Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Ma...
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema...
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse el...
13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ü...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
20. saj I poole peamised kunstivoolud 20. sajandil toimusid kunstis väga suured muutused. Kunst arenes tormiliselt ning uuendused toimusid kordades kiiremini, kui kunagi varem. Kunstis hakati rohkem keskenduma kunstniku eneseväljendusele, tunnetele ja meeleolule. Nähtava maailma kujutamist hakati välja juurima juba 19. ja 20. sajandi vahetusel. See asendus sümbolismiga, mille kunstnikud käsitlesid meelsasti nn suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik ja inimese osalus looduses. Tööstuslikus Suurbritannias, aga tärkas hoopis juugendstiil, milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi te...
Vana-Kreeka arhitektuur Sissejuhatus Kreeka kunsti Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: · Arhailine e. Vana Aeg 600 - 480 e.m.a Kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja said vabadena hakata rohkem kunstiga tegelema. · Klassikaline e. Õitseaeg 480 - 323 e.m.a Toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas. · Hiline e. Hellenistlik aeg 323 e.m.a 30 a m.a.j ...
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et ki...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Arts & Crafts movement Vastukaaluks anonüümsete ja näotute vabrikutoodete tulvale tekkis Inglismaal 19.sajandi II poolel kunsti ja käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement). "Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis. · Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pa...
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Ve...
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse sed...
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.................
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
annaabi.ee 
