KÜSK analüüs (0)

KÜSK analüüs

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teiste rahastajate nimekirjas on terve rida rahastajaid, kelle nõuded ja võimalused on vägagi erinevad. Samas võib tõdeda, et kui uurida lähemalt, mis sektorile keegi neist toetusi jagab , siis kokku annavadki nad enamvähem terviku, lihtsalt igaüks toetab erinevaid projekte ja sihtrühmasid.
Avatud Eesti Fondi nõuded on lahti kirjutatud kõige lihtsamas keeles ja pealtnäha on nõuded kõige tagasihoidlikumad. Avatud Eesti Fond toetab 15-29- aastaste noorte algatusi, mis mis julgustavad noori kaasa rääkima nende jaoks olulistel teemadel. Oodatakse projekte, mis toetavad avatud ühiskonda, väärtustavad kodanikuaktiivsust ja sallivust ning on sisult ja vormilt uuenduslikud. Taotlemiseks ei pea olema ühegi organisatsiooni liige, projekte saab esitada ka üksikisiku või vaba sõpruskonnana. Kuid ka summa, mida toetuseks jagatakse, on teiste rahastajatega võrreldes üks tagasihoidlikemaid – 2- 20 000 krooni projekti kohta.
Samuti on konkurss kodanikuühendustele, et aidata neil majanduskriisis toime tulla ning edendada avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes.
Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas.
Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides.
Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele — ajakirjanikele , teadlastele ja aktivistidele.
Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda raamatute, artiklite, dokumentaalfilmide, online väljaannete, uute kampaaniate ja organisatsioonide loomiseks.
Kui Avatud Eesti Fond on valmis toetama ka üksikisikuid, siis EASi kohaliku omaalgatuse programm ei toeta üksikisikute algatust, vaid seltsinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, toetuseks jagatav summa on aga võrreldav – kuni 25 000 krooni ja programm on rahastatav Eesti riigieelarvest. Oluline on nõue taotlejapoolne kaasatud omafinantseering või tema koostööpartnerite poolne kaasfinantseering vähemalt 10 % ulatuses projekti kogumaksumusest. Paljudele võib see jääda ületamatuks raskuseks.
Toetuse eesmärgiks on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise.

Programmi valdkondadeks on kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine; kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine; kohaliku elukeskkonna parandamine.
Kohalike avalike teenuste edendamise programm on huvipakkuva nimega, aga kui tutvustust lähemalt lugeda, selgub, et Eesti suuremad linnad ja mõned pealinna lähedased linnad ning Viimsi vald on toetatavate piirkondade nimekirjast välja jäetud...
Samuti on väga täpselt määratletud, mis otstarbeks toetust eraldatakse, kuid ka summa, mis projekti kohta on võimalik saada, on soliidne – kuni 5 miljonit krooni ja projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Eelarveks perioodil 2007-2013 on 2,25 mld krooni.
Viimati uuendatud ( 1. MARCH_SHORT 2010 11:20) Kirjutanud Raido 5. AUGUST_SHORT 2008 23:15

Kohalike avalike teenuste arendamise toetuse eesmärk
Toetus on jätk perioodi 2004-2006 riikliku arengukava meetmele "kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine". Toetuse eesmärgiks on kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamine kohalikes keskustes ning kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades. Toetust rakendatakse kogu Eesti territooriumil, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue ja Maardu linn ning Viimsi vald.

Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused.
Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava ( KOIT -kava) alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Aastatel 2007-2013 koostatakse kaks KOIT kava, esimene perioodiks 2007-2010, teine 2009-2012.
Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad:

• investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks ; investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
  
• investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (sh rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad);
  
• investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri (sh rehabilitatsiooni -, aktiviseerimis- ja kaugtöökeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud);
  
• investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (sh reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad).
  

Soositud on investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised).

Maksimaalne toetusmäär on 85% ja toetuse miinimumsuurus on 5 miljonit krooni projekti kohta.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede ei esita nimekirja sellest mis teemalisi projekte rahastatakse: kui vaid idee on teemasse haakuv ja huvipakkuv, võib lasta ka fantaasial lennata, meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja eelarveks perioodil 2007-2013 on 1,46 mld krooni.
Viimati uuendatud ( 8. JUNE_SHORT 2010 09:48) Kirjutanud Raido 6. AUGUST_SHORT 2008 17:16
Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, millest parimaid rahastatakse kokku kuni 200 miljoni krooni ulatuses.
Toetuse eesmärgiks on muuta Eesti eri piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks, kõrvaldades arengupotentsiaali kasutamist takistavad tegurid ja arendades välja piirkonnale omased konkurentsieelised .

Külastuskeskkonna arendamiseks eraldatavad summad on samuti väga soliidsed, kuid sobivaks võivad osutuda vägagi erinevad ideed:
Toetatakse: kohalikku turismi- ja puhkemajandust arendavaid projekte, mis on eeskätt suunatud külastajatele; sh toetatakse projekti objekti turundustegevusi, regulaarürituste käivitamist, piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste väljaarendamist jms.
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ; sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka; riigiasutused külastusobjektide haldajana; avalik-õiguslikud ülikoolid.
Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000, maksimaalne 50 000 000 krooni. Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks on sobilikud kindlad piirkonnad Eestis – ehk taas on nimekirjast välja jäetud teatud kohad:
Toetatakse: tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte (juurdepääsuteed, vee-ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttetrassid);
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja mittetulundusühingud kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka. Tööstusala või -parkide siseste ettevõteteni viiva infrastruktuuri rajamisel või renoveerimisel saavad toetust taotleda üksnes kohalikud omavalitsused või avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Ettevõtluskeskkonna osas on abikõlblik  kogu Eesti territoorium, v.a Jõelähtme vald, Harku vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Tallinna linn, Tartu linn, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald.
Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000, maksimaalne on 35 000 000 krooni. Projektide puhul, mille rakendamise tulemusena lisandub piirkonda tootlik investeering vähemalt 100 miljoni krooni ulatuses, on  toetus projekti kohta kuni 50 000 000 krooni. Toetuse summa määramise aluseks on lisanduva tootliku investeeringu hinnanguline maht ja loodavate töökohtadega kaasnevad prognoositavad tööjõukulud, samuti arvestatakse lisanduva tootliku investeeringuga seotud äriplaani realistlikkust ja ettevõtte prognoositava ekspordikäibe näitajaid.
Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
EAS on selgelt kirja pannud ka selle, et kontseptsiooni eesmärk on luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
Lühidalt ja konkreetselt on oma nõudmised kirja pannud Kultuurkapital, tuues selgelt välja, et ebaselgelt ja puudulikult vormistatud projektidele ja aruandevõlglastele ja võlglastele, või juuriidilistele isikutele kelle juhatuse hulka kuuluvad võlglased, ei eraldata stipendiume. Ka ei toeta Kultuurkapital taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi, päevarahasid, vastuvõttude ja bankettide toitlustamist, kommertsütirusi; heategevusprojekte, traditsiooniliste rahvaürituste ja riiklike pühade puhul pidulike ürituste korraldamist ninh ehitus – ja renoveerimistöid.
Ka siin on nõutav kaasfinantseerimine ja/või omaosalus projektides vähemalt 10% (eelarves ja tegelikus täitmises). Ka tuleb aruandes esitada projekti tegelikud tulud ja kulud vastavalt taotluses esitatud eelarvele; stipendiumi saaja on kohustatud kasutama Kultuurkapitali sümboolikat ( logo ) üritustel, võistlustel, näitustel jm ning trükistes, infomaterjalides jm.
Pikemalt ja põhjalikumalt on oma nõudmised kirja pannud Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond:
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond eesmärgiks on heategevus eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu.
Täpselt on kirjas taotluse esitamise nõuded.
Üldjuhul ei toetata kirjastamist, CD-de väljaandmist, remonttöid ega ka mälestusmärkide püstitamist, tehnika ja seadmete ostmist ning välismaal õppimist erialadel, mida saab õppida ka Eestis (v.a. täiendõpe).
Ei toetata osa- ja äriühinguid ning mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes pole kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.
Alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamist ning bakalaureuse- ja magistriõpet toetatakse ainult vastavate nimeliste allfondide olemasolul. Õpingutoetuse puhul tuleb taotlusele lisada tõend, mis tõendab taotleja õppimist vastavas õppeasutuses.
Posti teel laekunud taotluste korral arvestatakse sihtkoha postiasutuse postitempli kuupäeva.
Kõige ametlikum on hasartmängumaksu laekumisest tuleva rahaga seotu – nende nõuded on kirja pandud juriidilises keeles ja Riigi Teatajas. Tavainimesele on see tekst kõige raskemini loetav ja mõistetav:
Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud laekumistest teadus-, haridus -, laste- ja noorteprojektidele, olümpiaettevalmistusprojektidele ja teistele spordiprojektidele, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektidele ja kultuuriprojektidele toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning saadud toetuse kasutamist ja tagasinõudmist.
§ 2. Taotluse esitamine toetuse saamiseks
(1) Toetuse taotlus (edaspidi taotlus) esitatakse järgmiselt:
1) kultuuriprojektide ning olümpiaettevalmistus- ja teiste spordiprojektide toetamise taotlus – Kultuuriministeeriumile;
2) laste-, noorte-, teadus- ja haridusprojektide toetamise taotlus – Haridus- ja Teadusministeeriumile;
3) hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamise taotlus – Sotsiaalministeeriumile.
(2) Taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud ministeeriumile (edaspidi ministeerium) iga kuu viimaseks tööpäevaks (edaspidi taotluste esitamise tähtpäev).
(3) Taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid :
1) taotlus määruse lisas esitatud vormil ;
2) projekti oma- või kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktis 1 nimetatud projektide puhul;
3) taotluse allkirjastaja esindusõigust tõendava dokumendi koopia, välja arvatud juhul, kui esindusõigus tuleneb seadusest.
(4) Oma- või kaasfinantseeringut tõendab taotleja või muu isiku kinnituskiri või majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaasfinantseerija garantiikiri .
(5) Taotluse võib esitada omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatuna või Hasartmängumaksu Nõukogu (edaspidi nõukogu) veebilehel taotluste esitamise elektroonilises keskkonnas.
(6) Toetust ei anta , kui:
1) kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust;
2) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud;
3) varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt;
4) tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et päris ideaalset varianti polnudki , kus oleks olnud kirjas nõuded – lihtsas ja arusaadavas keeles, sisaldades täpsustavat infot nii palju kui vaja ja samas nii vähe kui võimalik – ja – et taotlusvormide blankettide vormile saatev link oleks ka töötanud. Paraku, enamusel juhtudest, kui üldse oli olemas viide taotluseks vajalikele blankettidele, siis lingile klõpsates avas lehekülje teatega, et IE ei saa seda lehekülge kuvada, leheküljel on viga või muidu – andmeid ei leitud. Ehk siis, leheküljed, kuhu lingid saadavad, on „surnud“. Ja seda on selliste oluliste asutuste kodulehtedel olevad lingid.
Oma eesmärke ja rahastamise põhimõtteid oli tutvustatud samuti puudulikult, samas Kultuurkapitali leheküljel on nii palju alajaotusi, nii et esmakordse külalisena kulub ikka hea hulk aega, et leida üles vajalik ja sellega siis tutvuda.
EASi koduleht on arusaadavate märksõnadega, kuid seal on probleemiks hoopis see, et infot, mida võimalik saada, on korraga nii palju, et võtab silme eest kirjuks ja nii võib tekkida segadus, et mis siis see kõige olulisem info on, millega esimeses järjekorras tutvuda.
Hasartmängumaksude rahaga seonduv on kirja pandud Riigi Teatajas juriidilises tekstis, mis võib sellega paljud inimesed joonelt minema hirmutada – „ma ei saa sellest niikuinii aru, ma ei hakka vaatamagi“. Tavainimene tunneb ju seaduse ja juriidilise keele ees aukartust ja lihtsam on neist hoiduda, kui püüda aru saada. Samas – kuigi juriidilises keeles ja väga kuivalt kirja pandud, on see nimistu kõige täpsemalt määratletud, ebamäärasust ei esine.
EAS on ainus rahastajatest, kes on toetatavate nimekirjas määratlenud ära piirkonnad, mida ei toetata. Teiste rahastajate puhul on tegemist ühendustega, mida toetatakse või mitte, kuid piirkondlikud välistamised on kirjas vaid EASi puhul.
Toetuseks ette nähtud summad on kardinaalselt erinevad – väikseimad summad algavad paarist tuhandest kroonist , suuremad on mitmeid miljoneid suured – aga ka projektide mahud ja kulukused on kardinaalselt erinevad.
Nii võib lõppkokkuvõttes öelda, et siiski on olemas suur lootus, et enamus inimesi ja ettevõtteid leiab endale rahastaja, kes toetab just selliseid ettevõtmisi, millega tal plaanis tegeleda – või juba tegelebki. Nagu öeldakse – kes otsib, see leiab.