkide, saavutuste teadvustamiseks. Oluline on kindlaks teha, kes on projekti suhtes võtmeisikud või organisatsioonid ning nendele edastada informatsioon selgel, hästi struktureeritud ja professionaalselt esitatud kujul. Infolehed Pika-ajaliste projektide puhul on otstarbekas kasutada erinevate sihtgruppide teavitamiseks regulaarseid ja/või temaatilisi infolehti. Infolehed ei pea tingimata olema ühesuunalised. Nende kaudu on võimalik saada sihtgruppidelt tagasisidet. Lobby 84 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Mitte alati ei pea projekti tutvustama ametlikus ja töises vormis
TEADMUSJUHTIMINE- Teadmiste kogumise, salvestamise, jagamise ja kasutamise korraldamine ja juhtimine organisatsioonis. INFOPOLIITIKA- Infopoliitikad moodustavad infojuhtimise olulise aspekti kõikidel tasanditel. Rahvuslikud ja teadus määral rahvusvahelised poliitikad määravad suusres osas infoühiskonna vormi, mis sätestavad seadused ja regulatsioonid, mis tagavad infoühiskondade raamistikku. INFOSTRATEEGIA- Infopoliitika detailne väljendamine eesmärkide, sihtgruppide, tegevuste kaudu kindla perioodi jooksul. 14. Infoühsikonna mõiste ja selle kujunemine. Infoühiskonda iseloomustavad tunnused. Teadmuspõhine ühiskond ja teadmusmajandus. Vastus: INFOÜHISKOND- Otsused, mida raamatukogu- ja infotöötajad teevad oma igapäevases töös on suurelt jaolt mõjutatud sellest, millisena nad tajuvad ühiskonda, milles nad elavad ja töötavad. Kujunemine- digitaalse arvutustehnika tormiline areng (I Agraarühiskond; II Industriaalühiskond; III Tänapäev) 15
vahendid ja tagavarad. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. 59. Segmentimine - turu jaotamine erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse). 60. Streik - töötajate korraldatud tööseisak. 61. Suhtekorraldus - juhtimisfunktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. 62. Tooted - üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. 63. Tulumaks -füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekutelt võetav maks (standardmäär Eestis 20%) 64. Turg - ostu-
................................................................................. 3 1.2 Ettevõtte struktuur.................................................................................................................. 4 1.3Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid....................................................... 5 2. Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused ............................................................................ 6 2.1 Toodete teenuste / sihtgruppide maatriks ja selle analüüs.................................................. 6 2.2 Ettevõtte peamiste teenuste osutamine................................................................................. 8 2.3 Ettevõte relaam...................................................................................................................... 9 3. Ettevõtte areng ...................................................................................................................... 10 4
Rahvusvahelised korporatsioonid - eeldatakse aktiivset ja kohalikest firmadest korrektsemat kommunikatsiooni; sõltub korporatsiooni strateegiast Turuliider - oodatakse oma turusegmendis spetsialistina käitumist ning ühiskonna huvide arvestamist. Kohalik suurfirma peab arvestama kohalike elanike huvi organisatsiooni tegevuse vastu ning tagama seda puudutava piisava informatsioonivoo. Monopoolse teenuse osutaja/tootja peab tagama sihtgruppide informeerituse tasemeni, mis välistab firma süüdistamist monopoolse seisundi tahtlikus kuritarvitamises. Ühiskondlik organisatsioon isiklik suhtlemine · Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites
mastaabiefekt, funktsionaalsete eesmärkide saavutamine, petsialistiteadmiste areng, läbipaistvus, struktuuri selgus. Miinused – koordinatsiooni ja kommunikatsiooni probleemid, hierarhia ülekoormatus, jäikus, nõrk seotus allastme töötaja ja organisatsiooni eesmärgi vahel, edu mõõtmine ja vastutus? Divisionaalne struktuur – heterogeensete tööülesannete grupeerimine, organisatsiooni üksused grupeeritakse ettevõtte poolt pakutavate toodete, sihtgruppide või ettevõtte üksuste asukohtade põhjal nt (laudade – toolide – riiulite osakond; tallin, tartu, pärnu osakond). Plussid – paidlik, fookus (toode/teenus/sihtgrupp/asukoht), detsentraliseeritud, kergem mõõta tulemuslikkust, motivatsioon (konkurents), tippjuhtide areng. Miinused – dubleerimine, suured koordineerimisekulud, konflikt ja konkurents divisjonide vahel, ei soodusta spetsialistiteadmiste arengut, kliendisuhted (millise osak poole pöörduda?).
▪ Tervis ▪ Elustandardid ▪ Töötus ▪ Sissetulekute tase 23. Nimeta turismiettevõtte võimalikud turustuskanalid. ▪ Reisibüroo (vahendustasu) ▪ Broneerimiskeskus, näiteks piirkondlik büroo 5 ▪ ONLINE broneerimine ▪ Turismikataloog ▪ Välismaine partner 24. Milleks on vaja sihtgruppe määratleda? Milliseid sihtgruppide omadusi on vaja määratleda? ▪ Et teada saada sihtgrupi suurust ▪ Et teada saada sihtgrupi ootusi ja nendele vastata ▪ Et kavandada õigeid tooteid ja teenuseid ▪ Et teha vähem kulutusi reklaamile kuna välistatud on umbkaudne reklaam ▪ Et info liiguks kindla sihtgrupi sees ▪ Et tekiks usaldus toote vastu, kuna toode vastab sihtgrupi ootustele ja vajadustele 25. Millest peaks rääkima teema ASUKOHT all?
Isikliku müügi eelis on : paindlikus, otsene tagasiside, sihitud turundus, otsusprotsessi lõpetamine.( Tupperware) Isikliku müügi puudused on : suunatud ühele tarbijale, kulukus, halb maine. Turundusteoorias on 2 müügiviisi: pressingmüük, nõuandlik müük. Suhtekorraldus on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgigasaavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. Levinuimad tegevused on: Pressiteadete koostamine ja laiali saatmine; Erialaartiklite avaldamine; Pressikonverentside korraldamine; Meediasündmuste korraldamine; Sponsorlus. 14.Tarbija ostuotsustusprotsess (põhjalik, pealiskaudne, harjumuslik) Põhjalik- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite keerukate, tundmatute toodete korral. Pealiskaudne- läbitakse etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava toote.
makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, mida tehakse eesmärgiga informeerida või veenda milleski väljavalitud auditooriumi liikmeid, kusjuures reklaamiteates on mingil moel identifitseeritav ka reklaami tellija. Reklaami eesmärk on kasumi maksimeerimine. Suhtekorraldus on järjepidev ja plaanipärane kommunikatsiooni juhtimine, et luua ja säilitada kahepoolsed heatatlikud suhted organisatsooni ja tema sihtgruppide vahel. Suhtekorralduse peamised eesmärgid on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine, ettevõtte maine kujundamine, visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude ennetamine jms analüüsivad, ennetavad ja nõustavad tegevused.
Enamasti kaks päeva tööl ja kaks vaba, v.a. kiirtoidu töötajad, kelle graafik on esmaspäevast reedeni. Ööseks vähemalt peahoone tühjaks ei jää. Kaks adinistraatorit käivad ainult öistes vahetustes. Minu tööaeg sõltub vastavalt ürituse kellaajast. Tulen varem kohale, et ettevalmistused ära teha ja lahkun siis kui kõik on ära koristatud. Vt. lisa 2 ja lisa 3 Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused 2.1. Toodete-teenuste/sihtgruppide maatriks ja selle analüüs Sihtgrupid- äriinimesed, juhukliendid, välismaa/sise turistid, karavanigrupid Osutatavad teenused- majutus, toitlustus, seminarid/koosolekud xxxxx - väga nõutav xxxx - sageli nõutav xxx - keskmiselt nõutav xx - harva nõutav x väga harva nõutav Äriinimesed Juhukliendi Välismaa/siseturistid Karavanigr d upid
6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil · sotsioloogilised roll, staatus, kuulumine gruppidesse Näited: Kohalike omavalitsuste huvigrupp
odavamalt ja suunatumalt kui teiste meediakanalite kaudu. Toetab ja aitama leida uusi partnereid Elektrooniliste vahendite ja Interneti poolt võimaldatud kuluefektiivsus aitab ettevõtteid ka omavahelises suhtlemises. Võimalik on tegeleda kliendipöördumiste, garantiijuhtumite, tarneahela ja laovarude optimeerimisega, mis vähendavad kulusid ning tõstavad ettevõtte tegutsemiskiirust. 10. Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid? Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada: Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk Kui tihti nad kodulehte külastavad Millised on nende oskused Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile)
Kui keskkond muutub, kaotavad vanad edukuse garantiid aktuaalsuse ja siis sõltub toimetulek uute väärtuste kujunemise kiirusest. Takistuseks saavad aga tihti tugevalt juurdunud väärtused, mida on raske muuta. Sama ohtlik on mittekooskõlalised tugevad väärtused. Selline olukord tekib näiteks siis, kui sõnades rõhutatakse pidevalt klientide esmatähtsust, kuid tegudes eelistatakse oma heaolu ning hoopis eiratakse sihtgruppide huve. Sellisel juhul on süvakultuur loosunglik ning kujundab ka töötajates vastuolulist käitumist. Näiteks võib tuua mobiilsideettevõtte EMT väärtused (5A-d): ausus, austus, avatus, arukus, areng. 1.2 Vaadeldav kultuur Süvakultuuri kõrval ja ümber asub vaadeldav kultuur, mis koosneb lugudest, kangelastest, sümbolitest, kommetest ning keelest. Kangelased on organisatsiooni töötajad, kes oma tegevuses näitavad ettevõtte väärtusi
eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive, kasum), turuosa, maine, tuntus ja toodete kvaliteet. 5. Äriidee ja konkurentsistrateegia. Siin seletatakse lahti äriidee ja tegevuse korraldus. 6. Turundusplaan. Hinnakujundus ja müügitingimused, turustuskanalid. Põhjendatakse sihtgruppide valikut. Töötatakse välja numbrites väljendatud müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile tehtavad kulutused ja klientidele pakutavad maksetingimused. Nii ettevõtte edukuse seisukohalt kui ka investorite veenmiseks on tähtsaim turu olemasolu. Kõige parem, kui oleks võimalik ette näidata juba sõlmitud müügilepingud või olulised müüki toetavad kokkulepped. 7
eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive, kasum), turuosa, maine, tuntus ja toodete kvaliteet. 5. Äriidee ja konkurentsistrateegia. Siin seletatakse lahti äriidee ja tegevuse korraldus. 6. Turundusplaan. Hinnakujundus ja müügitingimused, turustuskanalid. Põhjendatakse sihtgruppide valikut. Töötatakse välja numbrites väljendatud müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile tehtavad kulutused ja klientidele pakutavad maksetingimused. Nii ettevõtte edukuse seisukohalt kui ka investorite veenmiseks on tähtsaim turu olemasolu. Kõige parem, kui oleks võimalik ette näidata juba sõlmitud müügilepingud või olulised müüki toetavad kokkulepped. 7
mõjutamisele. Osa meetmeid võivad mõjutada mõlemaid.Soodustamise vahendeid on palju, peab arvestama, kellele ta soodustamise suunab-lõpptarbijale või vahendajatele, millisel turul ta tegutseb, mis eesmärgil ta soodustamist kasutab ja kui palju tal on ressursse erinevateks vahenditeks. Suhtekorraldus- on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 19. Tarbija ostuotsustusprotsess põhjalik läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; pealiskaudne läbitakse etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava toote; harjumuslik jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud kauba ostmisele. 20. Põhjaliku ostuotsustusprotsessi etapid Probleemi tekkimine: Ostutarve tekib: 1
Olenevalt ohutegurite ekspositsiooni suurusest hinnatakse töökeskkonna riskitaset ja otsustatakse kahjulike tervisemõjude olemasolu. Tervisekahjustuste suurust hinnatakse doos-vastus põhimõttel, kus aluseks on dooside plekandmise metoodika loomkatselt inimesele. Riski iseloomustamise etapis mõõdetakse kahjulike mõjude levimust mainitud töötajate rühmas või kogumis. Riskijuhtimine - See kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, peab dialoogi sihtgruppide/otsustavate organitega ning määratleb, kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida. Riskijuhtimise käigus tehakse otsused ja töötatakse välja tegevuskava. Riskide pideva hindamise tulemused, otsuste ja tegevuste käik tagab riskide kontrolli all hoidmise- riskijuhtimise. /// eestis on pigem levinud riskianalüüs, palju vähem riskijuhtimine /// lisaks on lk 33 hea skeem :) 23. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel. pilt lk 59 24
kellele suunatud? Olulisus miks peaks sõnum olema kellelegi tähtis? Ajastus millal sõnum edastada? Riskid millised ohud kaasnevad? · Sõnumite väljatöötamine 7.4.1 Enne sõnumi väljasaatmist: · Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on sihtgrupi jaoks arusaadav? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta?
100-krooniseid pangatähti. 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-kroonised rahatähed tehakse Vladimir Taigeri ja 2-kroonised Urmas Ploompuu kavandite järgi (9: 169). 3. EESTI KROONI TURVAELEMENDID Raha peab olema turvaline ja seettõttu kasutatakse selle valmistamiseks haruldasi materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada. Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, mida saab iga inimene ise kontrollida. Need on turvamärgid, mis on nähtavad ilma abivahenditeta. Niisugused turvaelemendid on näiteks vesimärk, turvaniit ja hologramm. Teise tasandi elemendid on sellised, mida on võimalik kontrollida lihtsamate abivahenditega, nagu näiteks mikrokiri ja ultraviolettkiirguses helendavad kujutised.
Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. 60. Streik – töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes 61. Suhtekorraldus – funktsioon, mis määratleb, loob ja sõilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltu ogranisatsiooni edu või ebaedu; laiemas võtmes 62. Tooted – mingi vajaduse tahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus 63. Tulumaks – maks, millega maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Füüsilise isiku tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist).
töövõtjatele kui ka -andjatele. See on kaugtöö edulugu, milles on läbi põimunud inimeste eneseteostuse kartused ja ootused ning kaugtöö regionaalne ja ühiskondlik mõju. Sellised keskused võiksid olla ka teistel suurematel saartel ja Eesti mandriosa kaugemates piirkondades. Kindlasti leiaksid puudega inimesed endale tööd nii interneti kui telefoniga, töötades kodus või siis lähedal olevas kaugtöökeskuses. Tööaegade paindlikkus ja unustatud sihtgruppide värbamine koos kaugtöö võimalustega leevendaks tööjõupuudust, tõstaks efektiivsust ja annaks puudega inimestele võimaluse end kasulikuna tunda ning parandada oma majanduslikku olukorda. Eestis on sarnaselt ülejäänud Euroopaga kaugtööd praktiseeritud selleks, et saada paremaid töötulemusi ning võimaldada töötajatel leida ja hoida tasakaalu töö ja isikliku elu vahel. On olnud juhtumeid, kus hea töötaja ei sobi kollektiivi ning selleks, et vältida ettevõtte
Analüüside etapis tasuks olla võimalikult enesekriitiline. Võimalusel tasub kasutada mõnda "heast sõbrast" klienti või kliendiuuringu tulemusi oma firmale hinnangu andmiseks. C Strateegilise lähenemise koostamine Uueks perioodiks eesmärkide püstitamine tuleb vastu võtta otsused, milliste toodetega, milliseid müügikanaleid kasutades ja millistel sihtturgudel tegutseda. Seejärel tuleks fikseerida konkreetsed numbrilised müügieesmärgid erinevate toodete ja sihtgruppide lõikes ning nende saavutamiseks plaanitav turunduseelarve. Seejärel saab püstitada ka turundusalased eesmärgid (nt turuosa hoidmine endisel tasemel või klientide rahulolu-näitaja tõstmine 5 võrra), kirjeldada, milliseid turunduslikke põhimõtteid järgmisel perioodil rakendada. Strateegilises lähenemises tuleks olla optimistlik, kuid jääda siiski reaalseks. Kui plaanida kasvatada käivet näiteks 25%, siis mõelda läbi, kas see on plaanis
annaabi.ee 
