Sõiduauto otsasõit takistusele (0)

Sõiduauto otsasõit paiksele takistusele (nt valgusfoor , liiklusmärk, puu)
Maanteetranspordi liiklusohutuse teaset mõjutab rida tegureid. Üks olulisematest on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. 2016 . Aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Kekmisel omas iga teine Eestis elav inimene 2016. Aasta andmetel sõiduautot.
Teine oluline asjaolu on autopargi vanus. 2016. Aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üle neljandik on vanuses 6..10 aastat.
Kolmandaks teguriks on liiklussagedus . 2016. Aastal kasvas põhimaanteedel nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongideosakaal.1
Eesri RRLOP-is oli välja toodud Eesti halva liiklusohutusalase olukorra peamised põhjused: õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna ; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osakaal liikluses ; liikluskeskkonna ohtlikkus.
Liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2015 läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning selle eesmärk on liikliussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt , et aastane 2023 -2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023-2025 aastate keskmise väärtusena 330 inimest aastas.
Liiklusohutusalased meetmed olid liiklusprogrammiga eelkõige suunatud selliste liiklejate gruppide ja valdkondadele, mille abil on kõige enam võimalik mõjutada liiklusohutusastet.
Rääkides sõiduautode otsasõidust paiksele takistusle nendeks grupideks võib nimetada: lapsed ja vanurid ; sõitjad; noored ja väheste kogemustega sõidukijuhid; sõiduki juhtimine joobeseisundis ; linnaliiklus; pimeda aja liiklus ; talvine liiklus ; liiklusõnnetuste raskusaste.2
Peale RLOP-i vastuvõtmist ka liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele, mille kohaselt liiklusohutusele avalduva mõju hindamine on strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus tee või olemasoleva teedevõrgu olulised muudatused avaldavad mõju liiklusohutusele ning et taolise mõju hindamine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel.3
Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või –ohutust.
Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk . Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt väljasõduga kaasneb kokkupõrge puu, seisna või mõne muu väljaspool teed asuva objektiga.4
1 Maanteeamet , „Liiklusaasta 2016 kokkuvõte”, [ https://www.mnt.ee/sites/default/files/news-related-files/2016_vol_6.pdf ] (05.10. 2017 )
2 Vabariigi Valitus , „Eesti Rahvusliku liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025”, [ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/liikusohutusprogramm_2016-2025.pdf ] (6.10.17)
3 Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele, Majandus- ja taristusministri määrus, RT I , 01.07.2015, 2, vastu võetud 19.05.2015 nr 48 [ https://www.riigiteataja.ee/akt/122052015002 ] (08.10. 2017 )
4 Maanteeamet, „Liiklusõnnetused: mõisted ja definitsioonid “ [ http://www.mnt.ee/index.php?id=12948 ] (05.10.17)
All oleval joonisel võib näha, et 2016. aasta andmetel otsasõits takistusele toimus 96 korral, mis moodustab 7% kõikidest liiklusõnnetustest.
Mullu hukkus ühesõidukiõnnetuses 30% (21 inimest) kõikidest hukkunutest , nendest enamik olukorras, mil sõiduk sõitis teelt välja.1
Alljärgnevas tabelis saab näha LOP-is sätestatud rida indikaatoreid, millega saab hinnata liiklejate ohutusalase teadlikkuse tõusu ja liiklusohutuse arengu muutust. Punase värviga on märgitud need indikatorid, mille 2016.aasta arengusuunad või kiirus ei vastanud oodatud trendile.2
Liiklejate käitumise, liikluskeskkonna ja sõduautode tehnilise algseis, 2016. Aasta arengud ja eeldatav muutus
Hinnatav valdkond
Indikaator
Algtase 2014
2016
Sihttase
2025
Liikleja
Mobiiltelefoni kasutamine autojuhtimise ajal
70%
71%
50%
Liikleja
Turvavöö kinnitamine sõiduautos -mootorsõiduki juht
95%
96%
Ei lange
Liikleja
Turvavöö kinnitamine sõiduautos – sõitja esiistmel
97%
97%
Ei lange
Liikleja
Turvavöö kinnitamine sõiduautos – sõitja tagaistmel
81%
82%
90%
Liikleja
Turvavöö kinnitamine sõiduautos - lapsed
95%
96%
Ei lange
Liikleja
Lubatud sõidukiiruse ületamine asulas
72%
68%
35%
Liikleja
Lubatud sõidukiiruse ületamine (üle 5km/h) põhiteel
45%
30%
30%
Liikleja
Lubatud sõidukiiruse ületamine (üle 5 km/h) väiketeel
37%
21%
30%
Liikleja
Mootorsõiduki joobes juhtimine liiklejate hinnangul
13%
7%
7%
Liikleja
Sõidueksami esimesel katsel läbinute protsent
58,5%
57,9%
68%
Keskkond
Täiendava keskpiirde paigaldamine ringteel (km)
0
8,8%
82%
Keskkond
Täiendava külgpiirde paigaldamine ringteel (km)
0
39,3%
80%
Sõiduk
Üle 10 aasta vanuste liiluses osalevate sõidukite osakaal
52,8%
51,7%
50%
Sõiduk
Sõiduauto tehnoülevaatuse esimesel korral läbinute %
89,9%
87,9%
85%
Hoddoni maatriks nnetusmeetmetega, mida ühesõiduki (sõiduauto) õnnetuse ärahoidmiseks või tagajärgede leevendamiseks peaks tegema.
Ennetusmeetmed
Ohustatud isik
Riskiallikas
Füüsiline keskkond
Sotsiaalne keskkond
Õnnetus-eelne faas
Autojuht

• Alkoholijoove
  
• Psühhoaktiivsete ainete toime
  
• Seaduse rikkumin
  
• Halb nägemine
  
• Vähene sõidukogemus
  
• Väsimus
  

Sõiduk

• Tehniline seisund (pidurid, rehvid)
  
• Juhitavus
  
• Raskuskese
  
• Sõidukiirus
  

• Nähtavus
  
• Teavitamine
  
• Tee ( kurvid , kallakus , suunalisus, vaheriba, karedus, hoovõturaja olemasolu)
  

• Juhuluba olemasolu
  
• Hoiak alkoholi suhtes
  
• Kiirusepiirangud
  
• Ennetusmeetmete kasutamist toetav ühiskond
  

Õnnetuse faas

• Kinnitatud turvavöö
  
• Tervislik seisud
  

• Sõiduki kvaliteet (tugevus, automaatsed kaitseabinõud)
  
• Sõiduki kiirus
  
• Pinnaga haakumine
  

• Paiksed takistused läheduses(valgusfoor, puu, liiklusmärk jne)
  
• Teepeenra olemasolu
  
• Kaitserinnatised
  
• Tee keskbarjäär
  
• Kiiruse piirang
  

• Liikluseadused (turvavöö kinnitamine; lapse turvavarustus jne)
  
• Hoiakud kaitseseadmete suhtes
  

Õnnetus-järgne faas

• Füüsiline seisund
  
• vanus
  

• Sõiduki seisukord (leke, tulekahju)
  

• Sidevahendi olemasolu
  
• Automaatteade
  
• E-call (sos nupp autos)
  
• Pääste/meditsiiniabi kaugus ja kvaliteet
  
• Rehabilitatsiooni kvaliteet
  

• Päästeteenistuse ja medpersonali treening
  
• Taastusravi kvaliteet
  

Ennetavad ettepanekud

Liiklusseadus
Liiklusseaduse rikkumise eest saadav karistus peab olema selline, et juhi poolt tunnetatud risk õigusrikkumise eest karistada saada oleks kõrge. Järelvalve teostamiseks tuleks valida spetsiifilised riskipiirkonnad. Kõige efektiivsem meetod on automatiseeritud süsteemid (kaamerad jne). Samuti tõstab liiklusseaduse efektiivsust liiklusohutuse reklaam .

Kiiruspiirangute ületamisvastased meetodid

• Sõiduteekate muutmine (ohtlikud piirkonnad, kurvid, järsakud, ülekäigurajad);
  
• geomeetrilised teede rekonstrueerimised (sõidutee kitsendamine, ristmikute ja kõrvalteede konfiguratsioon);
  
• kiiruskaamerad on kõrge efektiivsusega kiruspiirangutest kinni pidamiseks;
  
• kiiruspiirangud peavad vastama sõidutee funktsioonile ja kujundusele.
  

Alkoholijoobes juhtimise ennetamine

• Kainuse kontrollpunktid. Nende töö tulemusena võiks olla alkoholiga kaasuvad liiklusõnnetuste vähendamine. Meetodi võiks kasutada nii intensiivsete kampaaniatena lühema perioodi jooksul kui ka kestvama perioodi jooksul.
  
• Kõige efektiivsem näitaja alkoholijoobes juhtimise ennustamiseks on sõidukijuhtide tunnetatud risk politsei poolt alkoholijoobes sõidukijuhtide kinnipidamiseks.
  

Turvavarustuse kasutus

• Turvavarustuse kasutamise eest jagada ergutuspreemiaid;
  
• Seaduse jõustumine. Turvavarustuse teema peaks olema ajakirjanduses aktuaalne, viia läbi massimeediakampaaniad ja koolitused (arvestades sihtgruppide eripärasid).
  

Mobiiltelefoni kasutamine juhtimise ajal

• Mobiiltelefoni kasutamiskeelu seaduse jõustumine. Sõiduk peatatakse ainuüksi seepärast kui juht kasutab mobiiltelefoni.
  
• „Käed vabad” süsteemi paigaldamise kompensatsioon