Pilet nr 1.
1. Saksamaa ühendamine
Saksa Rahvuse Püha
Rooma riigi
keiser loovutas pärast
Vestfaali (1648) rahu suveräänsuse
välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa
killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise
idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt
ühineda
rahvuslikult . Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust
kultuurilisena ja levis vaid
kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks
liikumiseks.
Prantsuse revolutsiooni mõjul
moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal.
Napoleon Bonabarte juhtimisel
peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.
1803 likvideeriti keskajast pärit
piiskopkonnad ja väiksed
ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier,
Baden , Württemberg.
1806 moodustati nende baasil Reini liit – seal viidi läbi reforme,
vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja
gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tunnistati
ilmalik abielu,
juudid said kodanikuõiguse, 1811. kaotati
tsunftisundus .
Pärast viini kongressi(1815)
saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le,
millele lisandus neli vabalinna(hamburg,
bremen , lübeck ja
frankfurt ). Moodustati saksa liit, kõrgeim võim Liidupäeval mis
koosnes riigijuhtidest. Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist
sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud.
Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise
kandjaks tudengid .
1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu
lipp oli
must-punane-
kuldne .
Rahvusliku liikumise järgmine
etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse-
tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845-
esimene saksa
laulupidu . Rahvuslik poliitiline liikumine –
tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa
liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi
algatusel loodi Saksa
Tolliliit – 18 riiki, v.a austria. Kasvas
liberalism – liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.)
kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine.
Saksa
rahvusriigi loomine –
saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis
kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2
võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja
alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti
ülesaksamaaline
parlament - rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli
riigi ülesehitamine. Põhiseaduse järgi 36 riiki säilitati aga nad
pidid alluma keisrile ja riigipäevale – plaanis föderatiivne
keisririik . Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri „kolme kuninga
uniooniga“ ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas
välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis
saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli
liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne
industrialiseerimine ,
taastati Saksa tolliliit.
1859 . asutasid
liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline
erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi
valituse juhiks Otto von
Bismarcki , riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga
kinnitamata. 1866 provotseeris
bismarck austria sõda preisi vastu
ja võitis, sõlmiti
praha rahu, likvideeriti Saksa Liit.
1867. sõlmiti Põhja saksa
liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik,
kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv
ametiisik liidukantsler – bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai
teoks pärast
vaherahu sõlmimist
prantsusmaaga , 18. jaanuar 1871.
kuulutati
versailles välja saksa keisririik.
2. Prantsuse
valgustus Valgustus – taolise
nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,
uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise
eelduseks oli
teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis
esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse
filosoof Rene
Descartes – põhiteos „arutlus meetodist“ ja põhiprintsiip mis
on ka filosoofia põhiprintsiip – „mõtlen, järelikult olen
olemas“.
Valgustajate jaoks oli kõigi
hinnangute peamine
kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai
ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja
mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks
looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus
humanism . Esiplaanile
seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema
põlvkonna suur
ideoloog oli
Voltaire (Francois
Maire Arouet)
Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik,
poeet,
dramaturg , jurist ja
ajaloolane . Peavaenlaseks
katolik kirik .
Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof
loodusõiguse teooriast mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma
loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus
ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult
seadustest . Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism,
valitseja liit
filosoofidga . Charles
Montesquieu –peateos „seaduste
vaim“ Charles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi mis
arvataes oli absolutistlik
monarhia , monarhia ja vabariik, ideaalseks
pidas konstitutsioonilist monarhiat.
Arvas et seadusandlik,
täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean-
jacques Rosseau .- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau
tähelepanu
teosega „arutlus teadusest ja kunstidest“. Vastandas
feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist,
väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim
lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik.
Eraomand.
Valgustusideede levitamisel
haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel „entsüklopeeida
ehk teaduste kunstide ja käsitööde
seletav sõnaraamat“
alusepanijaks Denis
Diderot . Uudsus seisnes selles et see käsitles
alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja
eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja
eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma
entsüklopeediata oleks
vaevalt kokku saanud.
Pilet nr 2.
1. muistse egiptuse
kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus.
Egiptlased nimetasid Egiptust
mustaks ja punaseks
maaks , sest Niiluse ääres oli must ja viljakas
muld , kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse
tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.
Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad
pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas
päikesejumal Ra saatis jumal
Osirise maad
valitsema . Egiptlased
uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond
sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige
kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis
peaminister , järgnesid
kuningliku pere liikmed,
kirjutajad , ametnikud, templipreestrid,
käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna
"
pulka ".
Muistses Egiptuses elasid
inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud
tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased
abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid
võtsid naise 14-aastaselt.
2. prantsuse ajalugu Louis
XIII, XIV, XV ja XVI ajal
Louis XIII - (27. september
1601 – 14. mai
1643 ) oli Prantsusmaa kuningas
1610 . aastast kuni
surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg,
Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina
tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´
Albert ,
hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud
kuningavõim
tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene
minister
kardinal Richelieu
Louis XIV-Louis XIV on kõige
kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud
monarh (72 aastat), ühtlasi
on ta kõige
nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris
trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661
kardinal Jules
Mazarin . Pärast
Mazarini surma ei vali kuningas uut
peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Louis XIV suurendas
arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju
Euroopas. Ta on tuntud
kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on
teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis
tantsima balletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma
ajastu parimad prantsuse
arhitektid ning laseb ehitada Versailles'
lossi, lisaks mitmeid muid
hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et
Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem
(riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad
sõjakäigud, Ameerika
koloniseerimine jne). Louis
XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas
ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,
teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas
tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele
Louis XV- Louis XV (15.
veebruar 1710 – 10. mai
1774 ) oli Prantsusmaa kuningas
1715 .
aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda
mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku
temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või
veeuputus !"
Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma
positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul)
rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse.
Louis XVI- oli viimane
prantsusmaa ja
Navarra kuningas enne revolutsiooni. 1770
abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal
oli kaks
poega ja kaks tütart. Iseloomult oli Louis XVI
usklik ,
õiglane ja
kohusetundlik , armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist
tööd, kuid otsustusvõimetu ega
omanud ülikute
silmis kuninglikku
autoriteeti ega
aadliku elegantsi. 6. veebruaril 1778 sõlmis
Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas
Suurbritannia vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade. Sisepoliitikas
oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev
rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku
eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka
tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud
ettekäände Louis XVI
poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema
noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise
ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad
reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide
vastuseisu tõttu.
1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku
kutsuma
generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat).
Bastille ’i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval
revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis
suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas
kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid
tabati , viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale
valve all,
sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14.
septembrini.
11. detsembril 1792 algas
Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI
(keda nüüd nimetati kodanik Louis
Capet ) üle. Ta mõisteti surma.
Pilet nr 3.
1.
muitse -egiptuse usk ja
surmajärgsus
Muistsete egiptlaste tähtsaim
jumal oli
Amon -Ra. Egiptlased
kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad
jumalad olid
Thoth , Ra, Hathor,
Anubis , Osiris,
Isis ja Horos.
Vanad egiptlased uskusid, et
jumalate
hinged elavad templites. Iga templi südames asus
jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester.
Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda
päevas pühakotta sööki ja
jooki . Inimesed Egiptuses uskusid, et
nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel
ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada
igavesti ,
pidid Ka ja Ba olema ühendatud
kehaga ka pärast surma ja
sellepärast tuligi inimkehi säilitada.
Mumifitseerimine on surnukeha
aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist.
Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad
eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4
urni , mis hiljem asetati
hauda muumia kõrvale. Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde,
kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis
teada, kuidas inimene oli oma
maises elus käitunud. Anubis
viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". Sfinksil
oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol).
Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Püramiididesse asetati
puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao
hauakamber asus
püramiidid keskel. Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20
aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või
kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab
neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. Kaugel Niiluse
kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel
Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati
hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe,
rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni
hauakambri
2. frangi riik karolingide
ajal
Frangi riik tekkis 5. sajandil
peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui
frangid vallutasid kuningas
Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Suures osas langeb Frangi
riigi
territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb
ka Prantusmaa nimetus la
France ). 751 võttis Karl
Martelli poeg
Pippin Lühike endale kuningatiitli;
tiitlit kinnitas
paavst tänuks
Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud
Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia.
Pippini poja Karl Suure
(768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse:
vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.
Karolingide valitsemise all
olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit.
Karli järglase
Ludwig I
Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik
lagunema . Verduni lepinguga (843)
jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid
Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
Kõik kommentaarid