Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reklaamist üldiselt (0)

1 Hindamata
Punktid
Reklaamist üldiselt! Edith Leht 10c
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta.
Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega.
Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad , mis käsitlevad eelnimetatud probleeme.
Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt.
Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis.
Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele.
Reklaami ja tervishoiu alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes.
Reklaamid ei tohi sisaldada või viidata ühelegi tunnistusele või heakskiidule, mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada.
Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega viidata ühegi isiku eraomandusele sellisel moel, et see jätab üldsusele mulje omaniku isiklikust heakskiidust.
Reklaamis ei tohi põhjendamatult kasutada teise firma, asutuse või organisatsiooni nime, initsiaale, logo ja/või kaubamärki või lubamatult ära kasutada ühegi isiku, firma või institutsiooni nime, kaubamärki või muu intellektuaalse omandi head mainet või reklaamikampaania käigus saavutatud head mainet.
Reklaamist üldiselt #1 Reklaamist üldiselt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor etsuke18 Õppematerjali autor
Reklaami koostamise juhised, mis on reklaam, kui pikk peaks olema, mida seal kasutada ja mida mitte.

Sarnased õppematerjalid

Meediaeetika
2
doc

Meediaeetika

Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks. Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus. Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta.

Meedia
Turunduse referaat
29
doc

Turunduse referaat

Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2

Turunduse alused
Reklaamiõpetuse eksam
25
doc

Reklaamiõpetuse eksam

Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa

Ökoloogia ja keskkond
Turunduse juhtimine - eksamikonspekt
68
docx

Turunduse juhtimine - eksamikonspekt

turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada

Turunduse juhtimine
Reklaami psühholoogia
62
doc

Reklaami psühholoogia

kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju ­ Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami

Meedia
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

St. ­ arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. · 1986 Markus, Nurius ­ Võimaliku "mina" kontseptsioon/ the concept of possible selevs Mõjustamise efektiivsus sõltub ka sellest, et kuivõrd on rakendatud toimet inimese poolt kujutletud tulevikulisele v ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt. kellegi jäljendamisega (tahan olla sarnane v kuuluda sarnasesse maailma). Kuivõrd pakutud kaup toetab minu soovitud "mina" saavutamist? Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. kuid välistatud ei ole ka vastupidine: I Maailmasõja aegne edukas kampaania: isa istub tugitoolis, tütreke süles ja poeg mängib põrandal sõduritega. Lause küsib: "Daddy, what did YOU do in the Great War?" Ehk 20. sajandi 1. pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi : 1. kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. afektiivne (emotsioone esilekutsuv) 3

Reklaamipsühholoogia
TURUNDUSE ALUSED
120
docx

TURUNDUSE ALUSED

TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......

Turunduse alused
Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused
82
pdf

Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused

INTERAKTIIVNE TURUNDUS    Põhimõisted:   ● Vahetus, tehing (exchange, transaction)  Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud  toode teiselt subjektilt hüvituse vastu.  Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks.    Eristatakse nelja vahetuse vormi:  ­ Turu vahetus  ­ Suhte vahetus  ­ Ümber jagav vahetus  ­ Vastastikune vahetus    ● Turu vahetus (market exchange)  Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud.   Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata.    ● Suhte vahetus (relationship exchange)  Pikaajaline orienteeritus.   Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest.    ● Ümber jagav vahetus (redistribution)  Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena.   Üksuse li

Turundus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun