Infoteaduste Eksam (0)

INFOTEADUSE EKSAM
KORDAMISKÜSIMUSED
SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus
1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid .
Vastus: Infoteadus on distsipliin , mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika , loogika , lingvistika , psühholoogia , arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti.
Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin.
Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest (püsinud 40 a.)
2. Infoteaduse kujunemisst mõjutanud tegurid.
Vastus: Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv.
3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad
Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon .
4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused.
Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents - põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks
1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents
1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine.
1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science”
5. Informatsiooni uurivad teadused
Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel:
küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika , dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne.
Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte :
Loodusteadused - Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma
Sotsiaalteadused - Inimeste poolt loodud maailma
Humanitaar - ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti.
6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned
Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest.
1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke.
1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika , käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika . Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika.
7. Infoteaduse põhiküsimused.
Vastus: Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused?
Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostuvad, hangivad ja kasutavad informatsiooni?
Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem?
Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist.
8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad
Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry
Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry
Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry
Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry
9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur
Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni:
-suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega
-suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval.
10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused
Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega.
Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab, et raamatukogu ja infoteaduse uuringute praktika on konstrueeritud lähtuvalt loodusteadlikust mudelist. Teisalt leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia , arvutite ja nendega seotud teooritate kasutamise tõttu.
Tehnikateadused-
Sotsiaalteadused- Need on seotud, sest infoteadus on keskendunud uuringutele inimestevhaelise kommunikatsiooni kontekstis. Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus.
11. Infoteaduse ja raamatukogunduse seosed
Vastus: Eksisteerib kaks peamist lähenemist:
-infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või
-raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest
-ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus
-infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust
12. Infoteadus teadusvaldkonnana
Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid . Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad:
- sotsioloogia
-massikommunikatsioon ja
-psühholoogia vallast.
-teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast.
Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on:
-organisatsiooni infojuhtimise vajadus
-raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas
-raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides
-infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas
-infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus
13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus . Infokäitumine , Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus . Infojuhtimine , Teadmusjuhtimine , Infopoliitika ja Infostrateegia.
Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid ), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks.
INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus).
TEADMISED- Indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu.
TEADMUS- Teadmised millegi kohta ja eristatakse indiviidi väljendatavat teadmust ja vaiketeadmust.
INFOKÄITUMINE- Inimese interaktsiooni infomatsiooniga, st viise, kuidas inimesed hangivad. Otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.
INFOVAJADUS- Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. Inimene võib seda lünka täita mälu kasutades nt eelde tuletades, sõpradelt või tuttavatelt küsides, kuhugi helistades, rmtt sirvides jne.
INFO HANKIMINE- Informatsiooni otsimine kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest.
INFOOTSING JA KASUTAMINE- Osa informatsiooni hankimisest, mille puhul kasutatakse abivahendina arvutit. Informatsiooni oskuslik kasutamine on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku oluline eeldus.
INFOÜLEKÜLLUS- Informatsiooni toodetakse kiirelt ja palju.
INFOKIRJAOSKUS ehk INFOPÄDEVUS- Teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks.
INFOJUHTIMINE- Käsitletakse kui ulatuslikku ja kõikehaaravat mõistet, mis sisaldab nt dokumendihaldust, teadmusjuhtimist , raamatukogujuhtimist jpm; Võib sisaldada traditsioonilisi juhtimisprotsesse nagu inimressursside juhtimist.
TEADMUSJUHTIMINE- Teadmiste kogumise, salvestamise, jagamise ja kasutamise korraldamine ja juhtimine organisatsioonis.
INFOPOLIITIKA- Infopoliitikad moodustavad infojuhtimise olulise aspekti kõikidel tasanditel. Rahvuslikud ja teadus määral rahvusvahelised poliitikad määravad suusres osas infoühiskonna vormi, mis sätestavad seadused ja regulatsioonid , mis tagavad infoühiskondade raamistikku.
INFOSTRATEEGIA- Infopoliitika detailne väljendamine eesmärkide, sihtgruppide, tegevuste kaudu kindla perioodi jooksul.
14. Infoühsikonna mõiste ja selle kujunemine. Infoühiskonda iseloomustavad tunnused. Teadmuspõhine ühiskond ja teadmusmajandus.
Vastus: INFOÜHISKOND- Otsused, mida raamatukogu- ja infotöötajad teevad oma igapäevases töös on suurelt jaolt mõjutatud sellest, millisena nad tajuvad ühiskonda, milles nad elavad ja töötavad.
Kujunemine- digitaalse arvutustehnika tormiline areng (I Agraarühiskond; II Industriaalühiskond; III Tänapäev)
15. Infotöötaja roll ühiskonnas
Vastus: Muutused ühiskonnad, infomajanduse globaalne iseloom, muutunud töökeskkond, rollid ja ülesanded infoasutustes nõuavad raamatukogu- ja infotöötajatelt uusi pädevusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi koolitajatele.
16. Infotöötajate olulised pädevused:
Vastus: Susan Hill tõi välja 7 oskuste rühma
1.Juhtimisoskused
2.Infooskused
3.Infotehnoloogiaoskused
4.Raamatukogu ja infotöö oskused
5.Suhtlemisoskused
6.Äritegevuse oskused
7.Üldoskused
17.Infoteaduse alase koolituse areng Eestis.
Vastus:
SISSEJUHATUD RAAMATUKOGUNDUSE VALDKONDA – Silvi Metsar
1.Raamatukogu tegevuse eesmärk ja funktsioonid
Vastus: Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, mille ÜLESANDEKS on trükiste jm infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine.
Peamine eesmärk – Raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teavikud ja informatsioon lugejale kättesaadavaks teha.
2. Traditsiooniline/klassikaline raamatukogu: omadused ja funktsioonid
Vastus: Omadused- Teavikud paiknevad füüsilises keskkonnas; Teavikute korduvkasutus on tagatud säilitus- ja kaitsemeetmetega; Teavikuid komplekteeritakse valikuliselt; Teavikute andmed on normitud; Teavikute otsinguks on loodud spetsiaalne vahendusinformatsioon; Teavikute sisu ei muutu; Teavikuid vahendavad proffesionaalsed raamatukogutöötajad; Raamatukogu tegevus on suunatud kindlale sihtgrupile.
3. Ranganathani raamatukoguteaduse viis seadust
Vastus: 1.Raamatud on kasutamiseks
2. Igale lugejale oma raamatu
3. Igale raamatule oma lugeja
4. Hoia lugeja aega
5. Raamatukogu on kasvav organisatsioon
4. Eesti raamatukoguvõrgu iseloomustus, koostöö erinevad vormid
Vastus: Eestis on toimiv raamatukoguvõrk , mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhendite alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega terviklik süsteem, mille teenuseid kasutab iga teine Eesti elanik . Eesti rmtkvõrgu moodustavad 977 raamatukogu:
-556 rahvusraamatukogu (Koordineerib teadus- ja arendusasutusena eesti raamatukoguvõrgu koostööd ning nõustab Eesti raamatukogusid erialases tegevuses; Koostöö: Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust koordineerib Kultuuriministeerium)
-50 teadus- ja erialaraamatukogu (Koostöö: Teadus- ja arhiiviraamatukogude tegevust koordineerib Haridus - ja Teadusministeerium)
-371 kooliraamatukogu
5. Eri tüüpi raamatukogud, nende tunnusjooned, tegevusvaldkonnad ja sihtgrupid .
Vastus: RAHVUSRAAMATUKOGU- Riigi keskne teadusraamatukogu , mis hangib, säilitab