Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus (0)

Pilet nr 1.
1. Saksamaa ühendamine
Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali (1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult . Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks.
Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal.
Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis. 1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden , Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit – seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juudid said kodanikuõiguse, 1811. kaotati tsunftisundus .
Pärast viini kongressi(1815) saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le, millele lisandus neli vabalinna(hamburg, bremen , lübeck ja frankfurt ). Moodustati saksa liit, kõrgeim võim Liidupäeval mis koosnes riigijuhtidest. Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid . 1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu lipp oli must-punane- kuldne .
Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu . Rahvuslik poliitiline liikumine – tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit – 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism – liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.) kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine.
Saksa rahvusriigi loomine – saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament - rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine. Põhiseaduse järgi 36 riiki säilitati aga nad pidid alluma keisrile ja riigipäevale – plaanis föderatiivne keisririik . Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri „kolme kuninga uniooniga“ ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine , taastati Saksa tolliliit. 1859 . asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki , riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit.
1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler – bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga , 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik.
2. Prantsuse valgustus
Valgustus – taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes – põhiteos „arutlus meetodist“ ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip – „mõtlen, järelikult olen olemas“.
Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism . Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema põlvkonna suur ideoloog oli Voltaire (Francois Maire Arouet) Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg , jurist ja ajaloolane . Peavaenlaseks katolik kirik . Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest . Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga . Charles Montesquieu –peateos „seaduste vaim“ Charles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi mis arvataes oli absolutistlik monarhia , monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean- jacques Rosseau .- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau tähelepanu teosega „arutlus teadusest ja kunstidest“. Vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik. Eraomand.
Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel „entsüklopeeida ehk teaduste kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat“ alusepanijaks Denis Diderot . Uudsus seisnes selles et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud.
Pilet nr 2.
1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus.
Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks , sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld , kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema . Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister , järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad , ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna " pulka ".
Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt.
2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal
Louis XIII - (27. september 1601 – 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610 . aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´ Albert , hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu
Louis XIV-Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin . Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne). Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele
Louis XV- Louis XV (15. veebruar 1710 – 10. mai 1774 ) oli Prantsusmaa kuningas 1715 . aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus !" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse.
Louis XVI- oli viimane prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni. 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Iseloomult oli Louis XVI usklik , õiglane ja kohusetundlik , armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. 6. veebruaril 1778 sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille ’i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati , viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini.
11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet ) üle. Ta mõisteti surma.
Pilet nr 3.
1. muitse -egiptuse usk ja surmajärgsus
Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon -Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth , Ra, Hathor, Anubis , Osiris, Isis ja Horos.
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki . Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti , pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni , mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". Sfinksil oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol). Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel. Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri
2. frangi riik karolingide ajal
Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France ). 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia.
Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.
Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit.
Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema . Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.