Äriidee leidmine, hindamine (0)

ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE
Äriidee olemus.
Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus.
Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet.
Äriidee allikad.
Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust.
Mõned allikad:

• isiklikud huvid või hobid
  
• töökogemus , oskused, võimed
  
• kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad
  
• väliskeskkonnast tulenevad võimalused
  

Mida otsida?

• mida hetkel ei ole olemas, kuid mille järele oleks nõudlus
  
• uued ja erilised lähenemised
  
• tühjad nišid
  
• trendid ja muutused
  
• tehnoloogilised uuendused, läbimurded
  

Äriideedel on erinevad tekkepõhjused:

• soov olla vaba, ise planeerida oma elu ja tegevust
  
• soov rohkem raha teenida
  
• juhus
  
• ränk töö
  
• kaine analüüs
  
• vajadus kasvada
  
• vajadus uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate järele
  

Mõned eksiarvamused äriideede kohta ja tegelikkus:

Äriideed tekivad iseenesest. Ei teki. Äriideede tuletamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva.

Kõik rumalana tunduvad ideed on väärtusetud. Paljud alguses rumalaks või võimatuks peetud ideed on hiljem osutunud väärtuslikuks.

Kliendid ütlevad alati, mida tuleks neile pakkuda, tootja asi on toodet pakkuda. Kliendid võivad küll aidata määratleda rahuldamata vajadusi, kuid tootjal tuleb idee teostamiseks ja kasutuskõlblikuks muutmise nimel palju vaeva näha.

Häid ideid saab tuletada, istudes lihtsalt korraks maha. Suurepärased ideed on välja kujunenud pikaajalise pideva töö ja arutelu käigus.

Ideede leidmine ei ole probleem, probleemiks on vaid nende elluviimine . Pigem on keeruline õigete ideede väljavalimine paljude heade ideede seast.
Äriideede tuletamisel on kõige olulisem loovus . Loovus on oskus kasutada olemasolevaid vahendeid uute eesmärkide saavutamiseks. Loovus aitab inimesel mõista uuendusi , näha võimalusi ise uuendusi luua ning erinevaid lahendusi otsida.
Äriidee kirjeldamine.
Ettevõtjal on alati kasulik analüüsida oma äriideed. See võimaldab näha toote vigu enne tootmise alustamist. Nii aga saab hoida kokku ressursse.
Esimeses etapis tuleks leida vastused põhiküsimustele:

Millist kaupa või teenust kavatsete müüa?

Kes on teie kauba või teenuse tarbijad?

Miks tarbijad peaksid kaupa või teenust ostma?

Kui palju võiks teie kauba või teenuse ostjaid olla?

Kuidas te kavatsete kaupa või teenust toota?

Kuidas te kavatsete kaupa või teenust tarbijatele pakkuda?
Teises etapis tuleks leida vastused järgmistele küsimustele:

Millised on võimalikud arengud tegevusharus , kuhu äriidee kuulub?

Millised on teie oskused ja teadmised selles valdkonnas?

Millistel tingimustel ostaksid tarbijad teie pakutavat kaupa või teenust?

Kas on võimalik teie pakutavat kaupa või teenust asendada ?

Millised on konkureerivate kaupade ja teenuste tugevad ja nõrgad küljed?

Kas kaupade ja teenuste tarbijateni toimetamiseks on vajalik kasutada vahendajaid?

Millised on vahendajate huvid?

Kuidas mõjutab ettevõtte asukoht äriidee realiseerimist?

Kuidas leida koostööpartnereid?

Kui suured on vajalikud investeeringud ? Mille arvelt kavatsete neid katta ?

Kui kiiresti muutub antud valdkonnas tehnoloogia ?

Millised on tootmise, teenuse pakkumise alustamise ja arendamise riskid ?

Kuidas neid riske vähendada või vältida?
Kindlasti tõstatab nendele küsimustele vastamine uusi kõhklusi ja probleeme, millele te ei ole valmis kohe vastama. Probleeme ja riske teadvustades olete te valmis neid ka ületama. Ei ole olemas absoluutselt riskivaba suure raha teenimise võimalust.
Sageli on majanduseduks vaja ka õnne ja vedamist, mida on raske kirjeldada. Keegi ei saa anda ühest ja ainuõiget vastust küsimusele – milline on hea ja kindel kasumit toov äriidee.
Ka parim äriidee kirjeldus ei taga veel selle realiseerumist. Edukas realiseerimine sõltub eelkõige selle elluviijatest.
Äriidee hindamine.
Idee hindamisel on alati tagasimõju ideele endale. Ärge olge pettunud, kui peate oma ideed või plaane veel muutma . Hindamine ei anna teile sajaprotsendilist kindlust . Ebaõnnestumise oht on alati olemas. Hinnates äriideed, saate vähendada riske ja vältida vigu.
Ebaõnnestunud äriideede puhul on umbes 70% juhtudel põhjuseks ebapiisav turu tundmine . Turukõlblikkus on toote konkurentsivõimelisus ehk toote müüdavus.
Lisaks turukõlblikkuse hindamisele on oluline ka äriidee realiseerimiseks vajalike ressursside hindamine. Samuti tuleks mõelda eeldatavale tootlusele ja tasuvusele.
Äriidee turukõlblikkuse hindamine hinnangulehtede abil.
Äriidee hindamiseks kasutatakse sageli kontrollküsimusi, mis on koondatud hinnangulehele.
Info saamiseks võib paluda abi äriinfokeskustelt, konsultatsioonifirmadelt, pankadelt. Hea allikas on Statistikaamet. Paljud andmed on kättesaadavad internetis ja ajalehtedes- ajakirjades. Veenduge, et tegemist oleks tõsiselt võetava allikaga .
Hinnanguleht “Äriidee turukõlblikkus“:
1.Asenduskaupade ja tegevuste olemasolu – mida vähem on asenduskaupu ja alternatiivseid tegevusi, seda parem.
2.Nõudluse muutus tulevikus – kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente.
3.Nõudluse kasvu rahuldamiseks vajalikud ressursid – kas teil on piisavalt tööjõudu, toorainet, töövahendeid, rahalisi vahendeid.
4.Klientide arv ja paiknemine – mida suurem on loodetavate klientide arv ja mida suuremas piirkonnas saab toodet müüa, seda parem.
5.Turuosa – ideaalina peaks turuosa suurendamine olema ettevõtte eesmärk.
6.Toote kasutusiga – kui tootel on lühike kasutusiga, peab klient selle kiiresti ära tarvitama ja uue ostma. See võimaldab käivet tõsta. Kui aga toote kiire kulumise põhjuseks on madal kvaliteet, võib see käivet vähendada. Hinnake , kas teie toodet ostetakse pideva vajaduse või ühekordse emotsiooni tõttu. Mida igapäevasemat vajadust rahuldate, seda prognoositavam on käive.
7.Klientide vajaduste rahuldamise täielikkus – eesmärgid, mille poole teie klient püüdleb, peavad olema võimalikult täiuslikult rahuldatud.
8.Toote olulisus kliendile – kui see on oluline, siis tõenäoliselt leitakse eelarvest raha või mõni täiendav finantseerimisvõimalus. Ebaolulise toote ostmisest loobutakse kergekäeliselt.
9.Klientide maksevõime – kui head on teie klientide võimalused toote ostu finantseerida.
10.Konkurentide arv turul – mida vähem konkurentsi, seda parem pakkujale. Kui äriidee on tasuv, tekib varem või hiljem pakkujaid juurde. Hinnake, kas konkurendid on suunanud oma toote samale sihtrühmale nagu teiegi.
11.Koostööpartnerite olemasolu – kas on olemas isikuid ja ettevõtteid, kes on huvitatud kasu saamise nimel koostööst toodete pakkumisel , turustamisel ja arendamisest.
12.Äriidee kopeeritavus – mida keerulisem on teie ideed kopeerida, seda raskem on konkurentidel turule tulla.
13.Toote turule toomine – kas teil on piisavalt ressursse, et klientidele toodet tutvustada.
Hinnanud küsitluslehe kaudu oma äriidee turukõlblikkust, tekkis teil ülevaade probleemidest, millega tuleb edasi tegeleda.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE
Äriplaan: kellele ja milleks?
Äriidee täpsemaks läbimõtlemiseks on otstarbekas koostada äriplaan.
See aitab ettevõtjal selgelt määratleda oma nõrgad ja tugevad küljed, oma tooted ja teenused, tarbijad, turustuskanalid ja teised edukaks konkureerimiseks vajalikud komponendid. Selguvad äriidee realiseerimiseks vajalikud ressursid ja saab hinnata äritegevuse oodatavaid finantstulemusi. Ettevõte ei saavuta arengut, kui tal puudub eesmärk ja teadmine, kuidas seda saavutada.
Sageli arvavad ettevõtjad, et äriplaan on vajalik vaid siis, kui soovitakse laenu saada. Äriplaani koostama asudes mõelge, kuidas luua hea ettevõte, mitte kuidas saada laenu.
Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Selgeks peab saama see, mida tehakse ise ning millised tööd või teenused ostetakse sisse (näiteks sisse võib osta raamatupidamisteenust, transporditeenust, infotehnoloogiaga seotud teenuseid jne.).
Selgub ka ajaline plaan selle kohta, millal mingeid tegevusi ellu viiakse.
Praktika näitab, et pärast ettevõtte käivitamist kaldutakse sageli esialgsest äriplaanist kõrvale. Ettevõtja on paindlik, ta kohandab esialgset äriideed, leiab uusi võimalusi. Äriplaan on aga ka sel juhul mõõdupuuks, millega saab võrrelda tegelikke tulemusi, analüüsida kõrvalekaldumiste põhjuseid. Nii saab varakult märgata selliseid muutusi, mis võivad ettevõttele kaasa tuua olulisi probleeme, näiteks makseraskusi.
Vahel öeldakse, et tähtsam on protsess kui tagajärg. Äriplaani koostades peab ettevõtja analüüsima tegevuskeskkonda, turgu, konkurentsi, planeerima kulusid ja tulusid jne. Kui see kõik on tehtud, on ta paremini valmis reaalseks äritegevuseks.
Äriplaanil võivad olla erinevad sihtgrupid:

• ettevõtja ise
  
• kaasomanikud, asutajad
  
• laenuandja , eelkõige pank
  
• ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon (näiteks EAS, Töötukassa)
  
• teised investorid
  
• potentsiaalsed võtmetöötajad
  
• koostööpartnerid
  
• ettevõtted, kellega plaanitakse liituda
  

Äriplaani näidisstruktuur.
Ei eksisteeri ainuõiget või parimat äriplaani vormi. Erinevatest juhendmaterjalidest võib leida erinevaid näidiseid. Kui äriplaan koostatakse konkreetsele organisatsioonile esitamiseks , siis tuleb arvestada selle organisatsiooni nõuetega.
Üks võimalik äriplaani struktuur:

Kokkuvõte. Esimene osa, aga koostatakse viimasena. Lühike, 1-2 lehekülge. Eesmärgiks on anda ülevaade kõige olulisemast. Peaks tekitama huvi. Sisu sõltub mingil määral sellest, kellele esitamiseks on äriplaan koostatud. Üldandmed, nagu ettevõtte nimi, asukoht, asutamise aasta, tegevusala ja omanikud . Juba tegutseva ettevõtte puhul tuuakse ära käive, kasum ja töötajate arv. Lühidalt iseloomustatakse tooteid ja teenuseid, konkurentsieelist, turustuskanaleid ja tarbijaid ning veidi ka tegevusala arengutendentse ning konkurentsi. Püstitatakse eesmärgid ning tuuakse ära olulisemad sammud, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha.

Lähteolukord. Tegutseva ettevõtte puhul antakse ülevaade senisest tegevusest. Tuuakse esile nii ettevõtte tugevad küljed kui ka nõrkused, probleemid ja arendamist vajavad valdkonnad. Iseloomustatakse ettevõtte asutajaid, nende kogemusi ja rolli ettevõttes.

Tegevuskeskkond , tegevusala arengutendentsid ning konkurents . Kirjeldatakse, kuidas tegevusala mõjutavad üldises majanduskeskkonnas ja õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära.

Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive, kasum), turuosa, maine, tuntus ja toodete kvaliteet.

Äriidee ja konkurentsistrateegia. Siin seletatakse lahti äriidee ja tegevuse korraldus.

Turundusplaan . Hinnakujundus ja müügitingimused, turustuskanalid. Põhjendatakse sihtgruppide valikut. Töötatakse välja numbrites väljendatud müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile tehtavad kulutused ja klientidele pakutavad maksetingimused. Nii ettevõtte edukuse seisukohalt kui ka investorite veenmiseks on tähtsaim turu olemasolu. Kõige parem, kui oleks võimalik ette näidata juba sõlmitud müügilepingud või olulised müüki toetavad kokkulepped.

Tootearendusplaan (teenuste arendusplaan).

Tootmisplaan (teenuste osutamise plaan). Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse.

Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus.

Finantsplaan . Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi . Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed.

Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda. Riskideks võivad olla näiteks kallinev ressurss, tarbija soovide muutumine ning nõudluse langus, tehnoloogiamuutused, muutuv seadus, ebaõnnestuv laenukapitali kaasamine, lahkuv võtmetöötaja, kliendi poolt lepingukohustuste täitmata jätmine, üldised majandusprobleemid riigis, koostööpartnerite majandusraskused või nende käitumise muutumine, rendilepingute lõppemine, ilm jne.

Lisad. Siin võib ära tuua mitmesuguseid täiendavaid dokumente. Võtmeisikute CV-d, sõlmitud (eel) lepingud , reklaamvoldikud, mingite uuringute või ekspertiiside tulemused, statistilised andmed, koolitustunnistused, tegutsemisloa või tegevuslitsentsi koopiad jne.
Lisasoovitusi äriplaani koostamiseks :

• Enamik plaane peaks ära mahtuma 10-20 leheküljele, vahel ka 4-5 leheküljele.
  
• Vali otstarbekas ajaline horisont. Põhitähelepanu järgmisele 12 kuule . Üldised prognoosid paariks järgnevaks aastaks.
  
• Äriplaani stiil olgu konkreetne ja asjalik , mitte ilukirjanduslik. Samas peab ta olema kergesti mõistetav.
  
• Toetavaid fakte, andmeid ja illustratsioone esitatakse lisades. Põhitekst olgu kokkuvõttev, kus on selged viited lisadele.
  
• Äriplaan peab tuginema konkreetsetele lähteandmetele. Väiteid tuleb toetada faktidega.
  
• Kohandage äriplaani sisu vastavalt eesmärgile ja sihtgrupile, kuid ärge moonutage informatsiooni, kõnelge alati tõtt.
  
• On oluline, et lugejal tekiks pilt plaani realistlikkusest. Parem on riske kirjeldada ja näidata ära vastumeetmed, kui väita, et mingeid riske ei ole. Kui väidetakse, et ettevõttel konkurendid puuduvad, siis on see tavaliselt märk ebakompetentsusest, mitte äriidee unikaalsusest.
  
• Ettevõtja peaks äriplaani koostama ise. Tema roll on seda ka ellu viia. Võimaluse korral võiks kasutada konsultanti.
  
• Finantsosa peaks tuginema selgelt välja toodud eeldustel ja lähteandmetel ning olema kergesti jälgitav.
  
• Alustage äriplaani väljatöötamist nii vara kui võimalik.
  

Tutvuge ka pankade näpunäidetega, kuidas äriplaani peaks koostama ja milliseid vigu tuleks vältida.
Vaata lisaks:
www.eas.ee
www.looveesti.ee
6
Pärnumaa Kutsehariduskeskus