Hellenistlik kunst (0)

4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid . 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia -sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele – Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine . Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike- Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenasse ehitati korintose stiilis Olümpieioni tempel. Rohkem levisid joonia ja korintose stiil, dooria levis vähem. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on komposiitkapiteel. Tihti oli nüüd sammastel ja teistel arhitektuurdetailidel vaid dekoratiivsed tähendused. Olulisema tähenduse omandasid profaanehitised (turuhooned, teatrid, saunad jms). Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hakati tähtsamaks pidama hoonetevahelisi kooskõlasid. Egiptuses asuva Aleksandria linna olevat kavandanud Aleksander Suur ise. Aleksandria ette Pharose saarele ehitati üle 100m kõrgune tuletorn. Hellenistliku maailma kultuurikeskuseks oli Pergamoni linn Väike-Aasias, mis oli tuntud oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismiajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristoteles arvas , et maalikunsti ja skulptuuri eesmärgiks on elu jäljendamine ja see pakub inimesele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just klassikalise ajastu kunsti. Ükski inimene polnud täiusliku kehaga , mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga . Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendasid ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud, nagu „Milose Veenus“ jäid aga truuks klassikalisele pidulikule rahule. Hellenistlikul ajal kujunes välja ka kunstiturg – loomine müügiks. Levinud oli ka kunstiteoste kogumine ja koopiate valmistamine.