Saksamaa aastatel 1600-1900 (1)

Saksamaa aastatel
1600-1900
Alar Juhkov
Saksa valgustus
· Saksa valgustajatele ei olnud omane
vaenlikkus kiriku vastu
· Valgustajad:
· Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia
· Christian Thomasius-kõlblusfilosoof
· Christian von Wolff-ratsionalist
· Johann Gottfried von Herder-filosoof
Saksa-Rooma keisririik
· Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-
Rooma keisririiki
· Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest
kuuriast:
1.Kuurvürstide kuuria
2.Vürstide kuuria
3.Linnade kuuria
Brandenburgi kuurvürstiriik
· Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin
· 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks
mõned väikeriigid Reini suudmealal
· 1618. aastal lisandus kolmanda osana
Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes
sellest
Friederich William
· Arendas põllumajandust
· Manufaktuuride kindlustamiseks
oskustöölistega kutsus riiki u 20 000
prantsuse hugenotti
· Lõi suure ja hea väljaõppega armee
· See sõjavägi purustas aastal 1675
Fehrbellini lahingus rootslasi
Preisi kuningriik
· Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi
kuningriigiks
· 1700. aastal asutati Preisi Teaduste
Akadeemia
Absolutism
· Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli
kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku
kui Sõdurkunings
· Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele
ja sellele, et kuningas kandis terve elu
mundrit
· Väeosad jagati üle maa paiknevateks
garnisonideks
· 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine
koolikohustus
Valgustatud absolutism
· Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas
Friedrich II(1713-1740), tuntud kui Vana
Fritz
· Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse
esinduskogudesse
· Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja,
kellel selleks on täielik võim
Friederich II taluraahva poliitika
· Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata
teotöö mahtu ­ 5-6 tööpäeva nädalas
asendati 3ga.
· Ei soovinud ajada poliitikat, mis oleks olnud
aadlivastane
· Agaarpoliitika hulka kuulus ka uute külade ja
talude rajamine
· Friedrich II valitsusajal saabus preisimaale
umbes 360 000 inimest, kelle jaoks rajati ligi
tuhat küla
Koolihariduse areng
· Töötati välja ning avaldati "Maakoolide
reglement" luterlike ja katoliiklike
õppeasutuste jaoks
· Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid ei
jätkunud raha õpetajatele.
· Ülikoolide edendamiseks ei teinud
Friedrich II midagi olulist
Friedrich II
· Surus läbi enda kuulutamise kuningaks
· Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi
kuningas Frederich I
· Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi
vallutas Sileesia
· Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil
tuli vastu seista Euroopa riikide
koalisatsioonile
· Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid
Frederich II suutis valdused säilitada
Prantsuse revolutsiooni mõju
· Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu
suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe
küsimustes Saksa vürstidele.
· Saksama killustus paljudeks riigikesteks
· Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid
omaks saksa tippharitlased
· Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste
· Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust
kultuurilisena
Johann Gottlieb Fichte
· Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane,
astus välja Saksamaa uuenemise eest
· Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste
põhimõtete omaksvõttu
· Rõhutas mõtte vabadust ja tahte
sõltumatust
· Mõistis hukka absolutistliku monarhia
· Suhtus eitavalt vägivalda
Napoleoni sõjade aeg
· Napoléon Bonaparte'i juhtimisel peetud
sõjad tõid kaasa muutusi Saksa riikide
süsteemis
· 1803.aastal likvideeriti piiskopkonnad ja
väikesed ilmalikud riigid
· Nende arvel suurenesid Baieri, Baden ja
Württemberg
· 1806 - moodustati nende baasil Reini liit,
kuhu kuulus 16 Saksamaa riiki.
Saksa-rooma riigi kadumine
· Uue ühenduse tekkimisega kaotas
tähtsuse Saksa-Rooma keisririik.
· 1804. aastal olid Habsburgid võtnud
kasutusele Austria keisri tiitli
· 1806. aastal lakkas olemast Saksa-
Rooma riik
Suured reformid Preisis
· 1806. aastal said lüüa Napoleoni keisririigi
vastu peetud sõjas
· 1807. aastal kaotati pärisorjus
· Linnaseadus(1808) muutis magistraadid
linnakodalike poolt valivavaks
· 1810. aastal rajati Berliini ülikool.
· 1811 kaotati tsunftisundus.
Üliõpilasliikumine
· Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustus püsis
· Viini kongressi otsusel moodustus Saksa liit,kõrgeim organ
oli Liidupäev
· Saksa liidul polnud mingeid täitevvõimu organeid, sõjaväge
ja raha
· Rahvusliku liitumise kandjaks olid tudengud
· 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada luterliku
reformatsiooni 300. ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat
aastapäeva.
· Oktoobris 1818 Janas ülesaksamaaliste õpilaspäevade ajal
asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit.
· Liidu värvidest, must-punane-kuldne, kujunesid välja Saksa
värvid
Seltsiliikumine
· Rahvusliku liikumise järgmine etapp oli
seltsiliikumine
· Friedrich Ludvig Jahn rajas turni- ehk
võimlemisseltside tegevuse
· Karlsbadi Liidupäev keelustas turniseltsid
· Pärast keelamist rajati meestelaulu seltse
· 1845. aastal peeti Würzburgis esimene saksa
laulupidu
· 1848. aasta revolutsiooni eel oli 1100 seltsil
umbes 100 000 lauljat
Rahvuslik poliitiline liikumine
· Poliitiline liikumine tärkas seoses
majandusliku arenguga 19.sajandil
· 1830. aastatel kujunesid välja
tööstusregioonid, kus mindi üle
vabrikutootmisele
· 1834. aastal loodi Saksa Tolliliit
· 1832. aastal organiseerisid saksa liberaalid
koosoleku Hambachi lossi varemete juures
· Koosolekust kujunes pidu, kus lauldi ja peeti
kõnesid.
Rahvusriigi probleem 1848. aastal
· Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.
aastail sihiks rahvusriigi loomise ja oli 1848.-1849
aasta revolutsiooni peaeesmärgiks
· Ühendamiseks oli 2 võimalust:
1.Saksama ühendamine Saksa riigi valitseja võimu
alla
2.Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel
kukutades Saksa riikide valitsejad ja luua vabariik
Revolutsioon
· Probleemiks oli võitlus Saksamaa
liberaliseerimise ja demokratiseerimise eest
· Revolutsiooni tagapõhjaks oli ka Euroopat
tabanud majanduskriis ja ikaldus
· 1848. aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis
andis tõuke revolutsiooni puhkemisele
Saksamaal
Frankfurdi parlament
· 1848 . Aasta mai algul valiti ülesaksamaaline
parlament ­ Rahvuskogu
· Pidi lahendama revolutsiooni põhiküsimust ­
Saksamaa ühendamist
· Valimised olid demokraatlikud ja Rahvuskogu
pidas end rahva esindajaks
· Rahvskogu avati pidulikult 18. mail 1848
Frankfurdis Püha Pauli kirikus
· Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine
Keisririigi konstitutsioon
· 1849. aasta lõpuks jõudis Frankfurdi
parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega
· Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa
keisririigi
· 36 riiki säilitati, kuid pidid alluma keisrile ja
Riigipäevale
· Kavas oli luua föderatiivne keisririik
Ülestõusud
· Frangfurdi parlament valis Saksa keisriks
Friedrich Wilhelm IV , kuid too keeldus
· 1849. aastal puhkesid ülestõusud
konstitutsiooni elluviimise toetuseks.
· Preisi vägede abil suruti ülestõus maha
Majanduse arenemine
· 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa
majandus
· Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi
· 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale
regendiks tema vend
· 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa
Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline
erakond.
· 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I
nime all
Sõjaväe reorganiseerimine
· Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe
reorganiseerimist
· 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette
regulaarväe kahekordistamist
· Samal aastal määras ta Preisi valitsuse
juhiks Otto Leopold von Bismarcki
· Bismarck viis läbi sõjaväereformi
· 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi
vastu
· Austria armee sai hävitavalt lüüa
Põhja-Saksa Liidust keisririigiks
· 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu
kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna
· Uus ühendus oli föderaalriik
· Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja
riigipeaks Preisi kuningas
· Saksamaa ühendamine oli üks Saksa-
Prantsuse sõja põhjuseks
· Saksamaa ühinemine sai teoks peale
vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga
10.jaanuaril 1871.