Kaugtöö Eestis (0)

13
Kaugtöö Eestis
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia Instituut
Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal
Liis Peet , Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat,
Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman
KAUGTÖÖ EESTIS
Grupitöö
Juhendaja : Eneken Titov
Tallinn 2008
SISUKORD
1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3
2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5
3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8
4. Kaugtöö plussid ja miinused..................................................................................11
5.Kasutatud allikmaterjalid...........................................................................................13
1. KAUGTÖÖ MÕISTE JA OLULISEMAD ALAMÕISTED
Kaugtööks nimetatakse töötamise viisi, milles töötaja füüsilist kohalolekut asendab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Kaugtöö puhul asendab töötajate liikumist teabe
liikumine, füüsilist kohalolekut asendab virtuaalne kohalolek . Kaugtöö on töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kas kodus või kaugbüroos) olles samal ajal tööandjaga ühenduses kaasaegsete infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahenditega.
Eelöeldu põhjal selgub , et kaugtöö puhul ei toimu töötamine tööandja poolt kindlaksmääratud kohas ning tööandjaga ollakse pidevas ühenduses tehniliste abivahendite kaudu. Kaugtööga on tegemist ka juhul, kui töö teostamise tulemus ei sõltu askohast.
Kui pidev ühendus tööandjaga puudub, kasutatakse ka mõistet kodutöö (homeworking), kelleks on näiteks tõlkijad, kunstnikud, vabakutselised ning mõnede eranditega ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Inglise keeles on kolm sõna – telework(ing), telecommuting ja flexiplace. Kõik mõisted tõlgitakse eesti keelde kui kaugtöö ja sageli peetakse neid ka sünonüümideks, kuid siiski tehakse neil mõnikord ka vahet. Eestis on kujunenud arusaam, et kaugtööd tehakse just kodus. Müügiinimeste töö aga on samuti paljuski kaugtöö, sest suure osa tööajast veedavad nad klientide juures või, kui tegemist on kinnisvara müüjatega, siis linnas objekte näitamas. Seda nimetatakse mobiilseks kaugtööks (mobile teleworking).
Kaugtööd võib teha tähtajaliselt (nt ühe projekti raames) või regulaarselt. Regulaarsus võib tähendada seda, et see toimub kõikidel tööpäevadel, aga on ka võimalik kombineeritud variant ehk vahelduv kaugtöö (alternating teleworking), kus töötaja on näiteks kaks päeva nädalas kontoris ja kolm päeva mujal.
Terminoloogiale alusepanijad olid Jack Nilles ja Frank Shiff. Eestikeelsele mõistele „kaugtöö keskus“ vastab kaks eraldi terminit telecottage ja telecentre.
Samuti on kaugtööga haakuvad, kuid mitte täielikult kattuvad mõisted e-töö, veebitöö, virtuaalne kontor , kaugteenindus (inglise keeles vastavalt e- work , onlinework, remotework, virtualoffice).
Tavaliselt reguleerib kaugtöötaja ise oma tööaega. Töökoormus ja tulemuslikkuse kriteeriumid on samad kui teistel töötajatel. Tööandja peab tagama, et kaugtöötaja ei tunneks ennast teistest isoleerituna, ta peab andma kaugtöö tegijale võimaluse kolleegidega regulaarselt kohtuda ja organiseerima ligipääsu ettevõtte infole. Hea, kui kaugtöötajatel on elektrooniliselt võimalus mõtteid vahetada kontoris olijatega. Muidu võib kaugtöötajal tekkida tunne, et ta on kaotanud mõjuvõimu ning ehk ei tule ta meelde ka edutamisplaanide aruteludel või preemia jagamisel. See võib kaasa tuua lojaalsuse kahanemise, väiksema pühendumise ning viia lõpuks töötaja lahkumiseni ettevõttest. Kui rakendatakse vahelduvat kaugtööd näiteks 1–2 päeva nädalas, siis ei teki isoleerituse tunnet . Probleeme on kõige tõhusam lahendada silmast silma rääkides. Seetõttu oleks hea, kui kaugtöötajatel võimaldatakse korraldada probleemnõupidamisi tööandja ruumides ja seal ka osaleda.
2. KAUGTÖÖ POPULAARSUS, LEVIK, KASUTAMINE EESTIS
Kaugtöö kasutamist Eesti avalikus halduses on võimalik näha kolmel erineval tasandil:
Esimene tasand – individuaalne töö, mida iseloomustab töötaja eemalolek muust töökollektiivist, iseseisvus ja enesedistsipliin . Eestis on hulganisti kaugtöö kogemusi mitmesuguste ekspertide ja projektijuhtide osas. Lähitulevikus peaks kaugtöö vormis täitma mitmesuguseid tehnilisi ülesanded nagu andmete sisestamine, tõlkimine, dokumentide toimetamine ja kirjutiste küljendamine. On tõenäoline, et suureneb niisuguste ülesannete osakaal avalikus halduses nagu interneti-paikade hooldamine ja E-posti töörühmade korraldamine. Tehnilises mõttes ei pea üksiktöötaja tingimata omama ametiruumi, mõeldav on töötamine kodus.
Teine tasand on üksikute riigiasutuste paiknemine ema- asutusest (ministeeriumist, ametist) eemal. Tööülesannete jagamist ja aruandlust tehakse kaugmeetodil, töötajate füüsilist liikumist asendab teabe liikumine. Sellel tasandil võib kaugtöö korraldamisel ola mitmeid lahendusi- allüksuste teadlik paigutamine perifeeriasse näiteks sotsiaalsetel või julgeolekulistel eesmärkidel või ka perifeerias vajalikku avalikku haldust teostavate ametnike töö ümberkorraldamine (näiteks looduskaitse, toll , politsei jne).
Kolmas tasand on seotud ministeeriumide või ametite paiknemisega väljaspool pealinna. Sellega seose suureneb vajadus infotehnoloogiliseks kommunikatsiooniks valitsuse ja ministeeriumi vahel. Kuigi sellisel töökorraldusel on kaugtöö elemente, on töörühm arvamusel, et niisuguseid juhtumeid ei saa käsitleda kaugtööna, ja et riigi juhtimise seisukohalt on valitsusasutusi otstarbekas hoida pealinnas, kuid halduse tugisüsteemides aga on igati mõistlik rakendada kaugtööd.
Kolmanda tasandi liikumiste puhul (näiteks haridusministeeriumi paigutamine Tartusse ) suureneb esialgu tõepoolest vajadus kaugtöö korralduse järgi, sest sissetöötatud rutiine ja juhtimissüsteemide konservatiivsust arvestades tuleb teatud aja jooksul kasutada endisi, vastavate oskuste ja vilumustega töötajaid. Käivituksid esimese ja osaliselt teise tasandi kaugtöö mudelid.
Suurpäraseid näiteid kaugtööst leiab näiteks põllumajandusministeeriumist ja keskkonnaministeeriumist. Põllumajandusministeerium on kasutanud mitmete projektide juures eksperte, kes põhilise osa ajast viibivad Lõuna-Eestis või saartel ja suhtlevad tööandjaga elektrooniliselt. Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis.
Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes.
Eesti Vabariigi Valitsus seab Eesti Regionaalarengu Strateegias (2005-2015 a.) eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Enamus meist on kindlasti nõus, et meie saared ja looduskaunid rannikualad on elamiseks atraktiivsed, aga kuidas on neis paigus lood äritegevusega? Teame ju kõik, et on suurenenud maalt linna tööle käivate inimeste hulk ja majanduslikult aktiivne rahvastik on viimastel aastatel maapiirkondades pidevalt vähenenud. Kahjuks peame tõdema, et vähe on ettevõtjaid, kes äärealadel tegutseda tahaksid. Paljud hariduse omandanud noored ei leia kodukohas erialast tööd ning järjest rohkem andekaid ja ettevõtlikke inimesi lahkub suurematesse keskustesse. Selle tõttu elanikkond maapiirkonnas väheneb ja suureneb vähekindlustatud inimeste arv, kes elavad vaid sotsiaaltoetustest või pensionist. Kus on siis lahendus tekkinud olukorra vältimiseks? Üheks võimaluseks on kaugtöö.
Eesti Regionaalarengu Strateegias öeldakse, et regionaalpoliitika orientatsioon peab olema suunatud tööhõiveks tingimuste loomisele ja erasektori kaasamisele piirkondlikku arendustegevusse. Kasvupiirkondadest väljaspool asuvates regioonides, eriti geograafiliselt isoleeritud piirkondades, on hädavajalik luua võimalusi täiendavate töökohtade juurdetekkeks, mille oluline osa võiks olla just kaugtöö võimaluste väljaarendamine. Siinkohal võiksime selles suunas kaasa mõelda, kuidas leida kaugtöö võimalusi oma koduvallas. Tõhus abivahend oleks koostöö kohalike omavalitsustega, sest just nemad võiksid olla huvitatud sellest, et nende haldusalas elavad inimesed oma tulumaksu koduvalda tooksid. Hea, kui saaksime kaasa aidata, et meie külad täisjõus edasi elaksid – looduslähedaselt, säästlikult ja oma eluga rahulolevate inimestega.
Kaugtöö on Eestis alles arengujärgus. Uuringute kohaselt on kaugtööd kasutanud 22 % küsitletud ettevõtetest. 3,5% elanikkonnast teeb praegu kaugtööd. 60% kaugtöö tegijatest on mehed ja 85% tööandja initsiatiivil. Ettevõtte seisukohalt tulid positiivsena välja väikesed töökohakulud ja töötajate suurem mobiilsus .
Eestis on kaugtööd vahelduvalt rakendatud raamatupidajate, kommunikatsioonijuhtide, juristide ja personalijuhtide puhul. Kommunikatsioonijuhi töö on väga liikuv ning pole alati oluline, et ta koostaks näiteks pressiteateid tööandja ruumides. Kui on kiiresti vaja valmis kirjutada mahukas projekt või dokument, on inimestel seda sageli parem ja rahulikum kodus teha. Kaugtööle on suunatud n-ö poolhaigeid, kes haiguslehte võtta ei tahaks, aga on siiski piisavalt nohused-köhased, et teisi töökohal viibides nakatada. Tööinspektsiooni arvates on juhtivtöötajad, teadlased ja loomingulised töötajad (nt ajakirjanikud) need, kelle töö iseloom võimaldab neil tööülesannete täitmise üle ise otsustada ning kes seetõttu võiks teha ka kaugtööd. Kaugtööst on tihti huvitatud väikeste lastega emad. Müügiinimestel on osa tööst klientidega kohtumine, mis toimub tööandja ruumidest eemal.
Septembris 2008. a toimus konverents kus oli arutusel kaugtöö võimaluste arendamine Põlvamaal Kanepis. Konverentsi eestvedaja E. Ruusmaa ütles, et Kanepi on üks selliseid kohti, kus inimesed liiguvad tööotsingul suurematesse keskustesse. Kaugtöö oleks võimalus Kanepi inimestele töötada oma kodukandis. Kanepi vald on üheks pilootprojektiks kus hakatakse testima kaugtöökeskuse loomise võimalusi erinevates regioonides.
Kaugtöö on vabatahtlik, selleks ei saa inimest sundida. Kui töövõtja ja tööandja selles kokku lepivad, siis ühtlasi lepitakse kokku ka selles, kes on töövõtja otsene juht, kelle poole ta võib küsimustega pöörduda, kuidas toimub aruandlus jms. Kaugtööst keeldumine ei saa olla töölepingu lõpetamise alus. Kui kaugtöö ei ole töölevõtmise üks tingimus ja nõue, võib kumbki pool selle igal hetkel lõpetada ning asuda tööle tööandja ruumidesse.
3. NÄIDE EESTI KAUGTÖÖ KESKUSEST JA SELLE TOIMIMISEST
Sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast tulenevaid nõudmisi aitab leevendada kaugtöökeskuste rajamine. Kaugtöökeskuste peamisteks eesmärgiks on rutiini säilitamine, kaastöötajate toe ja igapäevase suhtlemisvajaduse kompenseerimine, adekvaatsem kontroll kaugtöötaja tegemiste üle ning isiksuse arenguks ja toimetulekuks hädavajaliku sotsiaalse taustsüsteemi loomine. Kaugtöökeskustesse on hõlbus kontsentreerida infotehnoloogilisi vahendeid ja tekitada kiiret andmesidet, vahendeid ja seadmeid ratsionaalsemalt kasutada.
2002.a käivitus puuetega inimeste kaugtöö projekt. See on Euroopa Liidu tööhõiveprojekt THINK Baltic Extension. Projekti põhiline sisu on puuetega inimeste rakendamine kaugtööle parandamaks nende tööhõivet.
Paljusid puuetega inimesi takistab töölkäimisel trepid ja bussiastmelauad. Kaugtöö annab neile võimaluse kodus töötada. See on üks võimalus tööjõuprobleemi lahendamiseks Eestis. Peale puuetega inimeste saab kaugtööle kaasata ka neid inimesi, kes hetkel ei tööta,
näiteks pensionäre, lastega emad.
Puuetega inimesed on sihtgrupp, keda võiks oluliselt enam tööle rakendada.Tänases maailmas ei ole enam määrav füüsiline, vaid vaimne suutlikkus.Seda on mõistnud juba paljud tööandjad ja rakendanud oma asutusse tööle ratastoolis inimesi.Nad on hinnatud töölised. Eestis on veel firmajuhte, kes pelgavad puudega inimesi tööle võtta kuna firma juhtidel puuduvad kogemused.
Puudeid on erinevaid. Osade puhul pole töövõime täielik ja neid saaks rakendada osalise tööajaga.
Kaugtööd tehes saavad puudega inimesed olla kasulikud tööandjale ja kokkuvõttes kogu Eesti riigile. Väiksema puudega inimesed toodavad ise mingit väärtust ja nad on siis ka maksujõulisemad ning siit saab riik ka maksude näol tagasi. Töökoha kohandamiseks ei
ole kulutused suured.
Praegu on katsetamisel kaugtöö meetod Hiiumaal. Mandrist kaugel asuval saarel on 2007.a. avatud kaugtöökeskus. Kaugtöökeskuse loojad on teinud tõhusat tööd keskuse loomisega, on avatud bürooruumid, nad on uurinud kaugtöö korraldust mujal maailmas, korraldanud uurimusi Hiiumaa valdades. Loodud on kaugtööportaal, et viia kokku tööandjaid ja tööotsijaid. Tööportaal vajab veel täiustamist kuid juba praegu on tehtud selle loomisega kiiduväärt töö.
Hiiumaal on Mandri-Eesti maakondadega võrreldes pikaajaline kogemus nii strateegilise arengu kavandami sel kui ka IT-rakenduste kaasamisel kohaliku elu edendamisse. Aastal 1993 käivitati Hiiumaa esimene internetiserver, esimene internetikohvik loodi 1994. aastal
Emmaste vallas Sõrul. Püsiühenduse sai maakond 1995. aasta novembris. Eelnev loetelu annab põgusa ülevaate Hiiumaa eeldustest, mis aitavad teostada paljude inimeste unistust – teha tööd endale sobivas keskkonnas.
Donnie Morrisoni poolt kirjeldatud olukord Šotimaa Välis-Hebriididel enne laialdast ja süstemaatilist kaugtöö edendamist on paljuski sarnane üle kümne aasta taguse Hiiumaaga ja ilmselt enamiku Lääne-Eesti saarestiku piirkondadega. Vaatamata erinevatele mastaapidele võime selles hinnangus ära tunda ka Emmaste valla. Lisada võib vast seda, et suur osa meestööjõust oli läinud tööle Mandri-Eestisse ja tegevuse olid lõpetanud paljud põllumajandusettevõtted. Emmaste vald on püüdnud igati ettevõtluskeskkonda arendada ning valda on loodud palju uusi töökohti.
Kui tööjõuturu korrastumise algstaadiu mis 90ndate esimesel poolel oli aktuaalne valla inimes te tööhõive tõstmine, siis tänaseks päevaks on töö võimeliste töötute arv langenud alla kümne. Aktuaalseks on aga muutunud rahulikuma elukeskkonna otsingul saarele tulnud haritud inimeste tööhõive. Nemad näeksid enda jaoks lahendust just kaugtöös. Emmaste valla jaoks on selleks praegu head võimalused, kuna siin on hästi arenenud internetiteenused ja tehnilised võimalused, vallajuhid toetavad e-ettevõtlust ning suur osa inimestest kasutab internetti.
Käesolevaks ajaks on Emmastes valminud Eestis ainulaadne kaugtöökeskus, mis võimaldab tänapäevastes tingimustes oma töid teostada. Sinna on loodud kohad ligi kümnele inimesele. Hetkel on Emmaste kaugtöökeskuse sihtgrupiks kahte tüüpi inimesed: üksikud kaugtöötajad, kes ei soovi kodus tegutseda, ning teised, keda teatud fi rmadele kaugtöökäteks välja koolitada . Donnie Morrison pidas ülioluliseks oskuste registri väljatöötamist, mis suuremas kogukonnas vaieldamatult annab hea ülevaate tööotsijate potentsiaalist. Meie väikeses vallas on tööotsijate oskused ja kogemused üldjuhul kaardistatud sotsiaaltöötajate poolt ning valda saabuvad uued inimesed pöörduvad enamasti tööküsimustes vallaametnike poole. Kokkuvõtteks võib öelda, et Donnie Morrisoni ülevaatlik artikkel on kindlasti heaks abimaterjaliks kaugtööhuvilistele, nii töövõtjatele kui ka -andjatele. See on kaugtöö edulugu, milles on läbi põimunud inimeste
eneseteostuse kartused ja ootused ning kaugtöö regionaalne ja ühiskondlik mõju.
Sellised keskused võiksid olla ka teistel suurematel saartel ja Eesti mandriosa kaugemates piirkondades. Kindlasti leiaksid puudega inimesed endale tööd nii interneti kui telefoniga , töötades kodus või siis lähedal olevas kaugtöökeskuses.
Tööaegade paindlikkus ja unustatud sihtgruppide värbamine koos kaugtöö võimalustega leevendaks tööjõupuudust, tõstaks efektiivsust ja annaks puudega inimestele võimaluse end kasulikuna tunda ning parandada oma majanduslikku olukorda.
Eestis on sarnaselt ülejäänud Euroopaga kaugtööd praktiseeritud selleks, et saada paremaid töötulemusi ning võimaldada töötajatel leida ja hoida tasakaalu töö ja isikliku elu vahel. On olnud juhtumeid, kus hea töötaja ei sobi kollektiivi ning selleks, et vältida ettevõtte mikrokliima kahjustamist ning hoida ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajat, on otsustatud ta suunata kaugtööle. Ka praktilistelt kaalutlustel , nagu ruumipuudus , on inimesi koju tööle suunatud.
4. KAUGTÖÖ PLUSSID JA MIINUSED
Töid, mida saaksime teha kas osaliselt või täies mahus kodust kaugele sõitmata, on kidlasti palju, kuid sellegipoolest kulutame raha ja iseennast , sõites sageli kodust kaugele tööle. Tehes kaugtööd, saame valida enda jaoks sobiva elukeskkonna ja elada just seal, kus on meile meelepärasem, ükskõik kui kaugel linnast või vallakeskusest. Me saame elada looduslähedast ja säästlikku elu. Saame kaasa sellele, et meie külast ei lahkuks inimesed vaid sellepärast, et meil pole kodukohas tööd, millega elatist teenida.
Kaugtöö puhul võidavad nii tööandja kui ka töötaja. Kui töötaja töötab kodus, saame rääkida kokkuhoiust, kuna pole vaja üürida kontoripinda, maksta elektri ja muude jooksvate kulude eest. Tihtipeale lepib kodustöötaja ka väiksema töötasuga, kuna tema puhul on igapäevased kulutused väiksemad. Töötaja enda jaoks vähenevad kulud sõidukulude arvelt, aga ka lõunasöök ja kulutused riietele . Kindlasti on tervisele kasulikum koduvaikuses töötamine, mis on stressivabam.
Kaugtöö võib olla pidevaks töökorralduseks, kui võib olla ka ajutine. Kaugtöö puhul räägime paindlikust tööajast. Paindlik tööaeg võimaldab aktiivsel inimesel end mitmel rindel realiseerida ja nii saab ühest inimesest kasu mitu tööandjat. Paindlikud töövormid ei ole ainult vastutulek töötajale, vaid annab ka tööandjale otsest majanduslikku kasu. Paindliku töövormi korral väheneb tööjõu voolavus, töölt puudumine, paraneb töö kvaliteet. Paindlikkust saab rakendada eri moel. Ajapaindlikkus – tavapärasest lühemad tööpäevad, erinevad töötamise ajad ja määratlemata tööaeg. Kohapaindlikkus – töötamine väljaspool töökohta. Lepinguline paindlikkus – tähtajalised lepingud , renditöö kolmepoolsed lepingud, võlaõiguslikud lepingud jne. Funktsionaalne paindlikkus – mitmekesised ja muutuvad tööülesanded.
Kui rääkida veidi negatiivsest küljest, peame tõdema, et tööandjate poolt on tunda sageli usaldamatust ja sageli ka alusetuid hirme . Tööandja arvab, et kui töötaja ei ole tema silme all, ei saa ta kindel olla, et ta üldse tööd teeb. Samas ei saa ju tööandja alati ka kindel olla selles, kas töötaja kontoris istudes sajaprotsendiliselt tööle panustab. Peaks ju tõenäoliselt kehtima reegel, et kes ei tee tööd töö juures, ei tee seda ka mujal viibides või vastupidi – kui on tubli töötaja, pole sul põhjust kahelda, et ta ei tule toime iseseisvalt (näiteks kodus) töötamisega. Suure tõenäosusega hakkavad tööandjad paindlikke töövõimalusi tulevikus rohkem pakkuma, kuna palk ja tootlikkus omavad järjest suuremat tähendust.
Paindlikumaks muutumise võimalusi nähakse meil Eestis eriti teenindussektoris. Tööjõu hinna tõus sunnib tööandjaid võtma töötajaid tööle kolmeks- neljaks tunniks erinevatel kellaaegadel, mil on rohkem tööd. Harri Taliga, kes on ametiühingute juht, tõi välja ka teise põhjuse, miks tööandjad paindlikkust vähe rakendavad – sest see on väljakutse juhtidele. Eks iga uus asi põhjustab esialgu hirme või kahtlusi, seepärast tulebki ka kaugtööd rohkem tutvustada, et kaoksid lõpuks kõik alusetud hirmud.
5. KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Kaugtöö avalikus halduses. (26.09.2008). Raport Peaministri tööle. [ http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/ahb/toogrupid/kokovkin.ht m].

Arhipelaag. (21.09.2008). [www.arhipelaag.ee].
Eestimaa roheliste häälekandja. Grüüne. (21.09.2008). [www.gryyne.ee].
ÄP-18.06.2007;kogumik „Töö ja pere“)
Oma Saar. Saarlaste päevaleht. (21.09.2008). Võõrtööjõud ei ole lahendus. Egon Valdaru. [ http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=2576 ]
Aktiva . (21.09.2008). [ http://test.rus.aktiva.ee/2560/AddToCart/Eestis käivitubEL toohoiveprojekt puuetega inimestele.html]
Äripäev. (21.09.2008). Uuring: vaid 3,5% täiskasvanud elanikkonnast teeb kaugtööd. Viktoria Korpan. [ http://ap3.ee/default2.aspx?ArticleID=544e2678-e30b-4950-a79b-3206c3bceaa5 ].
Maaleht . (21.09.2008). [ http://www.maaleht.ee/2008/09/10/uudised ].
Naat, E. (2008). Kaugtöö kojutulek . Kärdla: Arhipelaag.
Põllumäe, S. (2003). Kaugtöö rakendamine riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Magistritöö.
Äripäeva Personalijuhtimise käsiraamat